"Õige sound" ja erinevatest testidest.

[MK]

Hey

Pikka aega siis mõelnud sellistele asjadele, et kui ausad on need testid mida audio tehnika kohta tehakse (enam jaolt siis võimud ja kõlarid).
Et mille järgi hindavad näiteks siin foorumis kõlarite ehitajad oma kõlarite naturaalsust jms, kas keegi on teinud stuudiotööd või millegi analoogsega tegelenud mis annaks põhjust nagu uskuda arvamust. Sama kehtib ka tegelikult auto audios, sq võistlustel kohtunikud käivad ja hindavad aga kes on öelnud, et nende kuulmine just see õige on samas ei teaks kedagi kes neist stuudios töötab. Õigesti kõlamisel on ju ka see teema, et üks asi on kuidas see stuudios on salvestadud ja kuidas seal on mõeldud et see asi kõlama peab. Live plaatidega on teine lugu vist tiba. (ise ei tea kuna endale lihtsalt meeldib muuskat kuulata)
Mõtlema on mind see, et sõber kes mul kõlareid korduvalt kuulanud on arvab, et need nagu "ei mängi" samas nad minu jaoks nagu mängivad ja samas on mul põhjust seda ka selle Tehnika maailma's kirjutatud artikli põhjal arvata kuna siiski on neid kõlareid hinnanud elukutselised ja nende hinnang oli hea.
Veel üks tsitaat mis pani sügavalt asja üle mõtlema, ühest teisest teemast kasutaja jaanuke poolt.

tegelikult aga pani mind mõtisklema see, et paljud hindavad kõlarite juures seda, kuidas mingi pill "kõlab" ja palju miski noot "kriiskab" või mattub. Samas aga on vähesed neist arvamuseavaldajatest ise mingit pilli käeski hoidnud.
ei viita mitte kuidagi siinkirjutanutele, kuid ma olen piisavalt palju kuulnud isetehtud isetehtud kõlareid, mille puhul on pideva "silumise" tagajärjel jõutud selleni, et tegelikult ei kõla mitteüks asi enam naturaalselt. keel-, puhk- ja klahvpillid hägustuvad ühiseks sinusoidiks ... aga omanik on õnnelik: "ei kriiska, ei susise, üldse ei häiri kõrva". See, et originaalsest teosest pole ühtki esmast emotsiooni järgi jäänud tundub teisejärguline.
Sellistel juhtudel lasen ma tavaliselt kuulata lihtsat plaksutamist ning pakun välja mõistatamiseks, et "kas on tegemist munade praadimise või vee solinaga"


...hoopis nüüd aitab OT'st :P

Et võiks siis natuke selle "õige soundi" üle vaielda.

[moi]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

sõber kes mul kõlareid korduvalt kuulanud on arvab, et need nagu "ei mängi" samas nad minu jaoks nagu mängivad ja samas on mul põhjust seda ka selle Tehnika maailma's kirjutatud artikli põhjal arvata kuna siiski on neid kõlareid hinnanud elukutselised ja nende hinnang oli hea.

Elukutseliste (rock, pop) muusikutega on tihti see viga, et neil on kõrvakuulmine ammu juba rikutud. Neil on küll kogemusi ja oskust kuulata aga kas nad ka kuulevad on eri küsimus.
Ennem usu mõnda orkestri muusikut või lihtsalt metsas linnulaulu kuulajat.

[YRO]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Natuke õli tulle ühe hinnatud mehe poolt: http://www.zaphaudio.com/evaluation.html

Ja natuke veel tuld juurde:
http://lalena.com/Audio/FAQ/Sound/
Lehekülje alumises osas tõlgitakse emotsionaalsed terminid tehnilisteks ning idee järgi peaks olema mõõdetavad.

[MK]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Elukutseliste (rock, pop) muusikutega on tihti see viga, et neil on kõrvakuulmine ammu juba rikutud. Neil on küll kogemusi ja oskust kuulata aga kas nad ka kuulevad on eri küsimus.
Ennem usu mõnda orkestri muusikut või lihtsalt metsas linnulaulu kuulajat.

Vabalt võib olla aga mõte ei olnud selles, vaid hoopis selles, et kuna nad tõenäoliselt ise stuudios lindisavad ja toimetavad siis nemad just on need inimesed kes teavad kuidas nad selle teinud on ja ka kuidas see on mõeldud kõlama. Ja mida rohkem inimesi niimoodi kõlareid hindaks, et erinevad inimesed ja kõlarid nende tunde järgi õigesti kõlaks siis selle järgi saaks kõlarite headust ja universaalsust hinnata, et kas selle linnulaulu arvamus oleks õige kuna tema pole ju sellega tegelenud ?
Kõik me ikkagi ju püüdleme selle poole et kuuleks muusikast seda mida mõeldud on.

[marcor1]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Kodutehnika valitaksegi ju meeldivuse järgi - enda näide:Onkyo ressil kõlavad keelpillid "nagu päris" (või vähemalt tundub mulle nii). Samas Marantzi 2270, millel kõlab vokaal kõrvale väga meeldivalt, sellel on keelpillid natuke liiga"pehmed".
Enda eheduskriteeriumisse kuuluvadki näiteks keelpillid (ka klaver, mis on pm. löök-keelpill), kuna tuttaval on klaver ja kitarr - siis saadki testida, kuidas päriselt asi kõlab...
edit: eheduse jaoks, peaks muusika originaalilähedase valjusega mängima.

[hipi]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Et mille järgi hindavad näiteks siin foorumis kõlarite ehitajad oma kõlarite naturaalsust jms, kas keegi on teinud stuudiotööd või millegi analoogsega tegelenud mis annaks põhjust nagu uskuda arvamust.

hästi vahva teema, üritame siis otsa lahti teha.

esiteks kõige parema ülevaate naturaalsusest annab kõlarite puhul inimkõne loomulikkus. pealegi on see kõige kättesaadavam võrdlus üldse, sest iga päev kuuleme me inimesi rääkimas igasugustes keskkondades.

hästi tavaline on see, et nt. mingisugune lairiba kõlar edastab akustilist kitarri, klaverit vms väga elavalt, samas kui hakkab kostuma vokaal, siis läheb asi hästi koledaks, kriiskavaks, ebaühtlaseks. lairiba elab oma elu, element on ise justkui nagu instrument, seepärast ta toobki välja palju nüansse ning lisab värve.

mitmeribaline kõlar aga selles mõttes neutraalsem, aga sageli on problemaatiliseks kohaks tavaliselt kõrgsagedused, mis on liiga "peale keeratud", tulemuseks on see, et "s" tähed susisevad. ja üldse on sound enamasti liiga "hi-fi". lisaks filtri keerukus samuti tapab naturaalsust. kesksagedused kostuvad liiga kasti seest tulevana, bassid pumpsuvad ja kumisevad jne.

enda jaoks olen leidnud kompromissi - OB kõlar, kus suured lahtised papid mängivad lisaks bassile ka madalamaid kesksagedusi, see lisab sellist lairibalikku ümarust helile. täpset kevlarkoonusega keskriba elementi alt ei piiratagi, mis teeb kasutatava minimalistliku filtri veelgi lihtsamaks. kõrgsagedusi edastavad vene lintvaljukad.

et mis siis on naturaalne ja milline kõlar valida?

võtmeks on siin head ja hästi valitud elemendid, võimalikult lihtne, kuid samas hoolikalt häälestatud filter, korralik kast. nii saab nö tüüpilise kõlari ka väga kenasti mängima ja hääle "kastist välja". kaheribaline (isetehtud)põrandakõlar on tavaliselt hea lahendus tüüpilisse ruumi.
poekõlarite häda ongi see, et elemendid on nirud ja püütakse siis filtritega asja korrigeerida. sageduskara teeb see ühtlasemaks, aga mingisugune naturaalsuse mõõde läheb kaduma...


käest on läbi käinud lugematuid elemente, proovitud on kõiksugu kastilahendusi, kuulatud/võrreldud erinevaid firmakõlareid. kõik see on andnud üsna hea pildi, mida üldse on võimalik saavutada ning mis on mingisuguse lahenduse plussid ja miinused. ja eks tulebki kokkuvõttes valida see, mis endale sobib (ning kuulamisruumi sobib) ja hea tundub.

ja käige ka elavat muusikat kuulamas, siis oskate kõlaritele nõudmisi esitada!

[marcor1]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

...ja käige ka elavat muusikat kuulamas, siis oskate kõlaritele nõudmisi esitada!

arvatavasti mõeldi selle all ikka unpluged üritusi, sest tava lived on masendava heliga.

[moi]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Ja käige õues unpluged üritusi kuulamas.

[hipi]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

arvatavasti mõeldi selle all ikka unpluged üritusi, sest tava lived on masendava heliga.

loomulikult unplugged,
ruumiakustilises mõttes on näiteks pärnu kontserdimaja kammersaal üsna meeldiv.

[YRO]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

... kriiskavaks, ebaühtlaseks...

Võimalik tõlge:
Harsh: Too much upper midrange. Peaks in the frequency response between 2 and 6 kHz. Or, excessive phase shift in a digital recorder's lowpass filter.
Colored: Having timbres that are not true to life. Non-flat response, peaks or dips.

... "s" tähed susisevad...

Võimalik tõlge:
Sibilant: "Essy" Exaggerated "s" and "sh" sounds in singing, caused by a rise in the response around 6 to 10 kHz.
Sizzly: See Sibilant. Also, too much highs on cymbals.

...kesksagedused kostuvad liiga kasti seest tulevana, bassid pumpsuvad ja kumisevad...

Võimlik tõlge:
Boxy: Having resonances as if the music were enclosed in a box. Sometimes an emphasis around 250 to 500 Hz.
Boomy: Excessive bass around 125 Hz. Poorly damped low frequencies or low-frequency resonances.

...lairibalikku ümarust helile...

Võimalik tõlge:
Round: High-frequency rolloff or dip. Not edgy.

[MK]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Ja mismoodi need unplugged asjad plaadile saavad, et saaks teada kuda see asi kodus on. Looduses ja lives pole ju "õigsuses" küsimust, seal ei saakski see muudmoodi olla, et asi on ikkagi selles kudas tajutakse erinevad detaile mis tulevad kõlarist ja nende õigsusest (näitesks need samad asjad mis YRO teisena toodud lingil ära seletadud on).
Et see bassi kiirus, tihedus, vokaali kõlavus, ruumilisus, kõrgete täpsus. Kõlarite iseloom on ju nii erinev. Ja tihtipeale ongi see asi ju nii, et kallid kõlarid silutakse filtritega nii ära, et näiteks minul tekib juba kahtlusi, samamoodi otsitakse kõlaritest mingit sellist sära/asju/detaile mida võibolla pole olemaski, või siis see nagu aleksander rääkis et tema kõlarite puhul võttis filter heli "õhulisuse" kinni, samamoodi peaks ka filter ju detailsust tiba ära võtma, kuna väikse nivooga signaalid võivad kinni jääda ?
Või eksin ma kõiges täielikult.

[moi]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

võttis filter heli "õhulisuse" kinni, samamoodi peaks ka filter ju detailsust tiba ära võtma, kuna väikse nivooga signaalid võivad kinni jääda ?
Või eksin ma kõiges täielikult.

Väikse nivooga signaalide filtri poolt kinni võtmises sa eksid.
Korralik passiivne filter (ilma lüütide ja metallsüdamikul poolideta) on nii lineaarne seade küll, et CD-lt tuleva dünaamika temas ei muundu.

[moi]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Harsh: Too much upper midrange. Peaks in the frequency response between 2 and 6 kHz. Or, excessive phase shift in a digital recorder's lowpass filter.

Lalena on ka natuke liiga lõdva randmega pannud, eriti selle filtri faasinihke osas.

[Matis]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Mingi teooria oli et siis on saund enam-vähem kui jätta kõik seaded samaks ja hommikul värske kõrvaga kuulata et siis tundub ka asi ok. Kuigi see vist rohkem tämbrite kruttimisest.

[scanspeak]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Stuudiotööga tegelemine või helitehniku amet ei ole mingi oluline kriteerium, mis annaks põhjust tema arvamust rohkem usaldada kui raamatupidajast audiofiili oma. Pigem sageli isegi vastupidi...Hi-Endi kohapealt on suurem osa helitehnikuid võhikud.
Teema ... sõber ütles, et ei mängi justkui, aga Tehnikamaailma arvustuses öeldi, et nagu mängib, see on veidi lihtsam case ja taandub vanale tõele... „Iga kett on täpselt nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli”. Head kõlarid mängivad siis hästi, kui nad on koos piisavalt hea (loe sobiva) võimendi ja CD- mängijaga, valitud juhtmete komplekt sobib hästi, kuulamisruum on hea ja kuulamiseks valitud plaat on piisavalt hea salvestusega ning võimaldab kõlaril näidata oma „tegelikke võimeid” .( Muide igasuguste testide juures on reeglina oluline ka ära mainida ülejäänud tehnika, juhtmed, kuulatav plaat ja lood.)
Niipea aga kui toimuvad kõrvalekalded eelpool mainituid eeldustest , võib kogu asi peapeale pööratud saada ja tulemus võib olla etteaimamatu. Alates sellest, et head kõlarid pannakse koos korraliku võimendiga hoopis arvuti taha ja kuulatakse mp3-e ja imestatakse, et ei mängi piisavalt hästi, kuni selleni, et väga heasse süsteemi pannakse oma senine lemmikplaat ja siis imestatakse, et miks ta ei mängi, kusjuures hiljem selgub, et süsteem on tõesti suurepärane ja „kahjuks” suudab „paljastada” plaadi salvestuse nõrgad kohad, mis kehvemate süsteemidega varem välja ei paistnud. Need olid mõlemad küll äärmuslikud näited, kuid lihtsamalt öeldes, vale komplekteerimise juures võib kõlari headus lihtsalt haihtuda.

Hea audiofiili peaks suutma „Eluvõimelist ja ühtlase tugevusega „ketti” ( komplekti) kokku panna või see ära tunda.

Kuidas ja mida muusikas kuulata, mis on hea ja „kellel on õigus”, siis ka seda küsimust on võimalik lahti seletada, kuid see on juba palju laiem teema, sest muusika kuulamine on subjektiivne ja mingeid absoluutseid parameetreid siin ei eksisteeri. Seepärast tuleb seda „igivana probleemi” käsitleda palju laiemalt kui tavapärselt kombeks.