Teade

Collapse
No announcement yet.

RIAA-korrektsioonivõimendid

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Asi seal lühidalt selline: staatilised on võre ja anoodi tunnusjooned ja tööpunkt ehk need kus ei arvestata lambi väliseid element vaid ainult lambi viikude voolud ja pinged
    Õige.
    Dünaamilised on koormussirge ja sellele vastavad parameetrid mida aga kuskil kataloogides ei avaldata siiski. Kataloogides avaldatud tavaparameetrid on ka dünaamilised aga mingi keskmise tööpunkti jaoks.
    Dünaamilised parameetrid on Ra, u ja gm. Koormussirge on staatiline, kui on saadud staatiliste andmete põhjal. Muidugi pole üheski lambi datasheedis toodud mingisugust koormussirget, selle valib iga asjamees ise etteantud andmete / vajaduste / parima äranägemise järgi.
    Tegelikult hakkas tekkima uuesti väike kahtlus selle (ka Olsoni tekstis jutuks olnud) koormussirge muutumise suhtes tänu katoodtagasisidele aga see vajab natuke kodust matemaatikat enne kui midagi konkreetset väita julgen. Täpsemalt, selle muutuse suurus ja olulisus tunduvad väga väiksed tulema.
    Lynn Olson on selles asjas ilmselt piisavalt kompetentne, et mitte nii lihtsate asjade vastu eksida :blink:.
    Muidugi võib eitada ka seda mida räägivad meile mehed nagu Norman Crowhurst, D.E.L. Shorter, JC Morrison, insenerid RCA-st, WE-st ja paljud teised.

    Comment


      #47
      Koormussirge ei saa staatiline olla juba oma nimetusest lähtuvalt. Lambi tööpunkt ei saa olla ühes ja samas režiimis kõigis sirge punktides (et sirge moodustuks) vaid hakkab mööda sirget liikuma kui sisendpinget muudetakse ehk tekitatakse dünaamika. Staatilisega märgitavad mõisted lambi juures käivad lamb enda kohta, kui väliseid skeeme ei arvestata. Koormusisrge tekib aga ainult siis, kui vähemalt koormustakistust arvestatakse.

      Comment


        #48

        Hea küll, hea küll. Ma ei väitnudki, et koormussirge staatiline on, rääkisin ainult staatilisest koormussirgest, nii nagu seda nimetetekse. Muidugi väljendasin ennest järjekordselt segaselt.
        Tundub, et me ei jõua sellega vist kuhugi välja, aina imelikumaks hakkab minema :wacko:
        Sellepeale oleks mul mõned ettepanekud:
        Võib olla täpsustaksid probleemi olemust. Ma ei ole päris kindel, mis sulle peamiselt selle asja juures muret valmistab, kord tundub üks asi, siis jälle teine.
        Võiks ju ka rääkida muudest asjadest, kasvõi nendest, millele teema pealkiri otseselt viitab.
        Või siis minna ja ehitada ajaviiteks mõni võimendi või muud põnevat.

        Comment


          #49
          to Tony_T: mis grammarit ja helipead kasutad?

          Comment


            #50
            to Tony_T: mis grammarit ja helipead kasutad?
            Ma pole veel otsustanud. Nojah, hetkel on küll siin Elektronika b1-011 ja vene helipea. Tegelikult ma alles / jälle hakkasin vinüülplaadimängijat kasutama.

            Comment


              #51
              Ma kipun natuke liiga lobisema küll aga eks selle käigus saan ise ka targemaks ja mõned unustatud asjad peab meelde tuletama, järgi kontrollima. Probleemi nagu ei olegi, asi hakkas mingist terminoloogiast arenema, kus ma ka ise oma väidetes päris õige ei olnud.
              See katoodtagaisiside ja koormusirge asi vajab veel natuke selgitamist mu enda jaoks, et Olsoni juttu natuke kõigutada.

              Aga võimust ka natuke: Vahest kasutatakse ka sellist skeemilahendust, kus katood takistit shunteeriv konde ei panda mitte nulli vaid toitepingesse, pidi vähendama toiteplokist tulevat pulsatsiooni müra ja kondekal tekkivaid moonutusi, kui astme võimendus sobivalt valitud on. Ainult suure pingega konded on palju kallimad.

              Comment


                #52
                Ma kipun natuke liiga lobisema küll
                Hmm, ja mina arvasin, et ainult mul see meeldiv omadus on.

                Aga võimust ka natuke: Vahest kasutatakse ka sellist skeemilahendust, kus katood takistit shunteeriv konde ei panda mitte nulli vaid toitepingesse, pidi vähendama toiteplokist tulevat pulsatsiooni müra ja kondekal tekkivaid moonutusi, kui astme võimendus sobivalt valitud on. Ainult suure pingega konded on palju kallimad.
                Ahaa! Nüüd juba midagi huvitavamat. Sa pead silmas ilmsalt seda: Jack Elliano "Ultrapath". On Veel teisigi põnevaid lahendusi.

                Comment


                  #53
                  Sama asi, ainult ma ei saa aru mida sele inputloop-i joone all on mõeldud. Mingit sisendvoolu ju reaalselt ei teki läbi lambi.

                  Comment


                    #54
                    Tervitus!
                    Tekib küll, väga väike, kuid mitte olematu.

                    Comment


                      #55
                      Ok, tekib aga mitte seda nn. kasulikku vaid parasiit voolu ja sedgi rohkem anoodi kaudu kui lambil vähegi võimendust on.

                      Comment


                        #56
                        Originally posted by Tony_T@Feb 4 2005, 11:00
                        Paraku sellest ei piisa, tuleks sügavamalt kaevata
                        Vaatasin nädlavahetusel RCA Radiotron 4 väljalaske üle ja seal oli küll piisavalt detailselt igasuguseid lampide asju käsitletud. Isegi kompleks arvude ja integraalidega oli lambid läbi võetud. Kõige huvitavam oli muidugi see, et Fourier analüüsi õpetati näppude peal tegema

                        Comment


                          #57
                          Tervitus!
                          Tunnistan, et see joonis oli veidi kontekstist välja kistud. Lihtsalt sattus kätte selline, kus oli näidatud "ultrapath" kontseptsiooni. Pärit on see aga jällegi ühest Olsoni artiklist .

                          Comment


                            #58
                            Mingit sisendvoolu ju reaalselt ei teki läbi lambi.
                            Ok, tekib aga mitte seda nn. kasulikku vaid parasiit voolu ja sedgi rohkem anoodi kaudu kui lambil vähegi võimendust on.
                            Ei saa jällegi sellega nõustuda. Me räägime ikka (audio)signaali currentloop-ist?
                            Muuseas see vool võib olla üsnagi tähelepanuväärne ja oleneb sagedusest ja lambist. Kui ka arvestada, et lamp töötab ainult a-klassis, on ikkagi olemas Miller`C
                            jm. tegurid.

                            Comment


                              #59
                              Seda Milleri mahtuvust ma silmas pidasingi, kui kirjutasin, et rohkem käib voolu võrelt anoodile kui võimendus vähegi olemas on.

                              Comment


                                #60
                                Väga vabandan, lihtsalt targutasin, ilma et oleks süvenenud.

                                Comment

                                Working...
                                X