Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Originally posted by @ndres@Nov 19 2004, 20:49 Magnetlindi puhul tuleb signaali kahanedes tõesti vastu lindi omamüra (kasseti puhul ca -55 dB). Moonutused on suhteliselt väikesed ja proportsionaalsed signaali tugevusega, järsult suurenevad alles siis, kui magnetkandja küllastusse hakkab minema.
Aga kuidas sa eristad mürast moonutused?
Kui mingi siinus on sama nivooga kui müra, siis ei ole kuidagi võimalik mõõteriistaga paremat moodutust kui 100% THD välja mõõta. Eriti oluline kui lindi omamüra on -55dB aga seda see graafik ei arvesta.
Kui täpne olla siis on ilma igasuguse digimanipulatsioonita teoreetiline maksimum 97,76 dB. Koos manipulatsioonidega tuleb peaaegu 100 täis. Kontrollisin targast raamatust veel üle.
Originally posted by moi@Nov 22 2004, 19:07 Kui täpne olla siis on ilma igasuguse digimanipulatsioonita teoreetiline maksimum 97,76 dB. Koos manipulatsioonidega tuleb peaaegu 100 täis. Kontrollisin targast raamatust veel üle.
ma saan küll arvutades 96,3294660753049941556870873755718 dB
Pigem peaks pärast analoogmanipulatsioone tegema ?
Edit: Võib ju jahuda kõiksugu teoreetilisest maksimumist, pakun, et järgi tulev analoogosa sööb selle nagunii ära.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Targutaks veel väheke:
Müra ja moonutusi ei saa ühte patta panna.
Kui CD, siis maksimaalne signaali dünaamika on määratud 16 bitiga ehk 96,3... dB (mis on selle targa raamatu nimi, mis rohkem lubab?). CD mängija müra on määratud kasutatavate elektroonikakomponentide oma(soojusliku)müraga ja on suhe maksimaalsesse väljundsignaali, võib ilmselt ka üle 100 minna.
Igasugune "dithering" (mille hulka kuulub ka eelpool mainitud Denon´i protsessor) tähendab D/A muundi väljundsignaali astmelisuse silumist, mis üldjuhul moonutuste seisukohalt kindlasti ka efekti annab.
Kannatab aga signaali autentsus, sest ükski protsessor ei tea ju tegelikult, millise signaaliga enne digitaliseerimist tegemist oli. Piltlikult öeldes võib juhtuda, et meandrist tehakse siinus
Ning magnetlindi puhul - kui signaal nivoolt on võrreldav lindi omamüraga, siis ei tähenda see, et moonutused 100% lähenevad. Vaata toda õnnetut graafikut, sealt selgub et moonutused lähenevad nullile.
C kassettide omamüra oli ka väiksem, kui -55dB. Viletsamad hakkasid -52dB pihta kuni -62dB-ni (Basf Chrome Extra II). Kunagi vene ajakiri Radio tõi lagedale testi 85 kasseti andmetega...uuematel lintidel ehk paremgi.
Puht sportlikust huvist võtsin veel targema raamatu ligi, sealt selline valem teoreetilise maksimaalse signaali müra suhte arvutamiseks:
SNR=6,02*N+10log(L)+Cs
kus N on muunduri bittide arv, L ümberdiskreetimise kordsus (oversampling rate), Cs - konstant, mis siinusignaali puhul on 1,76 dB.
pannes sinna asemele suht tavalise 8 kordse oversamplinguda DAC-i andmed saab:
SNR=96,32+9,03+1,76=107,11 dB.
Kui lisada sinna veel signaali dithering ja diskretimsivea järgne adaptiivne tagasiisde saaks veel mõned dB-d juurde aga neid ei ole raamatus nii otseselt valemitega välja arvutatud ja ei ürita siin ise enam punnitada. Tegelikult on olemas veel võtteid, millega kvantimismüra saab maha suruda, kasvõi siin eespool läbi käinud Denoni Alfa protsessor.
Originally posted by moi@Nov 23 2004, 10:19 Puht sportlikust huvist võtsin veel targema raamatu ligi, sealt selline valem teoreetilise maksimaalse signaali müra suhte arvutamiseks:
SNR=6,02*N+10log(L)+Cs
kus N on muunduri bittide arv, L ümberdiskreetimise kordsus (oversampling rate), Cs - konstant, mis siinusignaali puhul on 1,76 dB.
pannes sinna asemele suht tavalise 8 kordse oversamplinguda DAC-i andmed saab:
SNR=96,32+9,03+1,76=107,11 dB.
Kui lisada sinna veel signaali dithering ja diskretimsivea järgne adaptiivne tagasiisde saaks veel mõned dB-d juurde aga neid ei ole raamatus nii otseselt valemitega välja arvutatud ja ei ürita siin ise enam punnitada. Tegelikult on olemas veel võtteid, millega kvantimismüra saab maha suruda, kasvõi siin eespool läbi käinud Denoni Alfa protsessor.
Sellest valemist jääks mulje, et oversämplides lõpmata suur arv kordse sagedusega, saame sinna vajadusel just niipalju detsiblelle kui soovime ?
Kuidas puutub diskreetimissagedus astmemürasse, mida tekitab bittide vaheldumine ?
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
martinj, seekord sa eksid.
SNR saab minna paremaks ja tegelikult saab ka vahepealseid väärtusi ära arvata, teatud täpsusega muidugi. Ühebitiste DACide teooriat vaatame internetist
Originally posted by KaruTEC@Nov 23 2004, 15:47 martinj, seekord sa eksid.
SNR saab minna paremaks ja tegelikult saab ka vahepealseid väärtusi ära arvata, teatud täpsusega muidugi. Ühebitiste DACide teooriat vaatame internetist
Olgu... teie võit.....
annan alla..
Võibolla oli häda selles, et olin paraleelmuundamise juures kinni. ?
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Originally posted by martinj@Nov 23 2004, 15:55 Võibolla oli häda selles, et olin paraleelmuundamise juures kinni. ?
Ega paraleelmuundamine ei välista samuti ~100dB SNR-i saamist. Muide see esimene Philipsi CD 14bit DAC (TDA1540) koos oma digifiltriga (SAA7030) omas ka teoreetilist/matemaatilist SNR-i 98dB.
Comment