Millega mina kuulan?
Nüüd, kui mu süsteem on komplektne vist juba kaks kuud, otsustasin foorumile ka midagi uut ja loodetavasti huvitavat pakkuda.
Kõigepealt kõlaritest, mis saavad varsti aasta vanusteks. Ehitasin palju tuntud w170s+sc10n projekti baasil. Mul oli monteerimisest pilte ka, aga kunagi ammu kustutasin öösel omast arust mittevajalikku datat ja kogemata ka kausta "kõik pildid" Päris palju mälestusi läks kaotsi... See selleks, kastid on hea kombe kohaselt 22mm MDF, netomahuks 34 liitrit. Väikese privileegina on augud tehtud robotfreesiga ja värvitud pihustiga ning kruvid on ainult elementide kinnihoidmiseks.
Dampinguna kasutasin kahekordset puhvaikavoodrit jafilrid tellisin loomulikult Intzult, kes saatis nad kõigepealt mulle Võrru kohale ja siis alles jäi lootma, et tasu ka tuleks. Respect! Karbis olidki filtrid, seega maksin ilusti ära. Hääestussageduseks tuvastasin toonigeneraatoriga midagi 33 Hz kanti, päris madal 6,5" elemendi kohta. Tõesti, bass on täitsa korralik, kuid samas piisavalt täpne. Eriti kui võimust +12 keerata. Kuid kui võrrelda näiteks s-90, siis jäävad madalaimad toonid ikkagi kuhugi varju, 6,5" on ikkagi midbass. Kui kesk- ja kõrgsagedust kommenteerida, siis minu arust on täitsa ilus. Ei ole selliseid kõrvakriipivaid piike, nagu Hiina keskusekõlaritel ja kui treble nuppu keerata, siis ei hakka silmad tõmblema. Üldiselt kõlavad hästi, aga midagi väga paremat pole õnnestunud kuulda ka.
Järgmisena, eelmisel augustil sain oma palga kätte ja otsustasin osta midagi korralikumat heli võimendama. Liisk langes Onkyo uusimale ressiiverile, TX-8522-le, mis muide tuli müüki 06.06.2006. Mis ma ikka paremat oskan öelda, et minu arust mängib täitsa hästi ja võimsust on minu kõlaritele kuhjaga ja natuke üle ääregi.
Sel aastal tuli suur vajadus CD-decki järele ja mõtlesin, et miks mitte second-hand. Natuke uurimist ja leidsingi hifiwebist kandidaadi, mis kahjuks eest lipsas, aga polnud hullu, Raimol oli kohe järgmine pill anda: Marantz CD-4000. Asjalik edasimüüja minu kogemuste põhjal, sai kuulata/proovida/katsuda ja ka võrdlusmomendi umbes kaks korda kallima asjaga. Kaasa andis "signaali läbilaskvad" rca-d ja karbi koos pehmendustega, et Tallinnast Võrru sõidul raputada ei saaks. Praegu on loomulikult keskklassi kullatud, varjestatud kaabeldus. Kuulamisvõrdlusel ma loomulikult tuntavat vahet ei suutnud registreerida. Ka mängija kohta ütleks, et soundib meeldivalt, kuigi alguses oli pisut tujukas ja kippus hakkima. Selle lahendasin läätsepuhastusplaadiga.
Kõige olulisem: pildid!
Kokkuvõtteks, võrreldes kunagise keskusega on heli nagu öö ja päev. Puhtus, võimsus, selgus, ja väiksed moonutused on nüüd ka minu tehnika märksõnadeks.
*tähed jäid vahele
Kõigepealt kõlaritest, mis saavad varsti aasta vanusteks. Ehitasin palju tuntud w170s+sc10n projekti baasil. Mul oli monteerimisest pilte ka, aga kunagi ammu kustutasin öösel omast arust mittevajalikku datat ja kogemata ka kausta "kõik pildid" Päris palju mälestusi läks kaotsi... See selleks, kastid on hea kombe kohaselt 22mm MDF, netomahuks 34 liitrit. Väikese privileegina on augud tehtud robotfreesiga ja värvitud pihustiga ning kruvid on ainult elementide kinnihoidmiseks.
Dampinguna kasutasin kahekordset puhvaikavoodrit jafilrid tellisin loomulikult Intzult, kes saatis nad kõigepealt mulle Võrru kohale ja siis alles jäi lootma, et tasu ka tuleks. Respect! Karbis olidki filtrid, seega maksin ilusti ära. Hääestussageduseks tuvastasin toonigeneraatoriga midagi 33 Hz kanti, päris madal 6,5" elemendi kohta. Tõesti, bass on täitsa korralik, kuid samas piisavalt täpne. Eriti kui võimust +12 keerata. Kuid kui võrrelda näiteks s-90, siis jäävad madalaimad toonid ikkagi kuhugi varju, 6,5" on ikkagi midbass. Kui kesk- ja kõrgsagedust kommenteerida, siis minu arust on täitsa ilus. Ei ole selliseid kõrvakriipivaid piike, nagu Hiina keskusekõlaritel ja kui treble nuppu keerata, siis ei hakka silmad tõmblema. Üldiselt kõlavad hästi, aga midagi väga paremat pole õnnestunud kuulda ka. Järgmisena, eelmisel augustil sain oma palga kätte ja otsustasin osta midagi korralikumat heli võimendama. Liisk langes Onkyo uusimale ressiiverile, TX-8522-le, mis muide tuli müüki 06.06.2006. Mis ma ikka paremat oskan öelda, et minu arust mängib täitsa hästi ja võimsust on minu kõlaritele kuhjaga ja natuke üle ääregi.
Sel aastal tuli suur vajadus CD-decki järele ja mõtlesin, et miks mitte second-hand. Natuke uurimist ja leidsingi hifiwebist kandidaadi, mis kahjuks eest lipsas, aga polnud hullu, Raimol oli kohe järgmine pill anda: Marantz CD-4000. Asjalik edasimüüja minu kogemuste põhjal, sai kuulata/proovida/katsuda ja ka võrdlusmomendi umbes kaks korda kallima asjaga. Kaasa andis "signaali läbilaskvad" rca-d ja karbi koos pehmendustega, et Tallinnast Võrru sõidul raputada ei saaks. Praegu on loomulikult keskklassi kullatud, varjestatud kaabeldus. Kuulamisvõrdlusel ma loomulikult tuntavat vahet ei suutnud registreerida. Ka mängija kohta ütleks, et soundib meeldivalt, kuigi alguses oli pisut tujukas ja kippus hakkima. Selle lahendasin läätsepuhastusplaadiga.
Kõige olulisem: pildid!
Kokkuvõtteks, võrreldes kunagise keskusega on heli nagu öö ja päev. Puhtus, võimsus, selgus, ja väiksed moonutused on nüüd ka minu tehnika märksõnadeks.
*tähed jäid vahele
Comment