Teade

Collapse
No announcement yet.

Ettepanek kuulamismuljete jäädvustamiseks

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Ettepanek kuulamismuljete jäädvustamiseks

    Jõudu kõigile!

    Eile õhtul tekkis idee, et peaks audiofoorumisse tekitama teema, kus kõik tahtjad saaksid jätta oma konkreetseid ja (loodetavasti) objektiivseid muljeid erinevatest süsteemidest. Räägiksingi siis siinkohal asjast, mis mind selleks ajendas

    Ühesõnaga - sain eile enda valdusse mõneks tunniks Beyma 12AG100 laiariba valjukatega pisikesed monitorikastid. Teoorias tundus olevat päris tegus valjuhääldi, eriti meeldis 101 W/dB tundlikkus. Kuid samas olin lugenud netist negatiivset kommentaari ning lisaks lisas kahtlust ka see, et tegu siiski eeskätt PA jaoks mõeldud agregaatidega. Kuna juhuslikult avanes võimalus asju oma käega katsuda, siis olin loomulikult meeleldi nõus.

    Esmamulje: Välimuselt suhteliselt sarnane 4A32-le, kõrgete koonus suhteliselt jäme ja üpris sügava nurgaga. Valmistasin end juba ette pettumuseks, kuna ainsad sarnased asjad, mida kuulnud olen, ongi vene kinovaljuhääldid.

    Egas midagi. Plaat mängijasse ja kuulama. Kuna kodus poleks mul neid millegagi võrrelda olnud, siis olin kolinud nendega tuttava juurde, kes on endale peaaegu 30. aastasele kogemusele toetudes üpris korraliku tehnika soetand. Võimendiks oli ca. 1994 aasta Technics, mille mudelit kahjuks ei mäleta. Jalgu see igatahes soundile ei jää ja ka omaaegset hinda vaadates (ca. 9000 EEK) peaks olema igati tänuväärne asi. Ka plaadimasin oli samast seeriast ning ajast, väidetavalt pidi olema tegu parima kõrgema klassi laiatarbe deckiga tollest ajast. Võrdluseks olid JBL-i suured põrandakastid, mis on senikuuldutest kõige sirgemad ning meeldivaima heliga asjad ja ilmselt esimesed S-90 seeria Radiotehnikad, mis siiamaile toodud. Viimased tegelikult rohkem naljaga pooleks,,.

    Esimese asjana pistsin grammarisse Claptoni "Unplugged"-i - väga ilusa kõlaga ning tõesti tasemel tehtud plaat. Juba esimese poole minuti jooksul vajus suu sõna otseses mõttes lahti - nii ilusat kõrgemat kesksagedust ja kõrgete alumist otsa poleks 12" lairibast küll oodanud. Mis puutub vokaali, siis see oli nagu arvata väga puhas ja selge, seda olin ka valjuka andmeid uurides eeldanud. Ka nii head akustilist kitarri polnud jupil ajal kuulda saanud. Ümberlülitus JBL-dele ning pilt üldjoontes sama. Ainult kõrgeid kusagil 12kHz alates veidi rohkem. Lülitasin Beyma tagasi. Nagu arvata sõltub helipilt vägagi kuulaja asukohast - otse teljel on kõrged väga ilusad ning täiesti olemas, tööteljest eemaldudes hakkavad kustuma, nn. dead zone on umbes 45 kraadi peal, kus üle 8 kHz enam lihtsalt ei tule, edasi eemaldudes hakkavad jälle kõrged tasapisi tagasi tulema, valjukaga risti olles on kummalisel kombel jälle üpris ilus heli.

    Claptonile järgnes Norah Jonesi "Feels Like Home". See on selles suhtes väga huvitav plaat, et kõlab kohati isegi odavate ja teps mitte sirgete kastidega isegi paremini, kui kallimate-parematega. Näiteks meeldib mulle seda kuulata lahtistele suurtele kõlalaudadele paigutatud BG17-st. Need toovad omapärase vokaali väga hästi esile. Igatahes nüüd tuli Beyma puhul minna tämbriregulaatori kallale ja kruttida kõrgeid pisut üles. Hat oli enne seda operatsiooni pisut vatine. Samas ei midagi oluliselt häirivat, mida tämbriregulaatoriga parandada ei saaks. Bass oleks võinud muidugi sügavam olla, sellest ma aga ei hakka rääkima, kuna kastid olid väga pisikesed (hinnanguliselt ehk 25l) ja see praktiliselt nullis 90-100 Hz allapoole jäävad sagedused. Jällegi vokaal oli ilus ning vägagi meeldiv. Ka kõlas "Sunrise"-s kasutusel olnud Telecaster nagu Tele ikka, mitte lihtsalt elektrikitarrina. Ka soolos oli Gibsoni ES väga selgelt ära tuntav. Ühesõnaga priima.

    Muidugi jõudis nüüd järg Dire Straitsini, milleta ma ühtki asja kuulamata ei jäta. Valisin plaadiks "Sultans Of Swing"-i mõlemad plaadid, kuna tahtsin võrrelda live esitust stuudioesitusega. Kõigepealt läkski peale "SOS Limited Edition CD2". Wow. "Callin' Elvis"-e puhul jäi küll jalanäts saamata, aga üldmulje oli ilus. "Money For Nothing" live versioon on küllaltki keeruka ja kapriise heliga lugu, aga ka see oli superhea, Knopfleri kitarr oli äärmiselt mõnus ning nagu vist Zen siin kunagi eelnevalt mainis, oli iga kõrvaline heli ning keelte krigin väga selgelt kuulda. Stuudios salvestatud esimene plaat kõlas nagu Straits ikka - väga hästi, sellel pikemalt peatuma ei jää, mainin vaid, et live saund meeldis isiklikult rohkem.

    Järgmine asi oli The Black Crowesi kaheplaadine live "Beacon Theater NY, 22 March 1995". Kuigi ma eriline Crowesi fänn pole, meeldib see kontsert mulle, eeskätt väga kerge ja mõnusa heli tõttu. Ka selle puhul ei pidanud pettuma. See meelita isegi passiivselt teises toas oma asjadega tegelenud naissoost isikud kohale

    Nüüd tuli plaat, mis ajas mu peaaegu sõna otses mõttes nutma. "The Crown Prince Of Rock And Roll" esitajaks rockmuusika vanaisa Chuck Berry ise. Plaat kujutab endast '50. ja '60 aastate live esinemiste kogumikku ning materjali kallal on stuudios üpris kõvasti vaeva nähtud. Nüüd oli aga lai riba nagu rusikas silmaauku. Bingo - otse kümnesse. Nii hingekriipivalt ilusat "Roll Over Beethoven"-it pole veel ennem kuulnud. Loos "Brown Eyed Handsome Man" kõlab kitarr täpselt nii "teravalt ja tuhmilt üheaaegselt", nagu aastaid hiljem ka Brian May soovinud oli. Igatahes kõlas Berry uskumatult hästi ning nagu tegelane, kelle tehnika taga kaste hindasin ütles, korralik lampvõim annaks asjale veel viimase lihvi. JBL-ide taga jäi sound suht kuivaks ja jättis mind külmaks.

    Kuulatud sai veel üht-teist, Claptoni "Sessions For Robert J", The Guess Who "Greatest Hits" (üpris hea asi), Alanis Morisette "Spiritual Illusions", Queeni "Greatest Hits I" jms. Kõige kehvema mulje jättis Rockin Guys'i "Vara on loobuda" - seni olin arvanud, et saasta kõla taga peitub minu suht kahtlane tehnika, aga tegelikult on kogu plaat üpris kõnts. Kodumaine kraam ei suuda ikkagi lääne analoogidega võistelda.

    Kokkuvõtteks:
    Kindlasti on olemas palju paremaid valjuhääldeid, kuid oma hinnaklassis (69-91€) on ikkagi head heli vägagi palju. Netis kohatud kommentaar võib kukele sõita, kui leiaks koha kust saaks sellised papid inimliku hinna eest kätte, ehitaks kohe nendega kastid. Sobivad väga hästi kerge rocki, bluusi ja akustilise muusika esitamiseks, keerulisema helipildi puhul enam nii hästi toime ei tule, mis on suuresti minu arvates kõigi laiariba valjuhääldite probleem. Queen jäi üpris nutuseks, samas oli Clapton väga ilus. Eriti kohased on ajastutruu muusika kuulamiseks. Olen siiski arvamusel, et iga asi jäägu ikkagi oma aega ning lai riba on ikkagi kasutatav sellise muusika puhul, kus ka miksimiseks stuudiomonitorides sellised papid veel kasutuses olid.
    Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu

    #2
    Ahjaa, uurimise peale sain teada, et neid Beyma pappe vahendab eestis IS Music ning ka hind on söödav - 1190 eeku/tk.

    Ootaks ikka teiste arvustusi kah
    Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu

    Comment


      #3
      Ei taha kedagi solvata ja ei kirjuta seda halvustavalt, kuid minu arvates on selline heli kuulamise kirjeldamine pehmelt öeldes täielik jama. Lugesin seda eelnevat postitust hoolega mitu korda ja jõudsin järeldusele, et jutt on mingitest valjukatest hindadest ja väga erineva kvaliteediga salvestustest, mis pole minule juba ammugi mingi uudis. Salvestuse kvaliteet käib seinast seina ja selle järgi anda mingi hinnang kõlaritele jutustamise teel on üpriski lootusettu ettevõtmine.Kui keegi seda teha soovib siis selle vastu pole mul midagi, eks fantaasias mingi pildi ju võid ette manada, kuid mis sellega peale hakata on iseasi.Sama vana probleem, kumb on parem kas oma naine, või naabrimehe oma, mõlemad on söödavad.Ehk kui ise kuulanud pole siis jutu järgi nüanssidest jagu ei saa.See on ainult minu isiklik arvamine ja kui keegi teisiti arvab, mis siis ikka, arvaku.

      Comment


        #4
        Humax, ma ei hakka sulle miskist otsast vastu vaidlema, tõesti, reaalset muljet ei ületa miski. Aga samas paljudel on võimalust erinevaid asju oma kõrvaga kuulata. Ning ehk on neile, kes mõtlevad millegi ehitamise-ostmise peale lihtsam ning mugavam kohalikus keeles, kohalike kirjutatud asjade põhjal vähemalt mingit pilti omandada. Kahtlemata oled sa minust või enamikust teistest oma raadiotöö kogemuse tõttu kuulnud-näinud. Aga samas ehk avardab minu kirjutis siiski mõne "jänkukese" maailmavaadet, ning ta enam ei usu, et netist loetud arvustus, kus öeldi, et see kõige odavam Sony või Eltax on ikka igati vinge relv. Sorry, kui ei jaga sinu arvamust, aga ei pea oma postitust siiski päris mõttetuks.
        Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu

        Comment


          #5
          Tervitus!
          Jänkukesed... hmm.
          Seda et kas IS Music Tegeleb "ametlikult" Beymaga, st. võib neilt küsida kõike?
          Beyma tootevalikus vägagi põnevaid asju.

          Comment


            #6
            Palun ärge saage minust valesti aru.Ma ei vaidlusta absoluutselelt mingil tasandil seda teemat ja suhtun asjase väga positiivselt, kui see kellegi arusaamisi avardab ja hariva suunaga on.Ma kirjutasin ainult oma seisukohta selles küsimuses.Minu mõistes on sellest väga raske aru saada, kui seletada kõla värvinguid jutu järgi.Pealegi ma loen ka kõik sellised postitused läbi ja seda eriti neist, kus jutt on omatehtud kõlaritest, see teema kõidab mind kõige rohkem.Ka see on selge, et koduses tingimuses saab tunduvalt paremaid tulemusi, kui keskpärased seeria toodangu kõlarid.Nii, et palun ärge mõistke asja valesti!

            Mis tundeelamusse puutub, siis loodan, et moded ei pahanda, kui ühe killu panen, sest nalja on siin vähe, rohkem on selliseid postitusi, mis nutma ajab.

            Teeniatüdruk ja peretütar arutavad, et kuidas see sulasega magamine ikka on, et mis tunne on?Kuna teeniatüdrukul on kogemus olemas siis püüab talutütrele selgitada, et kui selga ronib siis on nagu küla sepp tuleks kuuma rauaga, siis nagu kusele tahaks ja siis nagu si....le tahaks ja lõpuks on nii hea nagu keegi pilluks kühvliga suhkrut tagumikku.

            No nii, eks siis katsu aru saada mis tunne on?
            Vabandust!

            Comment


              #7
              Pole see sõnades kuulamiselamuste kirjeldamine midagi nii võimatu ja mõtetu.
              Soomlased on oma Hi-FiLehtis võtnud lause kasutusele nn. sõnastiku vastavate terminitega/omadussõnadega ja seda mitugi korda avaldanud koos selgituste ja muu juurde kuuluvaga. Oli kokku vast mingi 30-40 sõna.

              Comment


                #8
                Keegi siin foorumis ütles vist kord et õppige muusikat kuulama ja nii see on.Kui käia kontsertidel ja seda kergemas ja klassikalises valdkonnas ja õppida pille kuulama ja analüüsima sama teha ka igasuguste kõlarite kuulamisega ja ennast arendada selles suunas siis on kõik palju selgem ja tajutavam. siis juba tuleb ka väike kogemus enese jaoks ja sellisel juhul on ka mingil määral mõistetav kui keegi üksikasjalikult kirjeldab seda või teist helipilti.Sellega ma tahan öelda, et selline sai nõuab eelnevat eneseharimist. Siin aga tundub sellise asjaga puudus olevat.Pealegi kui on tõepoolest ka vastav terminoloogia ja kuulamise kogemus olemas siis on ka mingi pildi saamine helist mõistetavam.Kui selline ettevalmistus kodutöö näol on olemas ja ka tahtmine olemas siis on see vähemal, või suuremal määral mõistetav.Muidugi ainuõige ja otsustav on oma kõrvaga kuulamine.Kui aga mingit ettevalmistust pole ja subbakas lõhub nurgas+esimese põlvkonna kõlarid lisaks sii on ikka paganama raske midagi selgeks teha.Mul on sellise asja selgitamise kogemus olemas ja tasuta ja tagajärgedetta.

                Comment


                  #9
                  Kirjutan ka väikse jutu ühest kuulamis-proovimiskogemusest.
                  Tegemist lairibaga, elemendiks Visatoni B200. Sattus neid juhuslikult paar kätte, abiks ka väikesed abimaterjalid.

                  Sai kuulatud-proovitud kodustest tingimustes, transs-võim(Sansui), CDks(Sony).
                  Kuulatavaks kraamiks sai valitud Diana Kralli The Girl In The Other Room, Hedvig Hansoni What Color Is Love, Stingi The Best Of, ning pistu ka klassikat(kuigi suurt rõhku sellele antud hetkel ei pannud, asi veel liiga toores, et täielikult kirjeldada). Huvitas just, kuidas kõlab antud valjuhääldi kesksagedus, kuidas suudab täita dipool-variandis täit sagedusriba ning kuidas kõlab-näeb välja Voight`i pipe.


                  Tegemist väikese dipool-lauaga, auk ei ole päris plaadi keskel. Põrandapind on männilaud, puudub põrandariie.
                  Valjukad on pooleldi sissemängitud, ca 70h - natuke on veel toores, bass veidi jäik, vokaalosa pisut nurgeline. Mis hakkas häirima esimese kuulamisvariandi juures, oli see, et põrandale lähtusid valjukast esmased peegeldused, kogu helipilt oli sassis omavahel koledasti - kilas ja häiris tohutult. Samas, üldine esitus küllalt erk, kuid heast on asi veel kaugel - pole ka kõlaplaadi taga pehmet pinda, mis peegeldusi tapaks. Üldiselt ka üsna kapriisne paigutamise suhtes.


                  Järgmine variant sai olema nii, et otsa kõlalaua ette, otsepeegelduspiirkonda sai pandud vaibatükk. Tulemuseks sagedusesituse oluline paranemine - enam ei kilanud, häirivaid peegeldusi oli vähem. Päris meeldiv sound juba, hakkas ilmnema sügavus, helisevad osised(triangel, ksülofon jne) on elulilised ning on hästi hoomatav nende asukoht.
                  Kõlalaud tagant:


                  Edasine variant nägi ette ka peegeldumisvastase vatiinitüki asetamise põrandale + valjuka korv tagantpoolt mähitud samuti vatiinitükikestega, eesmärgiga sellise tingliku tarastisega pisut vähendada tagantpoolt kiirgavat helilainet.

                  Asi töötab - vähemalt hetkelise paigutuse juures. Kogu sound ühtlustus, samal ajal säilis dipoolile omane õhulisus ja ruumilisus.
                  Helipilt on sügav, kuigi madalal - no kõlalaua tsenter maast maks 500 mm.

                  Edasi läks põnevamaks, mängu tuli Voighti pipe.




                  Seest:


                  Helipilt oluliselt kõrgemal, AGA! Võrreldes dipooliga tuleb kogu vajalik staff ühest punktist, lausa ämbri põhjast - ei mingit laia lava ega hajutatust! Ja see häirib palju, isegi liiga palju. Teine põhiline üllatus - loodetud meeldivalt madalat ja kandvat bassiotsa polnud! Parim oleks kirjeldada kui kummihaamriga vastu paksu liimpuitkilpi tagumist - bass on jäik, tüütult löögiline. Närviline. Kumisev isegi, aga ka arusaadav - dampinguga on veel mängimist KÜLLALT!
                  Kesksagedusel aga toimusid huvitavad muudatused - kui dioopooliga olid asjad harmoonias, rahulikud, "kokkuõmmeldud", siis pipe`i puhul on üksikult erinevaid instrumente mega kuulata, kuid nad ei loo omavahel mitte mingit sidet. :blink:

                  Hansoni Someday alguses keelega mäng on äärmiselt nõtke, kuid jällegi järgnev "kandev" bassiosa on nõrk, ei teki seda mahlakust. Oma osa ilmselt mängib siiski ka elementide suhteliselt vähene sissemängitus. Voight`i kasuks räägib kõva kasutegur, B200 oma väga hea tundlikkusega on lausa röökiv asjandus, väga korralikult tuleb maha keerata, et meeldiv oleks kuulata. Ideaalne lampvõimu taha seega. Samas, dipool üldesituselt jättis meeldivama mulje - rahulikum, õhulisem, läbipaistvam. Bass jääb konkreetseks, ei valgu laiali.

                  Klassika osa jäi veidi tahaplaanile, kuigi just mind huvitaks see kõige rohkem. Probleemiks just seesama ajutisus - helisevaid osiseid on kl. puhul tunduvalt rohkem ja need vajad head täspsust, muid, ebavajalikke resosid ei tohiks üldse olla.
                  Aga veel:
                  Nt. Stingi Fields Of Gold taustaks on teatav löökheli - Voight`i puhul oli see üks väheseid asju, mis otseselt kõlarist ei kostunud, vaid küljelt ja isegi pisut tagantpoolt, esiplaanil siiski vokaalosa. Laulu lõpupoole liigub samas seesama kirjeldatu "tagant ette", mida on hästi kuulda. Dipooliga oli seesama heli pehmem, vähem kõlav.

                  Kuulame veel!
                  Erinevad audio-videolahendused, helisüsteemide projekteerimine, konsultatsioon, audio-videotehnika paigaldus, häälestus, kõlarite ehitus, mööbel - http://sac.ee/
                  indrek@sac.ee, +3725174765

                  Comment


                    #10
                    Tervitus!
                    Jah teame neid asjandusi. Muidu ju toredad aga ega neid ilma korrektsioonita, olgu siis aktiivselt või passivselt, hästi käima ei saagi. Sealt kesksagedusosast tuleb ikka korralikult maha võtta, isegi voight pipes / TQWT-s, rääkimata OB-l. Võlusõna oleks võib-olla current drive?

                    current drive amps

                    CS crossovers

                    Comment


                      #11
                      Intz kas sa kuskilt mõnda kõrge väljundtakistusega lihtsat a-klassi võimendit ei saa laenata. Sina kui suur kõlariasjatundja saaks kohe aru kas on parem või ei ole. Tony_T'l vedeleb ka igasugusei häid võimendeid igal pool, peaks nendega seda dipooli proovima.

                      Comment


                        #12
                        Jajah, aga proovi kõlari ja võimu vahele takistit 10- ~30 oomi, st. erinevaid, alustades vähemast. Sul ju võimsust jalaga segada, võimas pooljuhtvõim :P .

                        Comment


                          #13
                          ajah, aga proovi kõlari ja võimu vahele takistit 10- ~30 oomi, st. erinevaid, alustades vähemast. Sul ju võimsust jalaga segada, võimas pooljuhtvõim .
                          Mõte hea, võimsusega probleeme ei teki. :P

                          Aga korrektsiooni on neile tarvis küll, see oli mul suht esimene mõte, kui dipoolile mõelda.
                          Erinevad audio-videolahendused, helisüsteemide projekteerimine, konsultatsioon, audio-videotehnika paigaldus, häälestus, kõlarite ehitus, mööbel - http://sac.ee/
                          indrek@sac.ee, +3725174765

                          Comment


                            #14
                            Originally posted by intz@Feb 18 2005, 23:45
                            Aga korrektsiooni on neile tarvis küll, see oli mul suht esimene mõte, kui dipoolile mõelda.
                            Või siis woofrit (dipool) toeks.

                            Comment


                              #15
                              Või siis woofrit (dipool) toeks.
                              See enam ei ole lihtne lahend. Varsti katsetab ära ka suure dipooli, ning mõtteid veelgi kogunenud seoses kasti lahendamisega(tinglikult kast).
                              Erinevad audio-videolahendused, helisüsteemide projekteerimine, konsultatsioon, audio-videotehnika paigaldus, häälestus, kõlarite ehitus, mööbel - http://sac.ee/
                              indrek@sac.ee, +3725174765

                              Comment

                              Working...
                              X