Teade

Collapse
No announcement yet.

Abi vaja !

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    jah tahtsingi soovitada nihikuga ära mõõta, aga ei tulnud mõõteriista nimi meelde ;D

    tegin mõned arvutused ka... kui sul traat on täpselt 1 mm, siis tuleb teha 440 keerdu, täpselt 11 kihti, 40 keerdu yhes kihis. see tähendab et sul peax aluse äär olema kuskil 1.5 cm.. siis olex normaalne. kuid need on arvutused... tegelikkuses ei ole see pool lõpux kindlasti päris sama. Hea olex kui saaxid ära mõõta ja siis vastavalt vajadusele juurde/maha kerida. Ma pole kindel aga seadet, mis mõõtis induktiivsus nimetati vist multimeetrix ??? telefoniparanajatel onudel peax olema. aga kas on mõtet asja nii täpsex ajada kusagile vahemikku 6-6.5 millihenrit peax ikka sattuma ;D

    muide kui kerima hakkad siis jälgi, et kohe algusest peale olex iga keerd tihedalt teise vastas... muidu juhtub nii, nagu minul juhtus esimese pooliga - pidin uuesti kerima, kuna teist ja 3ndat kihti kerima hakates vajusid selle kihi keerud lihtsalt eelmise kihi keerdude vahele

    Comment


      #17
      Aga Dants äkki saaxid mulle valemid koos tähistega(mis mis on) anda ? Olex sul vähem vaeva ja saax mina katsetada.
      kris@andmevoog.eu

      Comment


        #18
        no tähendab... ma teen seda siin proovimise teel.
        induktiivsuse valem muidu on
        L=oomega ruudus x D x k3 x 10astmes - 4

        sealt oomega on keerdude arv, D on pooli keskmine läbimõõt (kui traat peale keritud) ja teguri k3 saab L abo raamatus "raadiolülitused" oleva tabeli järgi...
        ma ei ole 100% kindel, kas on see raamat, mul sellest mingid paljundused.

        proovimist alustan sellega, et arvan umbes, kui palju keerde võix olla, siis leian, kui paju keerde läheb yhte kihti ja kui palju tuleb kihte. siis arvutan kihtide paxuse mm-des ja liidan selle pooli aluse läbimõõdule, et saada pooli keskmine läbimõõt D. Siis jagan yhe poole kihtide paxuse pooli keskmise läbimõõduga ja pooli aluse läbimõõdu pooli keskmise läbimõõduga ja nende kahe viimase teguri alusel võtan tabelist teguri k3 (mingi arv 3-20).
        ja siis arvutan... keerdude arv ruudus x keskmine läbimõõt x k3 x 10 astmes -4.

        maitea kas veel keerulisemalt annab seletada ;D, aga see on suht keeruline protsess... sellex, et aru saada tuleb läbi mlugeda ylalmainitud raamatu lk 268-275 ja see tabel peab ka olema, et saada kätte tegur k3

        minule tegi 1 tuttav elektroonik selle arvutuskäigu ette paberile, tegi paljundused ka, lugesin läbi ja hakkasin proovima...
        aga neti teel nagu selgex vist ei õpeta seda asja kahjux... :-/

        Comment


          #19
          No ma arvan siiski et ma piinan sind edasi ;D ;D ;D
          Omme koolis proovin nihikuga ära mõõta selle traadi, ex siis arendab teemat edasi
          kris@andmevoog.eu

          Comment


            #20
            nu mis toimub... pool valmis juba ?

            Comment


              #21
              Jäin haigeks, ning pole nihikule ligi pääsend
              kris@andmevoog.eu

              Comment


                #22
                selge... head paranemist siis kui tervex saad ja ära mõõdad ja ongi täpselt 1 mm siis saad valmis kerida, aga kui pole siis anna teada.

                Comment


                  #23
                  Nii teemegi

                  Muide kui kerida ja mingi +-5 keeruga mööda panna siis kas tulemus kõigub palju ?
                  kris@andmevoog.eu

                  Comment


                    #24
                    +- 5 keerdu mõjutab juba kuskil 0.1 mH, niiet mööda panna ei ole soovitatav ideaalne olex, kui saaxid ära mõõta ja siis vastavalt juurde/maha kerida...

                    Comment

                    Working...
                    X