Teade

Collapse
No announcement yet.

juhtmed

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #91
    Originally posted by KaruTEC@Mar 17 2005, 11:35
    Btw. matemaatiliselt ideaalset puhast siinussignaali ei ole tegelikult olemas ja seda ei ole võimalik tehagi. Kes Fourieri rida tunneb, saab aru miks. (Ma ei räägi sugugi siinuse "kvaliteedist" )
    Oma arust tunnen Fourieri rida ja siinust ning ei saa kuidagi aru mis sa selle lausega mõtled.
    Kas seda, et isegi matemaatikas ei ole puhast siinust olemas? Või midagi muud??

    Comment


      #92
      Lubage tuua sihuke paraleel. Värvifoto/video/ on meil ILUS VALE. Kes kahtleb, püüdku leida selline värvifoto, kus ta ise või mõni tema tuttav on näovärvilt t ä p s e l t s a m a v ä r v i kui elusast peast. Ei leiagi. Põhjused: 1) pildil tehakse värvuse reprodutseerimiseks mitmesugust "keemiat" 2)Just selles diapassonis (nanomeetrites, kui soovite) on süsteemi silm-aju kõige tundlikumad - ikka taas evolursioonilistel põhjustel.
      AGA mõned värvifotod meeldivad meile enam, kui teised. Järelikult võtab meie taju need paremini omaks, või on need lihtsalt "ilusamad".
      Sama tundub olevat ka võimendite soundiga. Lampidega saavutatav jääb originaalist ikkagi erinevaks (nagu transistor-heligi), KUID kõrv-aju-emotsioonid loevad seda ilusamaks.
      Ja selle poole tulekski püüelda. Kui meil õnnestub seda "ilu" mõõta, on OK. Kui ei, siis teem nii nagu supikagi. On kokad, on head kokad ja on maailma tippkokad. AGA MULLE ISIKLIKULT tundub, et minu vanaema keedetud kapsasupp oli nii hea, et tänapäeval ei saagi enam sellist teha.
      Kui miski söök on üle soolatud või lausmage, tõstame protesti. Aga kas selle põhjuseks oli just pliidijuhtme ristlõige või traadi materjal, on omaette küsimus. KUSJUURES ... äkki oligi!

      Comment


        #93
        Originally posted by stuudio@Mar 17 2005, 09:55
        Tehnikarahvas kasutab mõõtmistel-testidel siinus-signale. On ju nii? Kui palju aga muusikas-laulus puhast siinust on?
        päris nii ta enam ei ole, kaasaegsed tasemel audioanalüsaatorid kasutavad multitone'i ja osaliselt just sellepärast, et see on oma keerukuses tavahelidele sarnasem. vastavad seadmed on aga suhteliselt kallid (nt Neutrik RT-2x 100-200kEEK)

        Comment


          #94
          Ideealne siinussignaal annab fourieri real ainult ühe spektrijoone. Ideaalne siinussignaal peab selleks olema alanud t-miinus lõpmatus aeg tagasi.
          Reaalne siinussignaal on aga alanud, see lisab Fourieri reale alati teatavad lisakomponendid. Aga see on matemaatiline tõlgendus, reaalsed spektrianalüsaatorit kasutavad windoweid ja ei vahi signaali kogu tema eluea jooksul.

          Comment


            #95
            võrrelda silma ja fotokat on sama mis võrrelda näit: s30-nt ja Dali tippmudeleid.
            Kuid ikkagi on siin vaidlemine "on/ei ole" stiilis mõttetu. Tehke korduvad pimekatsed (näit 4 mm2 el.installatsioonikaabel, 4 mm2 low-end ja 4mm2 hi-end helikaabel, 4mm2 sidekaabel).
            Mina oma raha selle peale ei paneks, et min 80% juhtudest tehakse vahet "profi" ja "koduperenaise" kaablitel(tingimusel muidugi aus mäng, võrdne ristlõige/pikkus/kontaktid).
            (El teh 1. ja 2. tehtud ning liinikadusid olen ka arvutanud B-) )
            -

            Comment


              #96
              Originally posted by KaruTEC@Mar 17 2005, 11:35
              matemaatiliselt ideaalset puhast siinussignaali ei ole tegelikult olemas ja seda ei ole võimalik tehagi. Kes Fourieri rida tunneb, saab aru miks.
              Muusika signaal jaotub Fourier´ järgi kuulmispiirkonda ja sellest välja, need MHz-desse ulatuvad komponendid võiks kõrva seisukohast vabalt välja jätta kuid kuna igal sammul ei saa signaali filtreerida siis mõjutavad need lõpptulemust.

              Edit: Teisipidi öeldes, kui me räägime signaalidest vahemiku 20-20k siis on tegu sinna vahemikku jäävate siinussignaalidega.
              Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

              Comment

              Working...
              X