Teade

Collapse
No announcement yet.

mp3 automakid

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Ovaalid on saepuruplaadiküljes, sai spets tehtud, autoks golf, nii et alla jääb kõlaruumi küll. Ees on kah 4 kõlli. Kõllid on minu arust paralleelselt pandud, et ikka + juhtme külge mõlema kõlli + ja - külge mõlema kõlli -.
    Et värk siis nii et keerab kõllid tuksi või maki kah. Ja küsimus (loll küsimus) Kuidas see jadamisi on mõeldud.
    Ok Täna lasen tal kastid välja võtta, aga imelik see, et 30-sed ei teind teist nägugi, need siis nii lollikindlad asjad või?

    Comment


      #17
      Ees kõlarid on komponendid? Siis ehk läbi konde on kõrgsagedust piiratud, see aga ei ole päris sama mis ühendada valjukad paralleelselt.
      Jadamisi on niimoodi: ühe kõlari plussist teise kõlari miinusesse juhe ja asi ants.
      Erinevad audio-videolahendused, helisüsteemide projekteerimine, konsultatsioon, audio-videotehnika paigaldus, häälestus, kõlarite ehitus, mööbel - http://sac.ee/
      indrek@sac.ee, +3725174765

      Comment


        #18
        Automaki kaitse on reeglina 10A, auto pardapinge sõiduajal 14.4V, seega P=10*14,4/4=36W kanalisse. Kui arvestada, et võimendil läheb reeglina pool võimsust toa kütmiseks, jääb järgi 18W kanalisse. See on maksimaalne võimsus suurte moonutustega ja siit on maha arvestamata maki enda eluks vajalik vool. Edasi mõtleb iga mees ise.

        Kui midagi mööda panin, eks siis karjuge.
        Kui automakil on ebareeglipärane kaitse 20A, kas siis
        saab kaks korda rohkem võimsust?????? ;D

        Automakist saadava võimsuse piirab aku(generaatori) pinge ja valjuka
        takistus. Kui on tavaline vastastaktlõppaste, siis saame
        siinuspinge amplituudväärtuseks:
        pool toitepinget miinus transile jääv pinge (7-1=6V)
        (See 1V transile tundub ideaalne aga olgu pealegi)
        Niisiis saame 4 oomi koormuse peale võimsuse
        siinuspinge efektiivväärtus ruudus jagatud takistusega ehk
        [(6/sqrt2)2]/4=4,5W
        Kui on sildlülituses lõppaste, siis saame amplituudiks:
        toitepinge miinus kahele transile jääv pinge (14-1-1=12V)
        Seega 4 oomi peale saame võimsuseks
        [(12/sqrt2)2]/4=18W

        On olemas veel kondekatega süsteemid pinge tõstmiseks
        (nimi ei tule meelde)
        Kui keegi viitsib seletada, kuidas 45W saadakse,
        oleks tore teada saada.(ei usu et see päris bluff on)

        Comment


          #19
          kurat mis mokalaata te siin peate . juttu oli siin mp3 mängijast mitte mingite makkide võimsustest >

          Comment


            #20
            Vabandust aga ama lihtsalt ei teind uut teemat. Juhtusin vahepeal vivasse ja nägin panasonicu mp3 mängija 3290 eeku. Rds ja mosfet ja niiöelda 4x50w, minu arust päris soodne. See sihuke uus asi ja odavamat sama head raske eestist leida.

            Oma arenduse kohta aga ütleks, et võtsime kastid siis tagant ära aga ei läind paremaks. Ei tea kas siis jääb makk lahjaks või on kõlarid tõesti nii juustud. Üks küsimus veel: Kas tavalisi (mitte auto-) kõlareid tohib panna ülespidi, olen kuulnud, et pidi magneti lahti peksma.

            Comment


              #21
              Kodukõlaritega on põhimõtteliselt küll selline asi, et rappudes võib magneti lahti lüüa kuna pole mõeldud autos kasutamiseks. Muidu teine ais on veel ka selles et autokõlarid on natuke teise materjaliseguga kui toakõlarid - on nad ju siiski arvestatud kannatama niiskust, madalamaid ja kõrgemaid temperatuure. Samas see kõik on teoreetiline pool, praktiliselt kehtivad teisd reeglid(ehk siis reeglit polegi).
              Erinevad audio-videolahendused, helisüsteemide projekteerimine, konsultatsioon, audio-videotehnika paigaldus, häälestus, kõlarite ehitus, mööbel - http://sac.ee/
              indrek@sac.ee, +3725174765

              Comment


                #22
                Kui on tavaline vastastaktlõppaste, siis saame
                siinuspinge amplituudväärtuseks:
                pool toitepinget miinus transile jääv pinge (7-1=6V)
                (See 1V transile tundub ideaalne aga olgu pealegi)
                Niisiis saame 4 oomi koormuse peale võimsuse
                siinuspinge efektiivväärtus ruudus jagatud takistusega ehk
                [(6/sqrt2)2]/4=4,5W
                ------------------------------------------------------------
                Sry ot eest.

                Kxik oleks hea ja lahenemine xige aga nii vaikse pingega ei ole tark tegu ehitada vastastaktlõppastmega - absurd ma leian. Ja selletxttu max vximsuseks 4.5W oleks vale!
                Nominaaliks on vximalik saada pisut yle 12W.
                Kui jatame vastastaktlõppastmega vximendi ukse taha ja siis saame kasutada kxik akult tuleva pinge ara 12V.
                (((12V-2V) / 1,4)x((12V-2V) / 1,4)) / 4 = 12,75W
                12V-aku pinge
                2V-umbkaudne pingelang
                1,4-jagame selle numbriga selleks, et saada efektiivvaartuse
                4 - kxlari takistus

                Comment


                  #23


                  On olemas veel kondekatega süsteemid pinge tõstmiseks
                  (nimi ei tule meelde)
                  Kui keegi viitsib seletada, kuidas 45W saadakse,
                  oleks tore teada saada.(ei usu et see päris bluff on)
                  Bootstrap?

                  45W pidev RMS 14V pealt ON BLUFF. Bootstrapiga saab kõrgemaks ainult impulss iseloomuga pinged, ehk suurem võimsus kestab nii kaua kui konde tühjaks laadub.

                  Täpsustus: 4 oomi koormusel

                  Comment


                    #24
                    Ilmselt ikka päris jama jutt ei ole. Aga fakt on see et 45w saab ikkagi 10% moonutusega ja 2 oomi takistusega. Kui kedagi huvitab lugege tootja datasheeti http://eu.st.com/stonline/books/ascii/docs/6886.htm
                    "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

                    Comment


                      #25
                      45W pidev RMS 14V pealt ON BLUFF. Bootstrapiga saab kõrgemaks ainult impulss iseloomuga pinged, ehk suurem võimsus kestab nii kaua kui konde tühjaks laadub.

                      ----------------------------------------------------
                      Taitsa xige jutt.
                      olen selle kohta pisut uurinud asja ja oskan ytelda, et txepoolest midagi markimisvaarset sealt loota pole. Mingi efeekti saamiseks on vaja suurt (no ikka paris suurt) kondekat. Ja see effekt valjendub eriti keskmistel ja kxrgetel sagedustel sest siis vximendi tarbib vahem voolu ja kondekas jxuab kompenseerida, bassi poole pealt pidi paris kyyga olema, sest bassiga tarbib vximendi rohkem voolu ja kondekas ei jxua kompenseerida seda. Nii, et kujutage ette kas teile meeldiks sellisega muusikat nautida kus keskmised ja kxrged karjuvad hullult kxrva aga bass on ysna tossike.

                      Comment

                      Working...
                      X