RIAA-korrektsioonivõimendid

[Tony_T]

Astme väljundtakistus peaks tulema veidi alla 100 kilo.

U. 60K, ilma katoodikondekata palju rohkem.

[Tony_T]

Lynn Olsoni artikkel, millele viitasin on siin

[Tony_T]

Ja siin on lehekülg RCA Radiotron Manualist (nr. 10), mis peaks selgitama, mida ma mõtlen staatiliste ja dünaamiliste parameetrite all. Laiskvorst nagu ma olen, ei viitsi kuidagi asju ringi kirjutada.

[moi]

Minu jaoks on nüüd selge, ka see Olsoni asi.
Natuke jääb arusaamatuks, kuidas ta viimases lõigus selle "tube itself" eraldab tagasisidega määratud dünaamilisest režiimist, mis pidi aitama "overcome this".

Ning tulles kondekate juurde: kahju et Olson pole ära märkinud (mina ei leidnud), mis kondekaid ta katoodiahelas kasutas, ilmselt mitte lüüte.

[Tony_T]

Hmm, ma ei näe selles mingit vasturääkivust. Kui nüüd kõike neid poste lugeda, siis saab ilmsiks, et on üksteisest mööda räägitud.
Olson pole küll ära märkinud mis kondekaid ta katoodil kasutas, kuid antud kontekstis omab see ka vähe tähtsust. See artikkel pole ka otseselt sellest asjast ja polnud võib-olla kõige parem siinkohal tsiteerimiseks.

edit: Aha, ma vist mõistan, asi on inglisekeelse teksti interpreteerimises, võib-olla?
Ta viitab seal sellele, et kuna anooditakistus tõuseb ja koormustakistus (anooditakisti // järgmise astme sisendtakistusega) jääb samaks, siis ei ole trioodi töötingimused enam samad. Kohalik tagasiside, mis tekib, aitab küll, kuid mitte täielikult.
Parandage, kui ma eksin.

[moi]

Mitte päris nii.
Ta eraldab oma selles probleemiga lõigus lambi enda(dünaamilise) ja tagasiside poolt lambile määratud (dünaamilise)režiimi, mis tegelikult on üks ja ainus (dünaamiline) režiim, milles antud lamp selles skeemis töötab.

[Tony_T]

Ta eraldab oma selles probleemiga lõigus lambi enda(dünaamilise) ja tagasiside poolt lambile määratud (dünaamilise)režiimi

Tegu on võib-olla minu ebakompetentsusega, kuid ma ei näe selles lõigus probleemi. Kahjuks ei oska ma ennast korrekstselt väljendada, minumeelest väidab ta seal seda, et load-line peaks olema võimalikult horisontaalne, st. anooditakistuse ja koormustakistuse suhe võimalikult suur, et tagada võimalikult lineaarset tööreziimi, trioodi puhul.
Parandage mind, kui ma eksin.

[moi]

Mina sain küll aru Olsoni tekstist, et see on just halb kui koormussirge on horisontaalsem ja nii see ka on.

[Tony_T]

Tervitus!
Me räägime siin muidugi dünaamilisest koormussirgest?

[moi]

Nende terminitega on asi segane. Vaatasin just eestikeelseid (amatööride) lampide raamatuid ja neis pole juttu dünaamilistest parameetritest ja staatilisest koormussirgest. On küll juttu dünaamilisest koormussirgest mis on see tavaline: RL paraleelis järgmise astme sisendtakistusega vs. toitepinge ja mida mina eespool staatiliseks nimetasin.

Lisa: Aga võibolla polegi segadus, amatööride jaoks pole eriti sügavuti mindud.
Sul ju selle pinnapealsusega probleeme ei tohiks olla kui RCA Radiotron Manuali 10 väljalase kasutada on.

[KaruTEC]

Mis te lüütide pärast pabistate ? 20uF mootorikäivituskondekas on paberkondekas, peaks ilusti sobima. Omadused on suurusjärk paremad kui lüüdil ja täpsus 5%. Ja ei mingeid lüüte !

[Tony_T]

Nende terminitega on asi segane. Vaatasin just eestikeelseid (amatööride) lampide raamatuid ja neis pole juttu dünaamilistest parameetritest ja staatilisest koormussirgest.

Kahjuks pole ühtki sellist raamatut käepärast.
Panen siis lühidalt kirja, mis sellest asjast arvan:
Staalilisel (DC) reziimil pole vahet, kas katoodil on kondekas või mitte.
Lambi tehnilistes andmetes ära toodud näitajatest on osad saadud staatilistes, osad dünaamilistes tingimustes.
Kui võtta aluseks staatilised tingimused ja joonistada nende järgi koormussirge, on tegu staatilise koormussirgega. See ei olene kah sellest, kas katoodil on kondekas, kuna staatilised näitajad ei olene sellest.

On küll juttu dünaamilisest koormussirgest mis on see tavaline: RL paraleelis järgmise astme sisendtakistusega vs. toitepinge ja mida mina eespool staatiliseks nimetasin.

Nojah, nüüd läheb huvitavaks. Mis on staatiline ja mis dünaamiline. Mina ise suhtun sellesse nii: kui on tegu dünaamiliste töötingimustega (lambi võrele on lastud mingi signaal, siinus näiteks) siis oleneb koormussirge ka lambi dünaamilistest omadustest + koormuse dünaamilistest omadustest. Kui sinna järgi midagi päris reaktiivset ühendada (kõlar näiteks) on näha kuidas koormussirge kenasti elliptiliseks läheb, mitte ainult ei nihku/kaldu.

Sul ju selle pinnapealsusega probleeme ei tohiks olla kui RCA Radiotron Manuali 10 väljalase kasutada on.

Paraku sellest ei piisa, tuleks sügavamalt kaevata

Mis te lüütide pärast pabistate ? 20uF mootorikäivituskondekas on paberkondekas, peaks ilusti sobima. Omadused on suurusjärk paremad kui lüüdil ja täpsus 5%. Ja ei mingeid lüüte !

Täpselt! Mina isiklikult kasutangi mootorikäivituskondekaid (polüpropüleene) kus aga saan, eeskätt toites, arvestades piiratud mahtuvust ja suuri mõõtmeid.

[moi]

Originally posted by Tony_T+Feb 2 2005, 16:55--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (Tony_T &#064; Feb 2 2005, 16:55)</td></tr><tr><td id='QUOTE'>Lambi tehnilistes andmetes ära toodud näitajatest on osad saadud staatilistes, osad dünaamilistes tingimustes.[/b]

Mina olen leitud andmed info lehtedelt küll ainult nn. staatilisitek parameetriteks arvanud. Nimetaks neid ajutiselt nn. "puhta lambi" parameetriteks.
Kus ja millised neist tegelikult dünaamilised on?
Tegelikult huvitaks ka teada kas oled kuskil näinud ka erinevate (tagasiside)režiimide võre/anood kõveraid kuskil?

Originally posted by Tony_T@Feb 2 2005, 16:55

Nojah, nüüd läheb huvitavaks. Mis on staatiline ja mis dünaamiline. Mina ise suhtun sellesse nii: kui on tegu dünaamiliste töötingimustega (lambi võrele on lastud mingi signaal, siinus näiteks) siis oleneb koormussirge ka lambi dünaamilistest omadustest + koormuse dünaamilistest omadustest.

Suhtun umbes sama moodi aga kättesaadav eestikeelne kirjandus seda ei toeta, või tuleb öelda, et on lihtsustatud ning sinna dünaamilisteni tegelikult ei jõutagi.
Kui lambil mingit tagasisidet ei ole siis ongi dünaamiline koormussirge nii leitav nagu eespool läbi käis ja ega seal raamatus kohalikust tagasisides juttu ei tehtud ning konded olid ilusti katoodtakistitel peal.
<!--QuoteBegin-Tony_T@Feb 2 2005, 16:55

Paraku sellest ei piisa, tuleks sügavamalt kaevata[/quote]
Edasi on juba ainult matemaatika kuigi mitte väga lihtne.

[Tony_T]

Kus ja millised neist tegelikult dünaamilised on?

Viitaks veelkord sellele leheküljele RCA manualist, kus neid asju põgusalt kajastatud oli.

Tegelikult huvitaks ka teada kas oled kuskil näinud ka erinevate (tagasiside)režiimide võre/anood kõveraid kuskil?

Lambi datasheedis?
Tegelikult tõusis meil siin poleemika koormussirgete pärast, mitte võre/anoodi vm. kõverate pärast, mis datasheetides tavaliselt toodud.

Kui lambil mingit tagasisidet ei ole siis ongi dünaamiline koormussirge nii leitav nagu eespool läbi käis ja ega seal raamatus kohalikust tagasisides juttu ei tehtud ning konded olid ilusti katoodtakistitel peal.

Justnimelt. Tingimused olid sellised. Mida ma väidan on kõigest see, et kui tingimused muutuvad ei pruugi tulemused enam samad olla.

Edasi on juba ainult matemaatika kuigi mitte väga lihtne.

Imetlen neid tegelasi, kes elektroonika algusaegadel seda asja ründasid, relvastuseks paber, pliiats ja arvutuslükat. Tänapäeval pole matemaatika enam raske, tuleb ainult õigeid programme kasutada . Raske võib olla aga see, kui lisaks sellele tuleb hakata oma peaga mõtlema.

[moi]

Kaevasin vähe sügavamalt eestikeelsetes raamatutes, eelmine oli 1972 väljalase (vene keelse tõlke variant), nüüd leidsin 1958 aasta raadioamatööri käsiraamatust (põhilisteks allikateks inglise ja saksa keelsed 1930-50 käsiraamatud) üsnagi süsteemse ja arusaadava terminoloogiaga kirjeldused.

Asi seal lühidalt selline: staatilised on võre ja anoodi tunnusjooned ja tööpunkt ehk need kus ei arvestata lambi väliseid element vaid ainult lambi viikude voolud ja pinged, Dünaamilised on koormussirge ja sellele vastavad parameetrid mida aga kuskil kataloogides ei avaldata siiski. Kataloogides avaldatud tavaparameetrid on ka dünaamilised aga mingi keskmise tööpunkti jaoks.

Tegelikult hakkas tekkima uuesti väike kahtlus selle (ka Olsoni tekstis jutuks olnud) koormussirge muutumise suhtes tänu katoodtagasisidele aga see vajab natuke kodust matemaatikat enne kui midagi konkreetset väita julgen. Täpsemalt, selle muutuse suurus ja olulisus tunduvad väga väiksed tulema.