"Õige sound" ja erinevatest testidest.

[scanspeak]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Kõrv harjub helipildiga. Mul on olnud mitmeid kõrvaklappe. enamuse puhul on olnud teemaks see, et kui minna ühelt klapipaarilt üle teisele, siis helipilt tundub alguses imelik. Mõne aja möödudes harjub selle "imelikuga" ja kuulates uuesti vanu klappe tundub nende sound veider.

Kõrv ei saa helipildiga harjuda, kõrv saab harjuda tonaalsusega.
Tonaalsus ei ole helipilt! Helipilt on pillide asukoht ruumis.
Igasugune kõrvaklappide mainimine seoses helipildiga on kohatu.

Meeldivusel ja mittemeeldivusel suur osa tõesti ka hetke emotsioonil, väsimusel jms., Kuid mis puutub autosse, siis sama auto võib erinevatel hetkedel kõlada väga erinevalt ja see on objektiivne fakt. See sõltub välistemperatuurist, niiskusest, õhurõhust, süsteemi (kõlarid, võimendid, makk, jne) enda temperatuurist, kõlarite sissemängimisest, jne. Seega siin on lisaks subjektiivsetele(on tuju või ei ole) ka terve rida objektiivsed tegureid.[/quote]

[marcor1]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Põhimõtteliselt kas kohati ei olegi võimalik, täpset heli taasesitada? Näiteks tiibklaver - keel lüüakse vibreerima ja heli kandub meieni nii keelelt kui klaveri korpuselt. Kogu pind võib olla ehk ~8m2? No ja oodata ~1 ruuduse pinnaga kõlarilt sama helitunnetust...kas on reaalne?

[hipi]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Igasugused mõõteriistad näitavad ainult mõõdetavaid väärtusi. st kui mõõteriistaga saab sirge sageduskarakteristiku, siis see ei tähenda veel, et see on "õige sound." mõõtemikrofonid on peaaegu täiesti suunavabad st mikrofoni jaoks ei ole oluline, mis suunast heli tuleb. Kõrvad aga on väga suunatundlikud. Eriti just kõrgemate sageduste osas.

lõpuks hakkavad õiged tähelepanekud ka tulema.. nimelt kui mikrofon haarab nt u. 3kHz-iseid sagedusi suunavabalt, inimene aga mitte. tulemuseks on siis see, et selles piirkonnas on mikrofoniga üles võetud helid liiga tugevad. seepärast on ka mõned salvestused üsna ebaloomulikult kriiskavad. õnneks seda viga annab parandada, kui kõlareid tehes seda nähtust arvestada. see on ka üks põhjuseid, miks mulle nt enamasti üldse lineaarse sageduskaraga (poe)kõlarite sound ei meeldi.

[hipi]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Põhimõtteliselt kas kohati ei olegi võimalik, täpset heli taasesitada? Näiteks tiibklaver - keel lüüakse vibreerima ja heli kandub meieni nii keelelt kui klaveri korpuselt. Kogu pind võib olla ehk ~8m2? No ja oodata ~1 ruuduse pinnaga kõlarilt sama helitunnetust...kas on reaalne?

klaveri korpuse heli edastab pärast kõlari koonus, mitte kõlari enda kast (kuigi kehvemapoolne kast resoneerub paratamatult kaasa).

sinu näite puhul peaks siis filmihelide edastamiseks kõlar olema sama suur kui lennukimootor või maakera (maavärina puhul).

"suur häält" tekitades peab lihtsalt koonus suurema amplituudiga võnkuma, hästi lihtsustatult öeldes.

[moi]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Igasugused mõõteriistad näitavad ainult mõõdetavaid väärtusi. st kui mõõteriistaga saab sirge sageduskarakteristiku, siis see ei tähenda veel, et see on "õige sound." mõõtemikrofonid on peaaegu täiesti suunavabad st mikrofoni jaoks ei ole oluline, mis suunast heli tuleb. Kõrvad aga on väga suunatundlikud. Eriti just kõrgemate sageduste osas. heli on ruumiline nähtus st kui pead keerata, siis helipilt muutub. Selle teemaga on igasugu prologicu ja digitali mehed juba aastakümneid pead vaevanud.

Siin sa paned natuke mööda. Mõõtemikrofon on küll üldjuhul suunavaba aga mõõtesüsteemid oskavad otse ja peegeldunud heli jaoks ülesse võtta eraldi sageduskarakteristikud. Sirge karakteristiku probleem ei ole mitte sirge sageduskarakteristik ise vaid see ruum, kus selline kõlar mängib või see muusika lmida läbi nende kõlarite mängitakse.

[scanspeak]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Hea sageduskarakteristik peaks olema võimalikult sirge, kuid sellest ei tulene, et sirge sageduskarakteristik on automaatselt ka hea...
See väide võib esmapilgul tunduda küll paradoksaalne aga põhjus peitub siin filtris ja erinevate ribade omavahelises liitumises. Ja kui see liitumine ei toimu päris õiges faasis, siis võib sumaarne sageduskarakteristik olla kuitahes sirge, korralikult need kõlarid ikka ei mängi.

[MK]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Hea sageduskarakteristik peaks olema võimalikult sirge, kuid sellest ei tulene, et sirge sageduskarakteristik on automaatselt ka hea...
See väide võib esmapilgul tunduda küll paradoksaalne aga põhjus peitub siin filtris ja erinevate ribade omavahelises liitumises. Ja kui see liitumine ei toimu päris õiges faasis, siis võib sumaarne sageduskarakteristik olla kuitahes sirge, korralikult need kõlarid ikka ei mängi.

ilma filtrita lairiba puhul ?

[scanspeak]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Mis puutub lairibasse, siis lairiba üks olulisi eeliseid mitmeribaliste kõlarite ees on justnimelt filtri puudumine. Ja see mida pole, see ei saa ka soundi rikkuda. Siit ka lairiba loomulikum kõla.
Sageduskarakteristik seevastu on lairiba sageli palju ebaühtlasem kui mitmeribalisel kõlaril.

[tehnofriik]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Lairiba iseenesest ei pruugi see ideaalne lahendus olla - aga on ideaalile väga lähedal. Nimelt on väga raske, kui mitte võimatu, teha valjukat, mis esitaks sagedusi 20 Hz...20kHz. Väga hea lahendus on selline, kus kriitiline sagedusvahemik ca 200Hz...6kHz on ühe valjuka poolt esitatav. Võib piirduda ka nn. telefoniribaga 300Hz...4kHz, mis on igale normaalsele kesksagedusvaljukale jõukohane. Ning pulksirge kara tagaajamine on mõttetu, sest esiteks kui vaadata korralikult ülesvõetud valjuka sageduskara, siis sellist saehammast ei näe kuskil, kuid 1/3 oktaaviga silumisel võib tõepoolest tulemuseks pulk olla... Ning teiseks nullib kuulamisruum nagunii kogu sageduskara sirguse.

[matik]

Vs: "Õige sound" ja erinevatest testidest.

Jah, ruumist sõltub heli väga palju.
Seega on kaval mõõta kõlareid ka selles konkreetses ruumis, kus nendega muusikat kuulama hakatakse.
Ruumipunktist sõltub ka palju.