Teade

Collapse
No announcement yet.

"Õige sound" ja erinevatest testidest.

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

    aga selleks see teema tehtud on, et seda käsitleda, lihtsalt huvi on asja vastu et misasi sealt kõlarist siis nagu tulema peab.
    Seega "kellel on õigus" võiks seda siis ju käsitleda, YRO toodud esimene link on päris hea. Aga nagu vaidlust ja vastust kui sellist pole ikkagi veel saanud.

    Minu idee on ikkagi veel hetkel selline et kui näiteks Hedvig oma plaati stuudios salvestab, siis tema teab mismoodi see asi kõlama peab, mis detailid jne, aga tihtipeale helitehnikat testivad inimesed otsivad rohkem kui seal tegelikult on. Et kas ei või nii olla et audiofiilid loovad endale kohati illusioone ?

    Comment


      #17
      Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

      Esmalt postitatud MK poolt
      Minu idee on ikkagi veel hetkel selline et kui näiteks Hedvig oma plaati stuudios salvestab, siis tema teab mismoodi see asi kõlama peab, mis detailid jne
      vaevalt küll, muidu ta ise keeraks nuppe ja sätiks heli paika. sageli luuakse stuudios lava kunstlikult (efektid, reverberatsioon, asukohad jne.), isegi instrumente mängitakse mõnel juhul erineval ajal lindile (või isegi erinevates stuudiotes). kuidas üldse hedvig peaks teadma mismoodi see kogu kompott lõpuks plaadile pandult olema peab, pealegi ta ju ei tea, kuidas tema muusika võimenduseta kontsertil nt. saalis päriselt kostub. ei saa ju samal ajal laval laulda ning siis eemalt kuulata ja tähelepanekuid teha. ning miks ta peakski, selleks on vastavad "nupumehed", ja need mehed teevad ka asja nii nagu nad oskavad/viitsivad. mis detailidest veel siis rääkida. meie asi on kuulata seda valmisprodukti, mis ette antakse, mitte arutada, kuidas ikka kõik päris päris päriselt on või olema peaks.

      Comment


        #18
        Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

        Ma läheneks esialgu asjale veidi teisest otsast.
        Kõigepealt - Ideaalset kõlarit pole olemas

        Mõni kõlar on ühtlase sageduskarakteristikuga
        Mõnel on väga hea ja täpne bass
        Mõnel on väga detailsed kõrged....
        Mõni joonistab ääretult hea sügava ja ruumilise helipildi
        Mõnel on väga hea mikrodünaamika
        Jne, jne.
        Neid näitajaid on teisigi. Sageli kipub olema nii, et kui mõni asi on VÄGA hea, siis mõni teine asi tal jälle nii hea pole. Ühesõnaga nagu naistega:
        Üks on ilus aga iseloom nagu tulehargil.
        Teine on hea südamega aga on inetu või kaalub 120 kilo.

        Arvatavasti valiksid enamus mehi sellise naise kus kõik omadused on enamvähem tasakaalus. Et siis pole ei ilus ega kole, iseloom on enamvähem ja kaal võiks ka alla 100 kilo ollaJ
        (Aga leidub ka küllalt selliseid, kes valimisel eelistavad esmajärjekorras just ühte kriteeriumit. Näit. Mõni on paksude järgi hull, teisele piisab ainult ilust, jne. Nii nagu paljudele rullnokkadga, et kui kui bass rinnaga tunda on, siis on hea)
        Aga kui eeldada, et enamus püüab leida enda jaoks kompromissi , siis sellle vaatamata on kõik kompromissid veidi erinevad, sest samade näitajate omavaheline protsentuaalne suhe on erinev.
        Sama lugu on kõlaritega. Hea kõlar pole mitte see millel on mõni eelmainitud kõlariomadustest 200% parem kui konkurentidel, vaid see milles on suudetud saavutada selline tervik, et kõik omadused on omavahel tasakaalus. Kusjuures üksikult võetuna võivad kõik omadused 5 palli süsteemis olla näiteks neljad.

        --------------------------------------------------------------------------------

        Kindlasti teate Maslow püramiidi . Kõigepealt peavad olema rahuldatud esmased vajadused nagu toit ja peavari, seejärel hakkab inimene mõtlema teisejärgulistest vajadustest, siis tuleb eneseteosus, jne. Oluline on see, et ühtegi järgnevat püramiidi kihti ei saa eksisteerida, kui eelnevad kihid on puudu, sest muidu variseks püramiid kokku.
        Sellesama püramiidi näite varal saab lahata ka audiot ja audiofiile. Inimese kuulmisoskus ja kuulamiskogemus, õigemini selle arenemine on nagu püramiidi ehitamine. „Audiofiili headust” saab hinnata näiteks selle järgi kui kaugele ta oma „päramiidi ehitamisega” jõudnud on ja kui korralikult on tema püramiid laotud.
        Aga audiopüramiid näeks üldjoontes välja selline:

        Esimese kihi moodustab tonaalne balanss. See on kõige lihtsam ja elementaarsem. Ilma selleta on väga raske , kui mitte võimatu, oma arenguga edasi minna. Paljude jaoks jääbki see kiht laeks ja tavainimesed ei suuda tihti(sest neid ei huvita, või on elevant kõrva peale astunud), ka selleni jõuda.

        Sellele järgneb:
        Tonaalne puhtus
        Bassi vundament
        Heli lokalisatsioon
        Helipildi sügavus, ruumilisus
        Helipildi stabiilsus ja püsivus
        Mikrodünaamika

        (Selleks et rääkida helipildi stabiilsusest, peab kõigepealt olema heli lokaliseeritav. Aga selleks, et rääkida tonaalsest puhtusest, peab olema paigas tonaalne balans, jne.)

        Püramiidi tipus on alati EMOTSIOON

        Emotsiooni otsivad lõppkokkuvõttes kõik ja konkreetse inimese emotsioon tekib seni tema enda poolt valmisehitatud püramiidi põhjal. See kes seisab oma püramiidi esimese kihi otsas , saab oma emotsiooni kätte heast tonaalsusest(talle on vähe vaja...õnnelik inimene) . Mõnele aga piisab kaifiks ka juba ainult heast bassist.
        Siin võib sõna „hea” olla mitmetähenduslik. Mõne jaoks on see Valju, mõne jaoks Täpne ja Kiire, kolmandale hästi Madal, jne.
        Kõige madalamal astmel on siis ilmselt melomaanid oma mp3-playerite ja kõrvaklappidega, kellel peab pidevalt midagi kõrvas inisema. Neile piisab emotsiooni saamiseks ainuüksi tuttava meloodia või sõnade kuulamisest.
        Aga ka see, kelle püramiid on peaaegu täiuslik, temale on emotsiooni saamiseks vaja palju enamat, ehk siis, et oleks esindatud kõik need näitajad, millest tema püramiid koosneb.
        Kui mõned asjad jäävad puudu, jääb ka Tema emotsioon poolikuks, mis sest et ülejäänud kuulajad põrandal orgasmis püherdavadJ

        Kui nüüd erinevad inimesed räägivad heast Kõlarist või heast Helist, siis püramiidi näide suudab ehk illustreerida kui erineva tähenduseg võib erinevate inimeste jaoks olla sõna „HEA”, või siis mõiste „Parim mida ma iial kuulnud olen”

        Aga üks asi on veel oluline. Selle asemel et pimesi inimestega vaielda , tuleb alati kõigepealt püüda mõista millisel püramiidi astmel võib kaasvestleja asuda. See väldib mõtetuid vaidlusi ja teineteisest möödarääkimisis. Ja neile kes on avatud oma püramiidi edasi ehitamisele, annab see hea võimaluse targemalt inimeselt vähemalt senikaua midagi juurde õppida, kuniks ollakse ise saavutanud umbes sarnane tase...

        Comment


          #19
          Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

          Esmalt postitatud hipi poolt
          vaevalt küll, muidu ta ise keeraks nuppe ja sätiks heli paika. sageli luuakse stuudios lava kunstlikult (efektid, reverberatsioon, asukohad jne.), isegi instrumente mängitakse mõnel juhul erineval ajal lindile (või isegi erinevates stuudiotes). kuidas üldse hedvig peaks teadma mismoodi see kogu kompott lõpuks plaadile pandult olema peab, pealegi ta ju ei tea, kuidas tema muusika võimenduseta kontsertil nt. saalis päriselt kostub. ei saa ju samal ajal laval laulda ning siis eemalt kuulata ja tähelepanekuid teha. ning miks ta peakski, selleks on vastavad "nupumehed", ja need mehed teevad ka asja nii nagu nad oskavad/viitsivad. mis detailidest veel siis rääkida. meie asi on kuulata seda valmisprodukti, mis ette antakse, mitte arutada, kuidas ikka kõik päris päris päriselt on või olema peaks.
          See tekitab tiba minus nagu segadust, et mis ma sellest nagu järeldama siis peaks ?
          Hetkel tekib siis küsimus, et kes teab siis mismoodi see kõlama peab ?


          Kasutaja scanspeak postitus väga kasulik ja toob kohati väga palju selgust asjasse.

          Hakkab ka tulema vastuseid mida ma ootanud olen

          Comment


            #20
            Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

            Tahtsin veel lisada, et internetis, eriti välismaistes foorumites kolistades on alati probleem... kuidas aru saada kas see kes sulle nõu andma kipub, on sinust targem või rumalam, kas tegu on geeniuse või idioodiga, keda uskuda, keda mitte.....

            Teise inimese „Audiopüramiidi” mõistmiseks on lihtsaid vahendeid, mis pole küll absoluutsed, aga siiski enamasti nad toimivad ja annavad piisaval määral vajaliku informatsiooni.

            Näiteks:
            Pilt tema kuulamistoast ja kõlarite asukohast ruumis. Kui kõlarid on ikka kusagil seina ääres või heal juhul pool meetrit seinast eemal, siis selle süsteemi puhul ei saa rääkida helipildi sügavusest ja ruumilisusest, sest füüsikaseaduste kohaselt seda lihtsalt ei saa korralikult tekkida. Paljudel on vabanduseks igivana põhjus – ruumipuudus, aga see polegi oluline. Tema igapäevane reaalne kuulamine toimub ilma ruumilise helipildita ja tõenäoliselt pole see tema jaoks ka nii oluline, ning tal puudub sellekohane kogemus.

            Kasutatav tehnika. Kui keegi kasutab näiteks recieverit või kodukino võimu, Yamaha, Sony, Technics, jne. tehnikat, siis selles peitub juba väga palju informatsiooni nende inimeste jaoks, kellele see on „juba läbikäidud etapp” ja kes teavad mida selline setup võimaldab ja mida ta ei suuda. Kui mingi selline komplekt on heade kõlarite taga ja omanik pole „kõlarite”soundiga rahul, siis saab igaüks teha omad järeldused. Informatsiooni on nii komplekti omaniku teamiste(jätame hetkel rahakoti teema kõrvale), kui ka tema negatiivse arvamuse kohta konkreetsetest kõlaritest.

            Milliseid parameetreid ja omadusi üks või teine inimene kasutab soundi iseloomustamiseks.
            Kui sellest jutust suurema osa moodustab see, et bass oli hea ja asi mängis kõvasti ja puhtalt, siis üks kahest: kas kõlar enamat ei suutnudki, või nendest omadustest on tollele inimesele juba piisavalt. Ja vastupidi, kui keegi lahkab heli põhjalikumalt ja arvestab rohkemate parameetritega, siis suure tõenäosusega on ka tema kuulamiskogemuse püramiid terviklikum.

            Kui inimese jutus on vastuolusid, siis on olukord põnevam. Suurema tõenäosusega räägib inimene „ennast sisse” ja paljastab oma logiseva püramiidi, kuigi ta võibolla tahtis seda teiste silmis lasta suuremana paista . Aga võib juhtuda ka vastupidi ja n.ö. vastuoludele võib olla väga loogiline seletus ja esmapilgul idioodina paistnu võib hoopis geeniuseks osutuda, sest nii kummaline kui see ka ei paista, just nimelt reeglite rikkumine on see mis edasi viib. Selleks aga et neid „edukalt” rikkuda peab see inimene need reeglid esmalt endale täiesti selgeks olema teinud. See aga kes vaid reeglite raames opereerib, ei küüni kunagi üle keskmise taseme.

            Inimese suhtmised erinevatesse helisüsteemi ahelatesse alates juhtmete tähtsusest, lõpetades kogu süsteemi setupiga. Kui keegi on täielik juhtmepede ja põhjendab kõiki asju õigete ja valede kaablitega, siis pole ta palju parem sellest, kes ütleb juhtmetel pole mingit vahet ja loll on see kes nende peale raha raiskab.

            See on vaid väike osa aga ma ei püüagi anda "Valmis vastuseid" .
            Meelsamini püüan näidata teed, mille abil igaüks ise enda jaoks need vastused leida võiks.

            Comment


              #21
              Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

              Mõned lõigud on Scanspeaki postitused õiged, aga mõne asjaga ei saa sugugi mitte nõus olla.

              Ma küll ei saa aru, mis krdi emotsiooni annab kõlar? Lased roosa müra sisse ja emotsioneerid?
              Kõlar pole mingi asi iseeneses, mida jõledalt kuulama peab. Kõlar on vahend muusika/heli edasiandmiseks. Mida vähem kõlarit märgata on, seda parem muusikale (konservile siis).
              Minu DIY blogi
              <- CSS'i lairibad EL70 erihinnaga!

              Comment


                #22
                Vs: &quot;Õige sound&quot; ja erinevatest testidest.

                Esmalt postitatud MK poolt
                See tekitab tiba minus nagu segadust, et mis ma sellest nagu järeldama siis peaks ?
                Hetkel tekib siis küsimus, et kes teab siis mismoodi see kõlama peab ?
                võta asja selliselt, et plaadil olev valmiskompott, mis kokku keedetakse, on juba mitmete inimeste nägemus sellest, kuidas asi olema peaks. see on nende retsepti järgi tehtud ja seda osa me muuta ei saa, tuleb lihtsalt usaldada. muidugi püütakse toode võimalikult söödavaks teha, piltlikult öeldes.

                kodune kuulaja siis ise valib mingis mõttes, kui palju ja milliseid maitsenüansse ta soovib saada, mida soovib rõhutada, välja tuua, mida peita, maskeerida jne. vastavalt siis valitakse ka tehnika, kõlarid, kõlarite paigutus ruumis jne. nii saab algset kompotti oma maitse ja nägemuse järgi kohandada.

                loomulikult on vaja eksperimenteerida ning pikk tee läbi käia, et üldse teada, mida on võimalik saavutada, ning milliste kompromisside hinnaga, et muuta võimalikult ehedaks ja elavaks see plaadile pandu.. (kui selline eesmärk on üldse seatud).

                ei jõua siin kõiki mõtteid pikalt lahti rääkida, aga vist on nii, et "õige sound" on see, mis ei ole väga vale ja tehislik. midagi ainuõiget pole vist ka olemas. seega olgem rõõmsad, sest meil on vabadus ise valida ja määratleda, mis on enda jaoks piisavalt õige ja sobiv ning meeldiv.

                Comment


                  #23
                  Vs: &quot;Õige sound&quot; ja erinevatest testidest.

                  seega siis kui võta siis mõni test või ülevaade (oletame näiteks viimasest maatriksit autovõimendi kohta siis see on puhtalt subjektiivne ning kas see asi ka toode ka teistele sama mõju avaldab pole kindel). Või samas siis pole ka ju mõtet kõlareid järjestada sest see ju puhtalt subjektiivne, võibolla võiks siis pigem nende testide puhul pigem kirjeldada nende kõlarite heli mis oleks ju õiglasem.

                  Kuigi minu arvamus endiselt selline, et kui kõlareid järjestada siis seda võiksid teha need inimesed kes stuudiotes neid nuppe näpivad. Ja seda siis erinevad inimesed ja neid plaate mida nad ise näppinud on.
                  Ehk siis mida ma ise olen mõelnud on see et kui kõlareid näiteks tesitda siis nende "nupukeerajate" puhul võiks neid mitu olla, ning nemad ju teavad kuda neil se asi kõlama on mõeldud, kui on sama kõla siis on hea, kui erineb, siis pole enam ju nii hea. Või mis ?

                  Comment


                    #24
                    Vs: &quot;Õige sound&quot; ja erinevatest testidest.

                    Esmalt postitatud MK poolt
                    Ehk siis mida ma ise olen mõelnud on see et kui kõlareid näiteks tesitda siis nende "nupukeerajate" puhul võiks neid mitu olla, ning nemad ju teavad kuda neil se asi kõlama on mõeldud, kui on sama kõla siis on hea, kui erineb, siis pole enam ju nii hea. Või mis ?
                    ja kui on parem kõla, mis siis saab? ja kas on üldse võimalik täpselt sama kõla koduseinte vahel saavutada? ilmselt mitte, järelikult pole hea?

                    kõlareid on väga erinevaid, kuulamisruumide omadusi samuti. kui üldse midagi võrrelda, siis kogu süsteemi konkreetses ruumis.

                    tead, saa nüüd üle sellest, et sõbra arvates su kõlarid nagu ei mängi. samuti ei tee kellegi hinnang olemasolevad kaste paremaks või halvemaks. on nagu on. kui ei meeldi, vaheta välja, kui kõik on sinu arvates ok, siis on tore ju (kuigi täheldan mingisugust ebakindlust). mingisugusest tasemest alates on paljud kõlarid erinevate heade omadustega, ja need samad nupumehed kiidaksid ka mistahes muud asjalikku toodangut.

                    Comment


                      #25
                      Vs: &quot;Õige sound&quot; ja erinevatest testidest.

                      Esmalt postitatud MK poolt
                      Ehk siis mida ma ise olen m&#245;elnud on see et kui k&#245;lareid n&#228;iteks tesitda siis nende "nupukeerajate" puhul v&#245;iks neid mitu olla, ning nemad ju teavad kuda neil se asi k&#245;lama on m&#245;eldud, kui on sama k&#245;la siis on hea, kui erineb, siis pole enam ju nii hea. V&#245;i mis ?
                      Aga sa proovi panna m&#245;ttes kokku selle nupukeeraja audiop&#252;ramiid nii nagu see Scanspeaki kirjeldatud on.
                      Mis sellest v&#228;lja v&#245;ib tulla? N&#228;iteks see, et nupukeeraja stuudios kasutatavad k&#245;larid on v&#228;ga nigela tonaalse balansiga ja mingist helipildi s&#252;gavusest pole haisugi ning ta timmib oma lugude saundi keskmise mp3-kuuaja tehnikale sobivaks ja arvabki, et nii ongi hea. V&#245;ib ka tulla v&#228;lja midagi muud aga seda nupukeeraja audiotausta peab enne tundma kui tema arvamuste j&#228;rgi midagi otsustada.

                      Comment


                        #26
                        Vs: &quot;Õige sound&quot; ja erinevatest testidest.

                        Esmalt postitatud hipi poolt
                        ja kui on parem kõla, mis siis saab? ja kas on üldse võimalik täpselt sama kõla koduseinte vahel saavutada? ilmselt mitte, järelikult pole hea?

                        kõlareid on väga erinevaid, kuulamisruumide omadusi samuti. kui üldse midagi võrrelda, siis kogu süsteemi konkreetses ruumis.

                        tead, saa nüüd üle sellest, et sõbra arvates su kõlarid nagu ei mängi. samuti ei tee kellegi hinnang olemasolevad kaste paremaks või halvemaks. on nagu on. kui ei meeldi, vaheta välja, kui kõik on sinu arvates ok, siis on tore ju (kuigi täheldan mingisugust ebakindlust). mingisugusest tasemest alates on paljud kõlarid erinevate heade omadustega, ja need samad nupumehed kiidaksid ka mistahes muud asjalikku toodangut.
                        See kas mul mängib või mitte ei olnud üldse tähtis hetkel, see oli lihtsalt näide eriarvamustest (Ei tasu ärrituda kohe sellest, mõnele jõuab lihtsalt aeglasemalt kohale, või siis ei jõuagi). Lihtsalt oli mõte, et nupukeerajate arvamus võiks olla suht objektiive kui mitte no mis siis ikka.

                        Samas peaks ka siis olema mingid plaadid mida eelistada teistele? Et mis need plaadid siis peaks olema mida eelistada, või seal pole mingit vahet(kõrvaga kuuldes võib öelda, et ikka on küll).

                        Comment


                          #27
                          Vs: &quot;Õige sound&quot; ja erinevatest testidest.

                          Selle pika jahumise peale ütleks ühtainust: kuulake MUUSIKAT, mitte hertse ja detsibelle!

                          Comment


                            #28
                            Vs: &quot;Õige sound&quot; ja erinevatest testidest.

                            Plaadil ja plaadil on väga suur vahe. Suurem osa salvestusi on kas halvad või keskpärased. Seepärast pole neilt plaatidelt ka mõtet igasuguseid peeneid nüansse otsida(milleks otsida pimedast toast musta kassi, eriti veel siis, kui teda seal poleJ)
                            Korralik süsteem paljastab halva salvestuse üsna kiiresti ja sellised plaadid muutuvad ruttu igavaks.
                            Analoogia võiks tuua Skypluss raadioga. Kui tavaautos võib teda läbi häda kuulata ja isegi „bassi ja kõrgeid nagu oleks kuulda” siis niipea kui sama raadiojaam sisse lülitada korraliku helisüsteemiga autos, siis on tulemus masendav. Ja viga pole mitte autos, vaid raadiojaamas, mille korralik süsteem hetkega „paljastas”
                            Kuid on ka salvestusi, mis on tehtud erakordselt hea kvaliteediga või kus on just selliseid nüannse, mida n.ö. audiofiilid armastavad kasutada süsteemi headuse hindamiseks või omavaheliseks võrdlemiseks. Materjaliks on sageli Klassikaline või Jazz muusika, kui leidub ka muud. Kusjuures siin on oluline ära mainida, et esmatähtsaks ei peeta mitte seda, kas konkreetne muusika meeldib või ei, vaid tegu on hea töövahendiga ja olulised on hoopis teised asjad.
                            On mõned stuudiod mis teevad reeglina enamasti ainult väga häid salvestusi. Hetkel meenuvad näiteks Telarc ja Opus 3


                            http://en.wikipedia.org/wiki/Telarc

                            http://www.opus3records.com/

                            Comment


                              #29
                              Vs: &quot;Õige sound&quot; ja erinevatest testidest.

                              See on lõputu teema, sest...
                              "õiget soundi" ei ole olemas - ei ole lihtsalt sellist diskreetset väärtust.

                              Iga kuulaja kõrv on erinev. - julgen 100% väita et maailmas ei ole ühtegi 100% sama kõrva ja ajuehitusega inimest.

                              Soundi meeldivus sõltub palju hetkeemotsioonist. Näiteks kuulan ma autos erinevatel ajahetkedel samu plaate ning vahel on tunne, et heli on jumala paigast ära, teinekord on justkui kõik täiesti ok.

                              Kõrv harjub helipildiga. Mul on olnud mitmeid kõrvaklappe. enamuse puhul on olnud teemaks see, et kui minna ühelt klapipaarilt üle teisele, siis helipilt tundub alguses imelik. Mõne aja möödudes harjub selle "imelikuga" ja kuulates uuesti vanu klappe tundub nende sound veider.

                              Igasugused mõõteriistad näitavad ainult mõõdetavaid väärtusi. st kui mõõteriistaga saab sirge sageduskarakteristiku, siis see ei tähenda veel, et see on "õige sound." mõõtemikrofonid on peaaegu täiesti suunavabad st mikrofoni jaoks ei ole oluline, mis suunast heli tuleb. Kõrvad aga on väga suunatundlikud. Eriti just kõrgemate sageduste osas. heli on ruumiline nähtus st kui pead keerata, siis helipilt muutub. Selle teemaga on igasugu prologicu ja digitali mehed juba aastakümneid pead vaevanud.

                              Meeldivus on subjektiivne. Kui ühele meeldib raju rock, siis teisele meeldib sümfoonia.

                              Ööklubid tapavad kõrva. hiljuti käisin sõbra sünnipäeva ajal bonbon-is. pärast oli nädal aega kõrvakuulmine paigast ära. ja ei ole kindel, et see kunagi enam endiseks muutubki. Soovitan käia vahel kõrvaarsti juures kuulmistesti tegemas. Sealt saab vähemalt selle pildi, et kas sa ikka kuuled veel kõiki sagedusi või on osad juba kadunud.

                              Siiski on olemas oluliselt paremaid helisüsteeme, kui seda on suvalised maksimarketi tehnikaosakonna krapid.
                              Ja see lõputu "õige soundi" otsing käib ilmselt aegade lõpuni

                              Comment


                                #30
                                Vs: &quot;Õige sound&quot; ja erinevatest testidest.

                                Ärge kartke foorumlased, pillimeestel on ka kõrva oma heli paika panna. Kuskilt mõtteavaldustest käis see siin läbi, et nagu pillimeestel oleks see kõrvakuulmine rikutud - jama.
                                Aga mis võimenduse või siis heli taasesituse testi puutub, siis saan seda ise teha. Kuna mängin pilli, mis reeglina ei vaja helivõimendust. Salvestan lihtsalt ühe oma loo ja kuulan seda. Muidugi salvestuse ajal peab natuke teadmisi eelnevalt olema (ruumi kasutamine, mikrfoni karakteristik jne.jne...) Aga pean tunnistama, et täpselt sama heli uuesti kätte saada kuskilt taasesituse kaudu ei olegi nii lihtne. Igal süsteemil on oma kiiks või moonutus juures.

                                Comment

                                Working...
                                X