Teade

Collapse
No announcement yet.

DAT (Digital Audio Tape)?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    See pildil toodud DAT makk on välimuselt kena küll Aga selle hinnaga ma endale seda tõenäoliselt ei ostaks.
    Vana helitehnika remont Pärnus

    Comment


      #17
      Originally posted by martinj@Nov 17 2004, 19:17
      Muide, seda teate, et mida nõrgem digisignaal, seda koledam. :P Mittelineaarmoonutus kasvab muideks pöördvõrdeliselt amplituudiga ja on tasemel -40 dB oma protsent juba...(lugesin kuskilt netist ja kontrollisin samuti). Signaal läheb lihtsalt kandiliseks.
      Teame, teame,
      aga su info on jälle puudulik, et mitte öelda suisa vale.
      Korralikul CD-mängijal on THD -60 dB nivool alla 1%, väga headel ka alla 0,5%.

      Comment


        #18
        Originally posted by moi@Nov 18 2004, 10:25


        aga su info on jälle puudulik, et mitte öelda suisa vale.
        Korralikul CD-mängijal on THD -60 dB nivool alla 1%, väga headel ka alla 0,5%.
        Kuidas on see võimalik ? lõigatakse kõrged ära ?

        Ei usu seda mitte, see tuleb juba sellest, et digitaalsignaal.Isegi puhtalt digitaalsignaali spektrianalüüs näitab seda ?
        Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

        Comment


          #19
          Mis seal imelikku, kui heal CD-mängijal on THD alla 0,001% 0 dB juures siis -60 dB juures ongi 60 dB ehk 1000 korda suurem.

          Mine R-kioskisse ja osta soomlaset Hi-Fi leht (number kus CD-mängijaid on testitud) ja vaata ise.

          Comment


            #20
            mu Denoni cd-mängijal on näiteks selline kaval protsessor peal

            http://denon.jp/asia/faq/2-1c.html

            Comment


              #21
              Originally posted by hipi@Nov 18 2004, 09:36
              mu Denoni cd-mängijal on näiteks selline kaval protsessor peal

              http://denon.jp/asia/faq/2-1c.html
              ja mis mudeliga täpsemalt tegu, kui saladus pole?
              52 27 316 Risto
              teknootik@gmail.com
              Tallinna südalinn Foorumi keskus Narva mnt 5 / Tallinna Viru Keskuse OMNIVA

              Comment


                #22
                Originally posted by basic+Nov 18 2004, 12:40--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (basic @ Nov 18 2004, 12:40)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-hipi@Nov 18 2004, 09:36
                mu Denoni cd-mängijal on näiteks selline kaval protsessor peal

                http://denon.jp/asia/faq/2-1c.html
                ja mis mudeliga täpsemalt tegu, kui saladus pole? [/b][/quote]
                DCD 755

                http://www.sperco.ee/toode.php?gID=32

                Comment


                  #23
                  Tegelikult tuli meelde ka üks netis olev näide, mis on küll helikaardi kohta aga CD-mängijad on ainult natuke paremad.
                  Event Layla
                  Kust tuleb välja et saab THD 1% -60 dB juures.

                  Comment


                    #24
                    -60dB õnneks nii madal nivoo, et nii nagu puhas signaal, on ka moonutused vaevalt kuuldavad. Mingi ülisuure dünaamikaga (~90dB) loo puhul aga...mine hullu tea.
                    See Audio-CD oma 44kHz/16bit on üldse suht vilets tänapäevases mõttes. Sageduskara teoreetilist 22kHz peeti kodukasutajale täiesti piisavaks, kuigi helipildis on olulised ka kõrgemad sagedused.

                    Comment


                      #25

                      Natuke kehv pilt, aga illustratsiooniks ehk käib. Huvitav on CD moonutuste käitumine, kui signaal peaks üle 0 dB minema.

                      Comment


                        #26
                        No üle 0dB ei saagi digisignaal minna . Selleks ongi -12dB, -6db (profitehnikas vist isegi -18dB), mida võitakse kui "nulli", et signaal mingil juhul klippima ei hakkaks, või seatakse limitteriga paar detsi alla (digitaalse) nulli.
                        Tegelikult see detsibellide arvutus digi- ja analoogsignaalide puhul (eriti konvertimisel) on paras keemia .

                        Comment


                          #27
                          Eks see graafik iseloomustabki rohkem seda, mis juhtub siis, kui digitaliseeritav analoogsignaal lubatud piiri ületab.
                          Ja ka seda, et võimalik ülisuure dünaamikaga signaal tegelikult madalamatel nivoodel moonutustesse mattub

                          Comment


                            #28
                            Väga demagoogiline graafik.
                            Võrreldud on magnetlindi ja CD teoreetilisi võimalusi, praktikas on asi natuke teine.
                            Kumbki variant ei eksisteeri elus ilma reaalse elektroonikata, mis omab moonutusi ja müra.
                            Tegelikult tulekski võrrelda THD+ müra ja signaali suhet sest ühegi signaali harmoonilised ei saa olla väiksema nivooga kui on signaaliahela omamüra. Ilma müratasandajata saab magnetlindilt vist kuni 70dB signaali müra suhte, CDlt aga kuni 100dB
                            Iga signaaliahele moonutuse määrab tema kõige suurema moonutusega lüli. Kui toodud graafikutele lisada ka müra ja elektroonika moonutused on mõlemad jooned sarnased CD omale aga MC oma on tunduvalt kõrgemal (suurema moonutusega) kui CD oma.

                            Comment


                              #29
                              Väga demagoogiline graafik.
                              Demagoogiline on arvata, et kahe füüsikalise parameetri sõltuvust kirjeldav graafik demagoogiat sisaldab. Või ei tohi hoopis CD ja magnetlinti omavahel võrrelda?
                              Kumbki variant ei eksisteeri elus ilma reaalse elektroonikata, mis omab moonutusi ja müra
                              Nõus. Aga käesoleva teemaarenduse kontekstis ja kasutades kaasaegset elementbaasi on nii müra kui ka moonutused (elekroonikas eneses) marginaalne nähtus.
                              Magnetlindi puhul tuleb signaali kahanedes tõesti vastu lindi omamüra (kasseti puhul ca -55 dB). Moonutused on suhteliselt väikesed ja proportsionaalsed signaali tugevusega, järsult suurenevad alles siis, kui magnetkandja küllastusse hakkab minema.
                              Digisignaali puhul on risti vastupidi, signaali kahanedes moonutused kasvavad oluliselt. Ning need moonutused on põhimõttelised ja vältimatud, sest tulenevad D/A muundi väljundsignaali astmelisusest. Mulle tundub, et see ongi peamine põhjus, miks proffe ei rahulda 44,1 kHz ja 16 bitti.

                              Muuseas, olemas oli ka DAT, mille makis helipea oli paigal. Helipea oli mitmerealine (vist 9 rida), kasutati signaali pakkimist ning suutis maha mängida ka tavalist kassetti. Nimeks DCC

                              Comment


                                #30
                                Originally posted by moi@Nov 19 2004, 10:31
                                , CDlt aga kuni 100dB

                                :P teoreetiline maksimum on 96 detisbelli. Kuigi väidetakse spetifikatsioonis 120 jms..

                                To :@ndres Kirjutasid just seda, mida ma tahtsin kirjutada
                                Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                                Comment

                                Working...
                                X