Teade

Collapse
No announcement yet.

Mis vahe on CD-l ja CD-l?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Originally posted by andreie@Oct 4 2005, 07:42
    Kleeps ei maksa midagi. Müüakse bürootarvete poes. Paned peale ja on palju parem olla.

    Muide, 200-gigane vint maksab poes uuena 1,5KEEK ja sinna peale mahub 300 CD või 50 DVD jagu kraami. Hind on sama, kasutamismugavus ja käideldavus on aga hoopis teisest klassist.
    ...ja kui see vint peaks üles ütlema, siis oled korraga 200 plaadi materjalist ilma.
    CD puhul on see eelis, et kui üks üles ütleb, siis teise plaadiga ei pruugi olla nii juhtunud.
    DVD puhul see oht veidi suurem.

    Seetõttu ei soovita hoida hädavajalikke koopiaid ainult ühes kohas.
    Samas ei ole ka mõtet plaadiruumi raisata igasguste netist tõmmatud filmide ja muu varese peale mida üks kord kasutad/vaatad ja sis unustad.
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

    Comment


      #17
      vindi pealt 1:1 ripitud wav (raw) faili kuulates sõltub helikvaliteet juba 100% helikaardist.
      Kuskil (TM vist) kirjutati kirjutajatest. Nimelt kirjutaja laser ja veaparendus süsteem on tunduvalt paremini tehtud kui tavalistel cd mängijatel (cd-rom või siis cd deck) ning 1:1 rippides ja heale toorikule kirjutades võib plaadil olev andmete kvaliteet olla parem kui seda oli orginaal plaadil.
      Heli kvaliteedist me ei saa aga rääkida enam siis, kui rippimisel kasutatakse mingit compressimist- kõige õudsam on teatavasti kõige levinum MP3(ükskõik mis bitine), tunduvalt parem on minu arust WMA ja vähe tuntud FLAC.
      Toorikud millele on audio peale kirjutatud on ilmselt kohandatus selle jaoks, et kõik keskused ja automakid jne mängiksid seda. Näiteks üleni musta plaati ei suuda enamus ja kõik vanad cd mängijad mängida. Heli kvaliteedi vahet digikandjatel kindlasti ei ole.

      Comment


        #18
        Originally posted by Butcher@Oct 4 2005, 11:12
        ning 1:1 rippides ja heale toorikule kirjutades võib plaadil olev andmete kvaliteet olla parem kui seda oli orginaal plaadil.
        Ühesõnaga teeme si*ast saia.
        Ei usu.
        Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

        Comment


          #19
          Andmete kvaliteedi all mõelten seda, et puht füüsiliselt on plaadile see punkt ja priips paremini ja selgemini kirjutatud. Heli kvaliteeti otseselt see loomulikult ei paranda ja sitast saia ei tee ammugi. Vana ja kulunud plaati nõrgema laseriga cd mängija lihtsalt ei "näe" lugeda. Kirjutaja võib aga sellest plaadist koopia näol teha märksa "loetavama" plaadi. Ilusa puhta plaadi mille peegeduskiht pole veel tuhmiks muutunud ja saab ka see vana hea cd mängija korralikult plaadi lugemisega hakkama.

          Comment


            #20
            Ei, parem ta kohe kindlasti ei saa olla.
            Kui mikroskoobi all võrrelda originaal-pressitud CD plaati ja isekõrvetatud CD-ROM'i siis on lausa uskumatu, et üldse mingi seade seda "jama" sealt lugeda suudab. Veel hullem pidi DVD-R (+R) plaatidega olema.
            Oleneb ka rippimise kiirusest...22x pole tänapäeval mingi uudis aga selline kiirus eeldab lisaks puhvermälule ka üsna kvaliteetset algmaterjali. Standalone CD-mängija loeb teatavasti 1x kiirusega.
            Päris 1:1 ei saagi plaati kopeerida, vähemalt mitte rippides/kõrvetades aga audio puhul pole see määrav ja üldiselt ka dataplaadil mitte.
            ps. kui originaal tehase plaadi peegeldusvõime on liialt tuhmunud võib küll isekirjutatud plaat "puhtam" tulla, kuigi CD-R peegeldusvõime on ainult u.70% "korraliku" originaali omast.

            Comment


              #21
              Nõus.
              Ilmselt oli siis ajakirjas "vana" plaadi all mõeldud samuti isekirjutatud plaati odava tooriku peale.

              Comment


                #22
                Originally posted by martinj@Oct 4 2005, 08:28
                ...ja kui see vint peaks üles ütlema, siis oled korraga 200 plaadi materjalist ilma.
                Jah , ka backup'i tegemine on vindiga palju kordi lihtsam.
                If you think education is expensive, try ignorance.

                Comment


                  #23
                  Olen teinud mitmeid plaate üks-ühele ja helikvaliteet ei ole sama. Ja pooltel juhtudel on veel nii, et plaat tavalises cd mängijas ei mängigi - lihtsalt ei ole mõeldud isekirjutatud plaatide jaoks. Samas on ka kirjutaja mingi odav Lite On-i "junn" Parema tehikaga võib olla tõesti õnnestub originaaliga võrreldav kvaliteet kätte saada.

                  Comment


                    #24
                    Selline tähelepanek kaa,et mida vähem plaat valguse käes läbi paistab,seda paremini on ta loetav.

                    Comment


                      #25
                      Originally posted by ints0000@Oct 4 2005, 14:03
                      Selline tähelepanek kaa,et mida vähem plaat valguse käes läbi paistab,seda paremini on ta loetav.
                      @ndres-e poolt viidatud lingil oli artiklis mainitud et mida vähem plaat läbi paistab seda kauem ta kestab kuid seal lükati see väide ümber, ehk on ka sama asi selle loetavusega, rumal müüt ma arvan

                      Comment


                        #26
                        Ei hakka vaidlema, kuid kui plaat rohkem läbi paistab, siis tugevama laseri korral läheb osa kiirt plaadist läbi ja tagasipeegeldumine on palju väiksem.Kas see ei tee siis lugemist halvemaks?

                        Comment


                          #27
                          Plaadi läbipaistvus ei tohiks eriti määrav olla. Probleemiks on hoopis dye (eestikeelset vastet ei teagi...salvestuskiht? ) ehk kiht mis on kantud peegelduva kihi (kuld, hõbe) peale ja millele laser oma "augud" põletab. Selle dye läbipaistvusest loetavus sõltubki.
                          Lugemisel peab laseri kiir läbima seda kaks korda ja muidugi nõrgeneb vastavalt. Kirjutamisel ainult üks kord.
                          Tehase plaatidel see lisakiht puudub ja seepärast võib peegeldav kiht olla odavamast ja muidugi vähempeegeldavast alumiiniumist...summaarne peegeldusvõime on ikkagi suurem, kui CD-R plaadil.

                          Comment


                            #28
                            Audio signaalis ei tee plaadi materjal korrektuure.Küll aga tekivad kirjutamisel/lugemisel vead, mis hiljem avalduvad häiretena(veaparandus kood teeb omaloomingut).Plaadimaterjal ning kirjutamisseade seavad omad piirid.Loomulikult solgib algmaterjali kompressiooniks kasutatud programm/tüüp.Kallis või odav; kunagi ei tea, millist sepikut ostad.Aeg näitab mis paremini säilib...
                            The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
                            Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
                            Projektide pildid
                            Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
                            http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

                            Comment


                              #29
                              Nimetatud artikli
                              http://www.am.ee/6555
                              autoril on muide ka vaatamist väärt koduleht:
                              http://my.tele2.ee/es3ki/
                              Tunnen teda juba hulk aastaid, seepärast võin soovitada
                              temaga kontakti võtta. Küllap tal on teema kohta viimastel
                              aastatel lisainfot kogunenud, meiliaadress on ka kodulehel,
                              tasub mõtteid vahetada...
                              Elektroonika töötab suitsu baasil.
                              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                              Comment

                              Working...
                              X