Teade

Collapse
No announcement yet.

Maki tuunimine oli:Radiotehnika sahtli mürapiirik

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Ise küll näinud ei ole, küll aga kuulnud, et siiski on kaks pead ühes kestas. Nii lähestikku, et padjake surub lindi mõlemi pea vastu. Sel juhul pole vaja kaht toonvõlli.
    Aga kui ongi olemas selline vidin, siis kindlalt ka soolase hinnaga .

    Comment


      #47
      Originally posted by sebastian@Jan 31 2005, 23:03
      Ise küll näinud ei ole, küll aga kuulnud, et siiski on kaks pead ühes kestas. Nii lähestikku, et padjake surub lindi mõlemi pea vastu. Sel juhul pole vaja kaht toonvõlli.
      Need Vilma pead näiteks on tõesti ühes korpuses - nii salvestus kui mahamäng. Helipea keskel ehk siis kummagi poole vahel on kaks tihvti, mis fikseerivad lindi asendi - ja hoiavad padjakese üleüldse lindist ca 1mm kaugusel.
      Ilmselt selline ühes kestas variant ka üldiselt enamlevinud.

      Alati ei pruugi olla ühes korpuses. Võtame teise äärmuse - Nakamichi Dragon. Salvestuspea eraldi ja mahamängupea eraldi. Sealjuures mahamängupea oli 4 realine, et võimaldada reeversit. See riist võrdles muuseas mahamängul paremat ja vasakut kanalit ning reguleeris jooksvalt helipea asendit (Auto Azimuth, NAAC). Kuidas lindi fiksaatorid täpselt paiknesid ei mäleta kahjuks enam

      Variante kindlasti veel, aga üldreeglina kuulus kolme helipea süsteemi juurde kahe toonvõlliga mehhanika.

      Andres@Nakamichi Dragoni kaane alla ka vaadanud

      Comment


        #48
        huvitav Nakamichi-de lehekülg:
        http://naks.com/
        Väidetavalt parimad kassetikad

        Kalju/Akai GX-75

        PS! Majak 233 müüa/vahetada

        Comment


          #49
          Jutt Vilma peast, muidu hea ja ilus pea ja kestab kaua, kuid ainult üks väike viga hea suur ülekostvus kanalite vahel ja sellepärast müüsin maki kähku maha.

          Comment


            #50
            nyyd peame vist rublase ringi tegema Nakamichi jaoks.vaevalt et martinj seda ise raatsib tuunimise jaoks osta.me kaldume hullusti teemast k]rvale.
            doonor peab olema lihtne-ja seda majak on
            doonor peab olema odav(temast ei tohi kahju olla, kui ta tuunimise k'igus otsad annab)-ka sellele tingimusele majak vastab.
            ja tegevus peab olema j'lgitav-majaki skeem on laialt levinud.
            nii et edu tuunimisel, ja kindlati anna teada,et mis tegid ja mis tulemuse said.

            Comment


              #51
              Ma sain hiljuti ühe RRR sahlli, vedeleb siin laua peal nüüd. Hetkel käimas kondede vahetus. Mingit häält see juba teeb. Kõigepealt teen korda-mõõdan ära.
              Siis üritan "parandada" . Ja mõõdan uuesti.
              Põhimõtteliselt võiks ma oma majakiga sama teha -kuid see juba osaliselt tuunitud ja ära häälestatud mul. Ja kui midagi pe*se keeran, on majakist kahju. RRR sahtlist mitte, sest sinna pole veel sentigi investeerinud (konded monitori plaadilt). Järjekordne päästetud prügikasti kaup...

              Aitähh nõu andmast ja kui tuhin mööda ei lähe, siis varsti saate tulemusi kuulda.

              Kui juba Nakamichi soetada, siis milleks enam tuunida ?
              Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

              Comment


                #52
                Selle p...e keeramise koha pealt niipalju, et Jauza tuunimine hävitas aastate jooksul mitmed rajad trükkplaadil, kaane all vaatas vastu varjestatud juhtmete segapudru. Igasuguseid moonutusi sai hinnatud ainult kuulmise järgi...aga oluline oli ikkagi normaallindilt 20kHz +-3dB välja pigistada (-10dB salvestusnivoo juures) ja mis seal salata, dünaamiline EM seda ka võimaldas...kes siis ME linti raatsis osta .
                Mideks see AKAI GX75 oligi aastal 86 minu unistuseks, kui nüüd just mudeli numbriga ei eksi. Aga noh...Jauza 220 oli rahakotile hoopis sõbralikum...kah ikkagi Jaapani (välismaa ) mehaanika ja puha.

                PS Teema paistab üsna kuum olema...

                Comment


                  #53
                  Noniii....
                  Aeg edasi läinud ja RRR sahtel unustatud, sest umbes kaks nädalat tagasi sain sellise asja
                  pilt1
                  pilt2
                  Viletsad, weebikaameraga tehtud.Vabandust. Asi siis orbita 121. Peaks Vilma mehhaanika olema. Vahetasin rihmad ära ja otsustasin veidi tuunida.
                  Võtsin käsile siis taasesitusvõimendi k157ul1A modimise. Eeskujuks need Radio artiklid.
                  Kõrvaga polnud midagi kuulda ja Reti voltmeeter V3-39 näitas ikka raudlindi puhul umbes -54 dB müra( kroomlindi puhul -57dB ). Mürapiirik (Dolby B kivi koos Dolby märgiga muide, oli välja lülitatud.Mõõdetud oli 0 nivoo suhtes.

                  Võtsin üles ka salvesus/taasesitussageduskara. Igavaks läks mõõtmisel. Raudlint hakkas ära kukkuma 16 kHz juures ja järsult 16kHz oli -1 dB 17kHz oli juba -6 ja 18kHz -10dB.
                  Huvitaval kombel hakkas kroomlindi puhul asi kukkuma juba 6,3kHz st alates. Aga noh häälestame välja.
                  Helipea on 3d24n.081

                  Kui aega saan, hakkan salvestuskanalit modima.
                  Ahjaa. Kogu sisu on sõjaväe jaoks tehtud juppidest.
                  Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                  Comment


                    #54
                    Probleem vist taasesitusvõimendis. Kui sel variandil nii, et helipea juurest läheb u. 300pF kondekas maha, siis see kondekas määrabki taasesituse karakteristikul kõrgete peak-i, seejärel hakkab kara järsult langema. Tavaliselt on see LC ahel (helipea+kondekas) seatud 16kHz peale. Väiksem konde ja peak liigub kõrgemale sagedusele. Jauzal tule see seada 19kHz juurde.

                    Comment


                      #55
                      Skeemis on 360 pF rööbiti. Mõõtsin selle maksimumi ära - umbes 21kHz mõlemas kanalis.
                      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                      Comment


                        #56
                        sellel makil on ju nii vastikult ebamugav midagi teha.kui tahad, mul on pakkuda komplekt majaki mooduleid.kui endale tegin, siis oligi nii,et üks komplekt oli tuunitud mooduleid,teine aga tehase häälestusega.ühelt poolt oli hea kõrvaga võrrelda,teiselt poolt aga,kui midagi juhtuski,jäi ikka makk terveks.

                        Comment


                          #57
                          Skeemis on 360 pF rööbiti. Mõõtsin selle maksimumi ära - umbes 21kHz mõlemas kanalis.
                          Nii kõrgele seda vist originaalis ei viida, sest ka madalamal sagedusel kukub kara suht kiiresti. Ehk on helipea induktiivsus või konde mahtuvus muutunud . Muidu võiks 18kHz algul proovida. Hea kui oleks millegi heaga võrrelda. Ise salvestasin oma proovilindid Sony WM-D6C'ga...pole just parim, aga üllatavalt hea oma pisikeste mõõtude kohta ja andmetelt miskipärast tunduvalt parem kui specs lubab. Raske oli Jauza salvestusrezhiimi ilma igasuguste Dolby-deta samaväärseks saada.

                          Comment


                            #58
                            Nonii, panin skeemis jumperid kokku- seal on valida kas 360pF või 360+180pF ja sagedus kukkus 18kHz peale. Avastasin veel ühe tõsiasja, nimelt ma enam üle 17,5kHz ei kuule.. ;(
                            Samas modisin ikka eelvõimu ära, nii, et sisendkondesid pole. Ja tõesti ,umbes 1dB tuli ikkagi juurde . Koos Dolbyga ja kroomlindiga salvestus-taasesituskanali müra 61dB ..
                            Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                            Comment


                              #59
                              Originally posted by martinj@Feb 18 2005, 09:42
                              Nonii, panin skeemis jumperid kokku- seal on valida kas 360pF või 360+180pF ja sagedus kukkus 18kHz peale.
                              Siin on see koht, et vaja oleks testlinti. Muidu on oht, et pingutad mahamängu kõrgete otsaga üle, ilma et sellest ise arugi saaks. Küsimus pole ju selles, milline on selle võnkeringi resonantssagedus (18 või 21 kHz), vaid selles, et terve mahamängutrakt helipeast alates peaks andma võimalikult sirge sageduskara.

                              Comment


                                #60
                                Nonii, panen oma skeemikesed kah.
                                Taasesitusvõimu modisin sedasi

                                ja dünaamilist eelmagneetimist sedasi


                                Tulemused. Saab salvestada kroomlindile sagedusel 15kHz -20dB ja -10 dB. 0dB siiski asi ei kannata. Heli on suurepärane . Selline pehme, kõrvad lausa puhkavad. Mürapiirik tundub kui mõttetu üritus.
                                Ahjaa, kuulan klappidega Technics HT700.
                                Maki enda skeemi võib leida remondifoorumi linkide hulgast.

                                Comments ?
                                Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                                Comment

                                Working...
                                X