Teade

Collapse
No announcement yet.

Radiotehnika UKV ploki ümberhäälestamine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Radiotehnika UKV ploki ümberhäälestamine

    blokk markeeringuga ukv-1 05s(vene )
    kas keegi aitaks? mida sealt välja keevitada tuli, et saaks 88-108 mhz
    Seal kus suitsu, seal ilmselt tinutatakse..

    #2
    OK. sain need jupid teada ja sagedusriba kätte aga nüüd järgmine probleem.
    sagedusala on lühike(algab raadio ekraanil 71 juures ja lõpeb 74 juures, 71 juures tuleb elmar ja 74 ligidal uuno)
    mida nüüd tuleks mudida.
    Seal kus suitsu, seal ilmselt tinutatakse..

    Comment


      #3
      Omal ka sama raadio vedelemas. Äki annad täpselt teada mis juppe ümber tegid/tõstsid.

      OK. sain need jupid teada ja sagedusriba kätte aga nüüd järgmine probleem.
      sagedusala on lühike(algab raadio ekraanil 71 juures ja lõpeb 74 juures, 71 juures tuleb elmar ja 74 ligidal uuno)
      mida nüüd tuleks mudida.

      Comment


        #4
        OK. sain need jupid teada ja sagedusriba kätte aga nüüd järgmine probleem.
        sagedusala on lühike(algab raadio ekraanil 71 juures ja lõpeb 74 juures, 71 juures tuleb elmar ja 74 ligidal uuno)
        mida nüüd tuleks mudida.
        Mida Sa vahetasid ?. Et kogu sagedusala katma saada on vaja vahetada nii kondesid kui ka keerdusid maha kruttida. Kuna häälestuses muudetakse mahtuvust, siis tuleb ostsillaatori vônkeringis paralleelis olevaid kondesid vähendada.

        Täpse katteala paikasaamine , seejuures head tundlikkust kaotamata on suht raske.

        Mis jaamu pôhiliselt kuulatakse?? Keera skaala ostsillaatorpooli südamikuga sinna kohta, kus vaja.
        Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

        Comment


          #5
          oleks vaja et püüab rohkem siis saan ta maha müüa norm. hinnaga

          vahetasin nimetatud plokis konde c16 4,7pf vastu
          Seal kus suitsu, seal ilmselt tinutatakse..

          Comment


            #6
            Radiotehnika t101 tüünrit on suht lihtne ümber teha (ise 4tk teind ja kõik kisavad). Seal on arvutatud kondedeks pöörikute algmahtuvused FM korral ja siis UKV jaoks nendega paralleelis veel mahtuvust ja poolid ka pikemad.
            Mälu mööda oli sel 3 võnkeringi + ossi võnkering. Kõigil neil tuleb pöörikuga paralleelsed konded välja joota. Siis esimesel kolmel poolil üks keerd maha ja ossi omal 2 keerdu maha.
            Selle skaala katmise saab häälestamisega. Minu meetod on selline, et kõigepäält tuleb oss paika saada ja siis kõik muud. Seega viimase võnkeringi juures hoian näpuga trükkplaadist, see rikub selle võnkeringi parameetrid ära ja laseb kõike läbi. Siis häälestan ühe kiirvaliku klahvi suht skaala algusesse ja teise lõppu. Ja siis kordamööda ossi kondet ja pooli keerates häälestan jaamade järgi ülemise ja alumise otsa õigesse kohta. (kondet keerates üht ja pooli keerates teist otsa). Muidugi on signaal nõrk aga saab jaamast ikka aru kui näpuga antenniks olla.
            Seejärel tuleb ülejäänute võnkeringide kord, neid tuleb häälestada ossi poolt antenni poole järjekorras. Jälle sama asi, konde ja pooliga kordamööda keerates tuleb asi paika ajada, samal ajal eelmises võnkeringis näpuga antenniks olles.
            Kui juba saab asja niikaugele häälde, et antennist tuleb signaal läbi, tuleb panna mingi hea antenn külge ja mõlema otsa juures teha veel kordamööda täppishäälestust häälestusindikaatorit vaadates. Seda juba nii, et ull-plokil oleks kaaned pääl, muidu hiljem ajad häälest ära kaantega.

            Comment


              #7
              Mul õnnestus saada ka T-101 tuuner. Modiks FM peale, aga igaks juhuks küsin enne veel üle.
              Nagu ma aru olen saanud, siis tuleks selle skeemi: UKV-1-05C järgi kõrvaldada konded C2, C7, C13 ja võtta keerd maha poolidel L1.2, L2.2, L3.2 ning kaks keerdu L4.2'st. Ega C16't pole vaja muuta nagu 8413 väitis?
              Häälestamist alustada siis L4 südamiku keeramisega, muudetava mahtuvusega kondet selles ahelas ei paista olema. Pärast häälestada C3, C8, C15 keeramisega. L1 saab keerata, L2 ots on vahatatud ja L3 südamik puudub, mis nendega peale hakata?

              Comment


                #8
                L4.2 - te pole küll vaja näppida (kui siis lõpus L4.1 häälestust täpsustada, sest enamasti on see aja jooksul paigast ära läinud). See on vahesageduse sidestuspool. C16 pole ka vaja puutuda. L3 - le on enamasti vaja lühikest südamikku, muidu on raske saada alumist otsa katma (võib ka pika panna, aga jääb inetult plokist välja turritama). L2 südamiku saab lahti näiteks nii, et võtta sobiva otsaga kruvikeeraja ja seda vaha sisse surudes, keerates ja samas kruvikeerajat kolviga kuumutades tulebki südamik välja. Selle operatsiooniga peab olema ettevaatlik, et südamikku, või koguni poolialust üles ei sulata! Mõnikord saab südamiku kätte ka väikeste lõiketangidega õrnalt keerates. Kõige muuga olen nõus - ise sama "valemi" järgi tehtud palju (pole lugenud, võibolla 100 või rohkem) T101 - sid.
                Kui sweepgenet pole, siis üks lihtne ja suht täpne nipp häälestamiseks on kasutada mõnd teist töötavat FM - alaga raadiot. Eriti hea, kui sel on veel digiskaala. Nimetaks selle r2 - ks (ei ole reklaam&#33. Nimelt võib kõrva järgi häälestades juhtuda, et satud peegelkanalile. Raadio küll hädapärast töötab aga on väga tuim. Kuna oss töötab reeglina jaama sagedusest kõrgemal, siis 87,5+10,7=98,2MHz. See on teise raadioga ilusasti kuulda. Kui juhtub, et seal töötab mõni tugev jaam, siis peab muidugi katsuma leida mõne vaba sageduse sealkandis. Kruvime häälestatava plokiga raadio (r1) skaala alumisse otsa. Nüüd keerame L3 südamikku (vahel peab ka C15 kallale minema), kuni r2 - s on ossi signaal kuulda (kahin kaob, nõrk jaam jääb vait). Seejuures peab vaatama, et see oleks ikka tugevam signaal - r2 peegelkanalil on ossi signaal samuti kuulda, kuid tunduvalt nõrgemalt. Edasi r1 skaala ülemisse otsa ja C15 - ga paika kõrgeima sageduse. Kui r2 - s uuesti kahin kaob (seekord tunduvalt nõrgemalt), oleme jõudnud sageduseni 108,9MHz (r1 oss r2 peegelkanalil 119,6 MHz). Neid kruvimisi tuleb teha mitu korda, kuni sagedusala peaaegu paigas on. Vahepeal võib proovida ka L1C3 ja L2C8 kruvida - ehk on mõni jaamgi kuulda. Siis on lihtsam orienteeruda. Kõiki võnkeringe häälestatakse nii, et kõigepealt L alumises otsas ja C ülemises otsas, kuni enam paremaks ei saa. Ja sagedusala ei maksa ajada täpselt skaala otstesse. Väike varu peaks kummastki otsast jääma, et ossi ujumisel mõni jaam "serva taha" ei jääks.
                Selle meetodiga sai mitu raadiot häälestatud, kui sweep ootamatult keskmist näppu näitas ja lepingu lõpetas.

                Nonii. Peale mitut parandamist on ehk mu mõte arusaadavam. No ei ole igaühele antud õpetaja annet.
                Harjutamine teeb harjutajaks.

                Comment


                  #9
                  УKB-1-05C plokke (mikroskeemiga K174ПC1) olen ka mõned 84...108 MHz lainealale häälestanud. digital'i jutt õige, välja on vaja sealt võtta C2, C7 ja C13 ehk need mis paralleelis varikappidega ja häälestustrimmeritega.
                  L3.2 ehk ostsillaatori võnkeringi poolilt tuli harilikult 1 keerd vähemaks võtta, võib algul üritada ka keerde hõredamaks ajada, siis ehk võivad alles jääda.
                  L2 südamik tuli hoopis välja võtta või isegi vasksüdamikuga asendada.
                  Häälestuse kohta täpsustaks niipalju, et kõrgemate sageduste vastuvõtul tuleks häälestada trimmeritega ja madalamate otsas poolisüdamikega.
                  Teiste võnkeringide, peale ostsillaatori oma, keerdusid pole minu käest läbi käinud plokkidel vaja olnud vähemaks võtta, südamike abil kokkujooksu paika saanud.

                  Eelnev oli postituses: http://www.tevalo.ee/foorum/index.ph...topic=6758&hl=

                  P.S. Muid detaile peale C2, C7 ja C13 äravõtmise pole vaja olnud asendada, jääb ainult häälestus poolide ja trimmerite abil, kui vähegi võimalik siis ikka alustuseks ostsillaatori sagedused paika (et jaamad skaalal paigas) ja alles seejärel kokkujooks... 10,7MHz võnkeringe mitte kruttida!
                  Kokkujooksu kohta veel selline soovitus, et parem oleks häälestada mitte päris esimese ja viimase jaama järgi mis skaala otstes, vaid mõne järgi mis otstest veidi keskkoha poole on, et ka hiljem skaala keskel parem kokkujooks jääks.
                  Elektroonika töötab suitsu baasil.
                  Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                  Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                  Comment


                    #10
                    Nonii, võtsin ära C2, 7, 13, keerasin L2'st südamiku välja ja panin L3'e. L1 südamiku keerasin peaaegu põhja. Kõige rohkem andis muuta L3 südamikku keerates. L4 jäi enamvähem sinna kus oli alguseski, veidi keerasin, et saada parimat tulemust. C3 ja C8 keeramine ei muutnud põhimõtteliselt midagi, C11 ka suhteliselt vähe. Nüüd on Mania ~2cm skaala algusest ja R2 umbes kaugel lõpust aga tundlikkus väga vilets. Millegipärast tõusis tundlikkus kõvasti, kui hoidsin (üleni metallist) kruvikeerajat C8 kruvi vastas, kuid heli pole ikka päris puhas. Mida veel annaks teha, et asi paremini tööle saada?

                    Comment


                      #11
                      Kokkujooksu häälestamisel peaks jälgima et ükski trimmerkondensaator ega võnkeringi pool ei oleks oma VÕIMALIKU maksimumi või miinimumi peale sattunud, siis ei anna maksimaalselt head häälestust ("tahaks nagu veel, aga ei saa").
                      Elektroonika töötab suitsu baasil.
                      Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                      Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                      Comment


                        #12
                        L2 - s peab ka ikka südamik olema! Kusjuures L1 ja L2 südamikel on kaks maksimumi - üks pooli põhjas ja teine peaaegu väljas. Esimesel juhul on tundlikkus suurem (sidestus tugevam). Vahel tuleb isegi südamiku otsast tükike ära hammustada, et seda kõige-kõige paremat häälestust saada. Kõrvaga seda paari dB erinevust ei pruugi kuulda, ainult sweepgene ekraanil on näha. Ja kasutan ma kõikides poolides ferromagnetsüdamikke (hüvetegur suurem).
                        Harjutamine teeb harjutajaks.

                        Comment


                          #13
                          päris õige teema leidsin üles.

                          kas on siis stereodekoodritega ka vahepeal rohkem harjutatud?
                          või on miski valmis blokk ka müügil tänapäeval? nii fm88-108 kui ka stereo siis.

                          Comment


                            #14
                            L. Abo "RAADIOLÜLITUSED" lk.262...264.
                            Muide, seal joonisel J. 5.63. a ja b kasutatud mikroskeemid on analoogid
                            (üks asendab teist), see joonise all tekst võib eksitada. Selle keerukama
                            variandi olen kunagi edukalt ka valmis teinud, trükkmontaazhi joonise sain
                            valmiskujul raamatust "Elektronisches Jahrbuch 1984", seda kasutasin.
                            Terve rivi erinevaid (montaazhijoonisteta) on veel 1980. aasta omas...
                            Muidugi oleks mõeldav ka see skeemiosa mõnest "sanga"-romust
                            (muidugi stereo) välja "kangutada" (kasvõi saagida) ja ära kasutada...
                            Iseehitamise rõõm jääb muidugi sel juhul väiksemaks...
                            Elektroonika töötab suitsu baasil.
                            Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                            Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                            Comment

                            Working...
                            X