kooliraadio projekt

[tuumik]

Andke nõu kooliraadio ülesehitamisel.Raha on 10-15tuh.Olemas on ainult arvuti kust muusika tuleb.Korruseid on 3 ja igal korrusel peaks olema kõlar/kõlarid.See kus arvuti on, asub 3 korrusel.VAriant siis selline, et panna igale korrusele aktiivkõlarid.Siis jääks ära jämedate juhtmete vedamine ja lõppvõimendi.Samas on aktiivkõllid kallid.Aga kui kasutada passiivkõlle ja võimendi on 3 korrusel....läheb jällegi voolud suureks/juhtmed jämedaks.Mis te asjast arvate?On keegi midagi taolist ehitand?

[Silver]

No näiteks koolis kus mina käin on kooliraadio isegi olemas. See siis Pärnu Koidula Gümnaasiumis. Meil on igastahes neli korrust, igal korrusel 4 audese kõlarit ja juhtimine toimub 2 korruse raadioruumist. Ma ise küll täpselt kogu süsteemi ei tea, aga Sa võiksid ühendust võtta kooliga. Kontaktandmed on siin: http://www.koidulag.edu.ee/

EDIT: unustasin lisada, et igas klassis on kah 2 mingit väiksemat kolmeribalist.

[Jyrka]

Originally posted by tuumik@Sep 21 2005, 20:10
Andke nõu kooliraadio ülesehitamisel.

Kasutatakse trafoväljundiga võimendit, kastides samuti trafod.

[Cheopps]

Nende nimi siis liinitrafo.On olemas spetsiaalsed võimendid(kui suudad leida); nt. 100U101(1 kanaliga 100W; 30, 120 ja 230V liiniväljund;magnetofoni, grammofoni ning mikrofoni sisenditega; transistoritel), TU-50(1 kanaliga 50W; 30, 120 ja 230V liiniväljund, sisendeid ei mäleta enam; lampidel), jt.Liinivõimendid on ka ELFA kataloogis täitsa olemas(PA-302; PA-400; PA-888 jne) ning neile vastavad kõlarid (EUL-30; EUL-60; jne).Variante on mitmeid...

[digital]

uuri 100V süsteeme. Põhimõtteliselt kasutatakse sellises süsteemis pinget tõstvaid trafosid. Idee sama nagu elektri transmissioonil, kus algul pinge tõstetakse ja siis pärast alajaamas vähendatakse jälle. Nimelt kõrgem pinge -> madalam vool (võimsust tahame ikka sama saada). Juhtme kaod põhjustab juhtme aktiivtakistus, millel tekitab võimsust juhet läbiv vool. Seega mida väiksem vool, seda vähem kadusid; võimsus võib jääda ikka samaks. Seepärast saab ka palju peenemad juhtmed vedada.
Teine hea asi on veel nende kõrgemate takistuste juures võimalus kõlareid paralleeli panna, kuna kohe ei hakka asi võimendit tapma ega juhtmete kasutegurit veel alla viima. Lihtsalt kogu kompott paralleeli ja ühte võimendisse. Rohkem võimendeid pole niikuinii vaja, sest ega stereot niikuinii koridorides ei tee.
Tallinnas näiteks music center müüs 100V kola. Aga nende veebist on praegu mingi ümberehitamise käigus see leht ära kaotatud...
Kõlarite kohta arvesta nii, et mida rohkem seda parem. Rahvast täis maja korral kuulevad kõlarit ainult need, kes on sellel otse ees, st rahvas summutab peegeldused. Seetõttu tuleks kõlareid ikka üksjagu panna, et kõikjale kostaks.

[tuumik]

Selle trafo variandi kavatsesin kohe eemale tõugata.Tundus iganenud süsteemina(unustasin esimes postituses mainida)Aga tundub, et paremat lahendust ei leiagi praegu.
Ok thnks vastajatele.Tundub, et jyrkaga teeme äri võibolla.Krt kunagi sa jyrkale siuke asjalik võim maha äritud.

[Jyrka]

Originally posted by tuumik@Sep 22 2005, 20:43
Krt kunagi sa jyrkale siuke asjalik võim maha äritud.

Lohuta end sellega, et uuendatud sisuga töötab ühes gümnaasiumis ja kõlle on
seal taga tõesti palju, natuke alla 100.

[humax]

Selle trafo variandi kavatsesin kohe eemale tõugata


Ja täiesti asjata, see on kooliraadiosõlme ehituses ja ruumide helindamisel ainuõige lahendus.Sellist lahendust kasutatakse tänapäeval peaaegu kõikides suurtes hoonetes.Sellised süsteeme projekteeritakse ja ehitatakse väga palju.Ainuõige lahendus. Iganenud pole selles lahenduses midagi.Toodetakse ja müüakse sellist tehnikat palju.Küsimus on pigem selles, et Sa pole asjaga kursis ja pole ka viitsinud sellealst uurimist teha.

[reiss]

"Selle trafo variandi kavatsesin kohe eemale tõugata"

No mis sellel trafo variandil siis nii väga viga on? Ah et lõikab pisut riba alumist ja ülemist otsa?
Olen kunagi keska ajal kooliraadiot praktiliselt nullist käima lükanud.
Arvan, et see on sellise projekti paratamatu kaasnähtus. Juhul kui kavatsed mingit tõsist HIFI asja kooliraadioks ehitama hakata siis tuleb see paganama keeruline ja kallis asi. Omast kogemusest võin öelda, et niipea kui vähegi ilusama kasti seinale paned on seda kellegil varsti vaja (vaja rohek kui su raadiol). Lisaks veel pisiasi - ära eriti mõtlegi,et kooliraadiost mingit eriti kõva müdinat lasta. Igas korralikus koolis on paar pensionaudist pedagoogi kellel see hingamise kinni lööb. No ja mõtle ise kumba on kooli direktoril rohkem vaja - pedagoogi või kooliraadiot? Translatsioonisüsteemi plussiks ongi just tema kaabelduse lihtsus. Võimalus kõlareid hajutada. Päris kindlasti ei mängi välja idee, et ühele koridorile üks kõlar. Püüa asja võimalikult hajutada.
Kõlareid ja komponente valides soovitan valida sellise lahenduse kus iga kõlari helitugevust saaks kohapealt reguleerida. Valmis translatsiooni kastidel on sellised lahendused olemas. Lülitatakse kas trafo sekundaari mähiseid või on mingi pote.
Rääkides translatsioonisüsteemidest: nagu paljudes asjades eksisteerib siingi "vene standard" ja "lääne standard". Vene süsteemides olid translatsioonisüsteemide pinged 30V 120V ja 240V. Pinge sõltus liini pikkusest.
Lääne süsteemis on pinged vist 70V ja 100V
On küsimusi - kirjuta priva peale.