Teade

Collapse
No announcement yet.

Mõisted helitehnikast.

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Mõisted helitehnikast.

    Olen nüüd juba üle aasta vähemalt seda foorumit jälginud ja olen tähele pannud, et järjest rohkem tekkib siia tarkpäid, kes arvavad, et teavad helitehnikast kõike ja kukuvad teisi õpetama. Selle tulemusel on siin foorumis tohutult valearvamusi igasuguste suuruste ja mõistete kohta. Näiteks võib selle foorumi otsingust leida vähemalt kümme eri varaianti, selle kohta, mida näitab RMS võimsus. Sellest siis ka palve:

    Palun siia teemasse lahti seletada mõisteid helitehnikast!

    Alustada paluksin lihtsamatest ja üldisematest asjadest näiteks: Kõlari/valjuhääldi tundlikkus, RMS võimsus, muusikaline võimsus, sagedusriba, resonantsisagedus, lineaar- ja mittelineaarmoonutus, jms. Võiks ära seletada ka peamised asjad, nagu mis oleneb valjuka takistusest ja miks on lampvõim parem kui transistor võimendi. Ka võiks natuke füüsikat meelde tuletada, sest paljud ei paista mõistvat mida tähendab dB ja kuidas see sõltub võimsusest jne.

    Hea oleks kui see teema saaks ka mingiks kleepsuks või taoliseks, et uued tulijad saaks vajalikud algteadmised siit kätte ja ei hakkaks mõttetuid teemasid tegema nagu "Kas võimendi toidab woofri ära?"

    Selline palve oleks ka, et palun ärge siia läbustage niisama. Kui tundub et midagi on valesti kirjutatud, siis kirjutage õige versioon sellest, aga ärge tekitage mõtetut sõimu!

    Võib-olla on see mõttetu teema ja juba ka äkki siin olnud, kuid otsingust seda välja ei tulnud.!

    Ise ma kohe alustuseks midagi siin õpetama ei hakka, sest ei tunne, et mu teadmised oleksid nii tugevad.

    #2
    Annaks ühe hea lingi, kust alustada: Link

    Ja veel üks: Link2
    Algul tuli kõik lambist, siis leiutati transistor ning nüüd oleme otsapidi jälle kiviajas...

    Comment


      #3
      aga keegi võiks nendest lampvõimudest rääkida. mulle täitsa tundmatud asjad. ja mis neist tavalistest võimudest parem siis on?
      no mida te jamate, kuulakem ikka tümmi.

      Comment


        #4
        Lampvõimendi siis selline huvitav seade, milles kasutatakse võimenduselemendina elektronlampi(enamasti trioodi, (juga-)tetroodi või pentoodi).Toitepingena(nn. anoodtoide) kasutatakse enamasti ühepolaarset alalispinget väärtusega 150...1000V(ka üle selle), sõltuvalt lambi tüübist ning seadme väljundvõimsusest; samuti on vajalikud veeleelpinged tüürvõrele ning varivõrele(esimesel -6...-60V, teisel +200...+400V).
        Jämedalt on lampvõimendeid kahte tüüpi: ühetaktiline e. SE(single end) ning kahetaktiline e. PP(push-pul).Esimesed on oma olemuselt väga lihtsad(minimaalselt 1 võimenduselement) ning kvaliteetsed ent väikestele väljundvõimsustele mõeldud(2...4W), teised omakorda pisut keerulisemad(minimaalselt 2 võimenduselementi) ning võimaldavad saavutada suuri väljundvõimsusi(mõned W kuni kümned kW).
        Peale elektronlambi on võimendis kasutusel väljundtrafo.Põhjus, miks kasutatakse just trafot, on selles, et sobitada suhteliselt väikest koormustakistust(mõned R-id kuni 12..16R) suure lambi sisetakistusega(mõned kuni kümned kR-id).Trafod valmistatakse, sõltuvalt võimendi tüübist, kas õhupiluga(SE) või ilma(PP).Põhjus siis selles, et SE võimendis läbib primaarmähist pidevalt ca. 1/2 anoodvoolu max väärtusest(nn. jõudevool), see aga põhjustaks südamikus magneetilise küllastuse(õhupilu keskmiselt 0,1...0,3mm).Väljundtrafod PP skeemilahendusega võimendites siis ei oma õhupilu, kuna kahe võimenduselemendi poolt tekitatud alalisvool on võrdne ning vastassuunaline primaarmähistes(püsimagnetvood kompenseerivad teineteist).Kuna trafo Fmin on otseselt seotud trafo primaarmähise induktiivsusega, siis eriti kvaliteetsetes võimendites kasutatakse veel mähiste sektsioneerimist mähisekihtide vahelise mahtuvuse vähendamiseks(Fmax suureneb mahtuvuse vähenemisel) ning ka ultralineaarlülitust mitmevõreliste lampide puhul.See juba keerulisem teema...
        PP skeemilahendusega võimendid vajavad reeglina peale lõpulampide( 2tk minimaalselt) faasipöörajat(inverter).Seda on kõige lihtsam valmistada väikese sisendtrafoga, millel on 1 primaarmähis ning 2 identset sekundaarmähist(keritud enamasti paralleeltraatidega).Ülekandesuhe valitakse vastavalt sisendpingele ning -võimsusele(sisendvõimsus võib tõusta ka kuni 180mW-ni&#33.Sisendtrafot kasutatakse suure võimsusega võimendites, mille sisendastmed on transistoritel/mikroskeemidel(suured estraadivõimendid, translatsioonivõimendid, jt).Kõige levinum viis inverteri konstrueerimiseks on kasutada trioodi nn. poolitatud koormusega lülituses(kõige levinum ühendusviis).Seda kasutatakse küll väheldaste pingeamplituudide saavutamiseks, kus lõppastmes on max 1 võimenduselement õla kohta; mitmelambilise lõppastmeõla korral kasutatakse kaksiktrioodi, millel kumbki triood annab signaali oma õlale(esimene triood saab sisendsignaali heliallikast ning teine vastandfaasilise signaali esimese trioodi anoodilt läbi pingejaguri).

        Lampvõimendi eelised transistorvõimendi ees on kõrge lineaarsus, madal moonutuste tase, madal müratase ning passiivsus koormuse kõikumise suhtes.Ülekuumenemine reeglina ei kahjusta lampe momentaalselt(esimene märk on anoodi punakaks muutumine, mida tuleks vältida), jne.Puudusteks siis suur toitevõimsuste vajalikkus( kasutegur SE võimendite puhul 2...10%, PP võimendite puhul kuni 20...25%), suur mass( mõned kuni mõnekümned kg), hea ventilatsiooni tagatus(ballooni temperatuur võib tõusta kuni mõnesaja C-ni), kõrged pinged ahelates, tundlikkus vibratsioonile ning löökidele(nn. mehaaniline tagasiside, purunemise oht, jne), väljundtrafo peab olema koormatud kogu aeg(läbilöögioht)ning väljundtrafo valmistamine on keeruline, lampide tunduvalt lühem eluiga(alates 400...500h), tihedam regulleerimise vajadus, kõrge hind, jne.


        Natuke ka tunnussuurustest akustikas:

        nimivõimsus e. RMS on valjuhääldisse juhitav suurim siinuselise vahelduvvoolu võimsus(VA või W), mida valjuhääldi on võimeline kestvalt taluma ja mille puhul mittelineaarmoonutus ei ületa standartset väärtust
        koormatavus e. passivõimsus on suurim võimsus, millega valjuhääldi võib kestavalt töötada tegeliku helisignaali korral, kusjuures helikvaliteet on veel rahuldav(olemuselt suurem kui nimivõimsus või sellega võrdne)
        müravõimsus on analoogiline passivõimsusega, kuid sisendsignaaliks on spetsiaalne müra
        tunnusvõimsus on niisugune võimsus, mille puhul 1m kaugusel tekib kesksagedustel helirõhutase 94dB
        suurim siinusvõimsus on suurim pidev siinussignaali võimsus(ei arvestata mittelineaarmoonutusi), mida suudab valjuhääldi kestvalt ilma vigastumatta taluda
        pikaajaline võimsus on võimsus, mida valjuhääldi talub vigastumatta 1min kestel, kusjuures mõõtmisi korratakse 10x iga 2minuti tagant
        lühiajaline võimsus on selline võimsus, mida valjuhääldi talub vigastumatta 1s kestel; mõõtmisi korratakse iga 1min tagant.Selle võimsuse väärtus on suurim eelnevatest
        nimitakistus on valjuhääldi näivtakistuse vähim moodul ülalpool põhiresonantsisagedust(enamasti 4, 6, 8, 12, 15(16) oomi)
        keskmine helirõhk on valjuhääldi poolt teatud kindlas sagedusalas tekitatava helirõhu efektiivväärtus(Pa=paskal)
        helirõhu taset arvestatakse nn. 0 taseme suhtes(kuuldelävele vastav tase, 0,00002Pa)(kui nt. kõlar tekitab helirõhutaseme mingis ruumipunktis 1Pa, siis helirõhu tase on selles punktis 20lg(1/0,00002)=94dB
        standartne helirõhk on rõhk, mida tekitab valjuhääldi tema tööteljel 1m kaugusel, kui valjuhääldisse antava signaali võimsus on 0,1W.
        tunnustundlikkuse tase; iseloomustab standartse nulltaseme suhtes
        talitlussagedusala on sageduspiirkond, mille piiridel on helirõhu tase langenud ettenähtud suuruse võrra keskmistest sagedustest)
        resonantsi sagedus on sagedus, millele vastab võnkepooli näivtakistuse suurim väärtus(nn. põhiresonants).
        Valjuhääldid jaotatakse siis sagedusalalt nelja suurde klassi:madal-, kesk-, kõrg- ja lairibahääldid.
        The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
        Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
        Projektide pildid
        Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
        http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

        Comment


          #5
          cheopps,
          äkki viitsid selle kokkuvõtte wiki.tevalo.ee'sse ka vormistada püsivaks näitamiseks?

          Comment


            #6
            Originally posted by Cheopps@Jan 8 2006, 17:14
            Lampvõimendi eelised transistorvõimendi ees on kõrge lineaarsus, madal moonutuste tase, madal müratase ning passiivsus koormuse kõikumise suhtes.
            Siin panid küll kõigis punktides mööda.
            Tänapäeval on objektiivsete mõõtmiste järgi kõigis punktides transvõimud paremad lampvõimudest. Lampvõimud aga on tihti musikaalsemad, nn. elusa heliga ehk kõrvale paremad kuulata ja annavad muidugi mahedat toasooja.

            Comment


              #7
              Originally posted by moi+Jan 8 2006, 18:46--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (moi @ Jan 8 2006, 18:46)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-Cheopps@Jan 8 2006, 17:14
              Lampvõimendi eelised transistorvõimendi ees on kõrge lineaarsus, madal moonutuste tase, madal müratase ning passiivsus koormuse kõikumise suhtes.
              Siin panid küll kõigis punktides mööda.
              Tänapäeval on objektiivsete mõõtmiste järgi kõigis punktides transvõimud paremad lampvõimudest. Lampvõimud aga on tihti musikaalsemad, nn. elusa heliga ehk kõrvale paremad kuulata ja annavad muidugi mahedat toasooja. [/b][/quote]
              See järeldus loodud sama võimsusklassi ja lihtsate transsvõimendite järgi arvestades.


              wiki asja ajan ehk hiljem...
              The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
              Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
              Projektide pildid
              Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
              http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

              Comment


                #8
                Kui mõõtmistulemustest juba juttu tuli siis... Ma loodan, et kõik asjaosalised nõustuvad järgmiste väidetega:

                1) Tulemused sõltuvad tingimustest, katse/eksperimendi läbiviimise metoodikast. St. kui mingeid asju omavahel võrreldakse, peavad tingimused olema võimalikult sarnased. Samas aga annab mingit kindlat näitajat (näiteks võimendi moonutused) mõõta vägagi erinevatel tingimustel. Ja samuti ka annab valida sellised tingimused, mis ilmselgelt ühele võrreldavatest asjadest eelised annab.

                2) Tulemused olenevad ka sellest, kuidas katse/mõõtmise tulemusel hangitud informatsiooni interpreteerida.

                3) Kui testida mingeid seadmeid tuleks valida mõõtmisseks ja tulemuste analüüsiks meetodid, millel on kõge parem seos sellega, milleks antud seadmed mõeldud on.

                4) Mina isiklikult pole veel kuulnud ühtki paberit karjumas ja mässamas, kui tema peale üritatakse midagi trükkida.

                5) Kui ma kuulen väiteid "aga kõik teevad ju nii ja koguaeg on tehtud seepärast peab see õige olema", soovitan ma lugeda mõnd asjalikumat uurimustööd masside psühholoogiast ja otsustada seejärel, mis see "üldsuse arvamus" väärt on.
                21st Century Fox

                Comment


                  #9
                  Lisan siia vahele käepärase tabeli pingete, voolude ja võimsuste suhete kohta detsibellides. Mõned nendest suhetest oleks kasulik isegi meelde jätta orientiiriks kui dB-dest kusagil juttu... See on valik E. Jakoobi raamatu "Raadiovastuvõtjate korrastamine", 1969. tabelist lk. 351.

                  Detsibellid - pingete või voolude suhted - võimsuste suhted:

                  0dB - 1,00 - 1,00
                  3dB - 1,41 - 1,99
                  6dB - 1,99 - 3,98
                  10dB - 3,16 - 10,00
                  20dB - 10,00 - 100,00
                  30dB - 31,62 - 1000,0
                  40dB - 100,0 - 10000
                  50dB - 316,2 - 100000
                  60dB - 1000 - 1000000

                  Detsibelle kasutades saab arvutustes korrutamise-jagamise asemel liitmise-lahutamisega hakkama. Keegi võiks täiendada teooria osas...
                  Elektroonika töötab suitsu baasil.
                  Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                  Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                  Comment


                    #10
                    Originally posted by Cheopps@Jan 8 2006, 19:11

                    See järeldus loodud sama võimsusklassi ja lihtsate transsvõimendite järgi arvestades.


                    Arvestades nende võimendite eripära ei võrrelda 5W lampvõimu 5W transsvõimuga , võrreldav transsvõim peab üldjuhul 10-20x võimsam olema.
                    Armastusega tehtud lampvõimul ja transsvõimul suurt vahet pole( põhiline vahe,
                    et kuuluvad erinevatesse parteidesse), mõlemad kallid ,mõlemad rasked ,
                    mõlemad kütavad tuba.
                    VÕIMENDITE REMONT ja KAASAJASTAMINE

                    Comment


                      #11
                      Ütle see konkreetne ja mitte vastuvaieldav eiripära, miks ei tohi võrrelda ühesuguse võimsusega lamp- ja trantsvõime. h34r:

                      Comment


                        #12
                        Teemaalgataja eesmärk on kindlasti õilis, mulle tuleb aga meelde suvine teatritükk "Piibel kahe tunniga" Hea etendus oli, kohe väga meeldis

                        Samavõrra saab paraku ühe teemaga selgeks ja paika mõisted helitehnikast. Kahjuks. Keda asi huvitab, uurib ja õpib ise - koolis, raamatutest, kust iganes. Küsib foorumites ja olen kindel, et asjalikele küsimustele tulevad ka asjalikud vastused. Kes ei viitsi, ei loe seda teemat ka. Definitsioonid on ju head asjad, aga ilma algteadmisteta füüsikas ja matemaatikas pole nendega midagi peale hakata. IMHO. Lollidest küsimustest tulevikus ei päästa see kohe kindlasti.

                        Parafraseerides üht eelmise sajandi tegelast - üks probleem, üks teema, üks arutelu. Rääkida kõigest on sama hea, kui rääkida mitte millestki.

                        Comment


                          #13
                          Originally posted by moi@Jan 8 2006, 21:51
                          Ütle see konkreetne ja mitte vastuvaieldav eiripära, miks ei tohi võrrelda ühesuguse võimsusega lamp- ja trantsvõime. h34r:
                          Ebaselge sai aga ma mõtlesin seda sama
                          kõrvale paremad kuulata
                          kui voluumet natuke üle keerata siis transvõim hakkab häirima aga lamp veel mitte

                          Selle kohta oli päris asjalik artikkel aga kahjuks ei leia enam üles,
                          Daniel H. Cheever`i töös tuuakse näide Cary 300SEI võrdlusest Bryston 3B-ST`ga.
                          VÕIMENDITE REMONT ja KAASAJASTAMINE

                          Comment


                            #14
                            Originally posted by Jyrka@Jan 10 2006, 09:26
                            kui voluumet natuke üle keerata siis transvõim hakkab häirima aga lamp veel mitte
                            Oleneb milline on konkreetne lampvõim.
                            Väga lihtne on ehitada ja ka ehitatakse selliseid lampvõime, mille ületüürimine (klippimine) tuleb väga järsult teatud nivood ületades. Tugevalt tagasisidestatud pentood lõpuga võimud näiteks.
                            Teiselt poolt on väga lihtne ehitada ja ka ehitatakse selliseid transvõime, mille ületüürimine (klippimine) tuleb väga pehmelt. A-klassis töötavad väljakatega tagasisidestamata võimud näiteks.
                            Kõik oleneb konkreetsest skeemilahendusest, niimoodi rusika reegliga, et lamp on selline ja trans on jälle selline ei saa asja seletada.

                            Võreldes lamp ja trans võime tuleks ikka võrralda alati umbes sama võimsusega võime. Seda enam, et normaalsne kuulamine toimub ikka sedasi, et volumit natuke üle ei keerata.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Mõisted helitehnikast.

                              Kaapisin igivana teema uuesti ülesse, kuidas mittelineaarmoonutusi mõõta ?

                              Comment

                              Working...
                              X