Teade

Collapse
No announcement yet.

Venelase lampraadio fm-le

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Venelase lampraadio fm-le

    Sain endale sellise eluka nagu"Mypoмeц" .
    Tundub et raadio ise töötab(vähemalt lühilaine osa), ukv lainealalt kostus ainult mürinat.
    Enamus detailidele on peale kirjutatud 58 või 59 aastast(mõned lambid on vist ära vahetatud, aastast 84). Tagumiselt kaanelt võib veel välja lugeda, et raadio on II klassi oma. Kusjuures sel elukal on sees kaks valjukat ja lõppvõim on 6p14 peal, ka roheline silm töötab :lol: .

    Ukv plokile on peale kirjutatud ainult "ykB-E" ning aastaarv- 1958(19 oli eest ära jäetud). Ukv ploki lamp on 6n3p ning seegi on ära vahetatud, sest aasta temal on 84 ning lambi pesal on kriibitud lambisokli jäljed. Kogu ukv plok on tehtud ilma, et oleks kasutatud trükkplaati.

    Kogu küsimus ongi siis selles, et kas saab see elukas eesti fm sagedusele mängima panna?
    Kas mu pikast jutust üleüldse on abi?
    Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

    #2
    Kõike saab.
    Ühe sarnase isendi sain nii mängima, et võtsin ULL plokilt plekkupli pealt ära ja sagedused ujusid ise paika. Häälestus käib seal vist pooliga. Peab skeemi kaudu lähenema..
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

    Comment


      #3
      Võib-olla on sellel isendil samasugune plokk nagu Estonial:neljakandiline,vase värvi ühe lambiga ja pöörik on sellest eraldi kahe sektsiooniline?

      sel juhul tuleb kõigi võnkeringide,mis on ühendatud pöörikuga keerde u.poole vähemaks võtta,mina tegin nii oma lampraadiol "Estonia2" ja tuleb kondekate muutmisega natuke järele aidata ja ongi soovitav sagedusala olemas(minu raadiol olid seal ahelates trimmerid,millega sai peale poolide keerdude vähendamist kõik ilusti paika)
      Võid ka ainult kondekate muutmisega asja paiga panna,kuid siis tuleb rohkem arvutusi teha,poolidega oli lihtsam,kuigi ma proovisin mõlemat varjanti.

      Antenn tuleb ka teine panna:lihtsalt selle 2-e otsalise originaali asemele,ükskõik kumba otsa selles pesas,üks pikk paari meetrine traadi jupp(selle originaaliga oli selle uue sageduse signaal liiga nõrk,eriti kõrgemas otsas)

      VIIMANE häälestus tuleb teha siis,kui plokil on kaan peal!

      Comment


        #4
        6N3P on tõenäoliselt läbi( raamatut uurides), sest valjuhääldisse sahinat ei tule ja see viitab ostilaatori poolse trioodi rikkele. Kas 6n3p võib asendada 6n1p või 6n2p, sellisel juhul kui sokeldus ringi teha?
        Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

        Comment


          #5
          Sellises kohas kui UKV-plokk, 6n1p vist mitte ja 6n2p kindlasti mitte. 6n3p on piisavalt levinud lamp, selle ikka leiab kuskilt uue.

          Comment


            #6
            Kahtlane, kas see lamp ikka on väsinud. Pigem mõni takisti ära katkenud või külmjoode. Nii vana pilli juures tavaline asi.
            6N3P asemele ei sobi need lambid juba erineva sokelduse pärast. Tuleks lambipesa all hakata traate vedama. Tulemusena võib asi veel võnkuma minna. Kusagil olen küll näinud skeemi, kus kasutati 6N1P-d, kuid tulemus olnud väga kehva tundlikkusega. See oli mingis artiklitesarjas "vaesus teeb leidlikuks", või midagi sarnast. Ega sellel raadiol tundlikkust niigi eriti pole, nii et ei maksa jamada. Sellise lambi nüüd ikka kusagilt saab.
            'Ints0000' räägib põhimõtteliselt õiget juttu. Plokid pole küll identsed, kuid siiski pöörikuga, mis teeb ümberhäälestamise tunduvalt lihtsamaks (kui kogemata pole mitte "Muromets-62" - sellel on variomeeter). Ise pole sellist pilli häälestanud ja seetõttu ei hakka rohkem targutama.
            Harjutamine teeb harjutajaks.

            Comment


              #7
              Mille poolest erinem "Murometz-62" "murometz-st " ?
              Minu omaleo n taha kirjutatud "murometz", lisainfoks veel et II klassi oma, muud tarka seal pole.
              Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

              Comment


                #8
                Neid pille on vähemalt 3 varianti:
                "Muromets": 7-lambiline, "maagilise silmaga" (6E5S), ULL-plokk UKV-E (pöörikuga häälestatav). Ilmselt sellest mudelist siis käibki siin jutt.
                "Muromets": 6-lambiline, "maagilist silma" pole, ULL-plokk UKV-E, peal plaadimängija.
                "Muromets-62M": 7-lambiline, "maagilise silmaga", ULL-plokk UKV-IP (alumiiniumsüdamikega häälestatav), peal plaadimängija.
                Rohkem mudeleid minu 1967.a. targas raamatus pole.
                Harjutamine teeb harjutajaks.

                Comment


                  #9
                  Kontrollisin kõik takistid(3 tükki) ära, kaks neist olid samade parameetritega, mis peale kirjutatud, 470k asemel näitas tester 380k--->on see määrav?
                  Osad joodised oleksid justkui vasega tegtud...? Kas anoodi lahtisidestus konde on see, mis läheb anoodilt maha? Ise siiski arvan, et pika seismisega on lamp vananenud, kuid ma ei saa selles ka 100% kindel olla.
                  Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

                  Comment


                    #10
                    Reeglina takistite takistus vananedes kasvab. Skeemi uurides ei näe ka võimalust, et ilma mõne lekkiva kondensaatorita saaks vähem, kui 470k näidata. Jooda takisti üks ots plaadilt lahti ja siis mõõda takistit. Seejärel mõõda plaadilt takisti otste vahel takistust (takisti üks ots endiselt õhus). Peab olema lõpmatus. Kui ei ole, siis lekib C7 (7pF, paralleelselt takistiga) või C6 (120pF, läheb sama pooli (L4), mille ühes otsas on 470kohm takisti ja teine ots lambi 3-ndal jalal, väljavõttelt pöörikule, lambi 6-ndale jalale ja pooli L5).
                    Võivad küll olla osa jooteid vasega. Vanades pillides vahel trehvab sellist asja.
                    Ainuke konde (22pF) mis anoodilt (4. jalg) maha läheb, moodustab koos pooliga L6 vahesageduse võnkeringi.
                    Võimatu muidugi pole, et lamp väsinud, kuigi küllalt haruldane juhus. Kas mõnda teist ULL-iga lampraadiot ei vedele kasvõi mõnel tuttaval? Sealt saaks siis prooviks lampi laenata.
                    Harjutamine teeb harjutajaks.

                    Comment


                      #11
                      Kas raadiol üldse vahesagedus töötab ?
                      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                      Comment


                        #12
                        Mõtled siis teisi lainealasid?, siis töötab. Võibolla ajan nüüd ise midagi segi. h34r:
                        Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

                        Comment


                          #13
                          Ei, FM vahesagedus. Kas mingeid krõbinaid sahinaid on. Kas "linnukesed hakkavad laulma" kui puudutad vs võimendi sisendit ? Kas krõbinaid /raginaid sel ajal on, kui ULL ploki lambi välja kisud.
                          Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                          Comment


                            #14
                            Vahesagedust saad kontrollida, torkides näiteks kruvikeerajaga lambi 6I1P 2. jalga. Seejuures peab näpp vastu kruvikeeraja metallosa olema. Teine käsi taskusse või selja taha, juhuks, kui käsi vääratab. 200V alalispinget on üllatavalt värskendava toimega ja kruvikeeraja võib ootamatult näiteks aknasse sattuda...
                            Harjutamine teeb harjutajaks.

                            Comment


                              #15
                              Kui 6n3p välja võtan/sisse panen, siis kostub valjukasse prõks. Aga kui lamp sees, siis mingit sahinat valjuhääldisse ei kostu. Ainult selline undamine, kui hs. võimendisse näpp panna. Kui kruvika peaga ull plokis koputada, siis kostus ka nagu mingit ktõbinat(enam ei kosta), vahepeal oli justkui õrna sahinat kuulda.
                              Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

                              Comment

                              Working...
                              X