Dvdmängija kvaliteet cd mängimisel

[KaruTEC]

Vs: Dvdmängija kvaliteet cd mängimisel

mitmed katsed tehtud (õhksüdamikega poolid, audyn-cap kondekad, bg20 elemendid, ühed soft dome tweetrid, kuulamised poole meetri kauguselt).

järeldused:

kui filtris on (vähemalt) 2 pooli, siis ühe induktiivpooli polaarsuse muutmisel elektriliselt või füüsiliselt, on selgesti eristatav vahe. kujunes ka kindel eelistus teatud paigutuse või polaarsuse suhtes.
ei oska öelda, kas pooli polaarsusete ja eelistuste suhtes kehtiks kindel reegel või oleneb see konkreetsetest juhtudest, koostoimetest.

mida kaugemal poolid asetsesid, seda vähemmärgatavamad olid erinevused.

vähemalt sain enda jaoks tõestatud, et vahe on kuuldav ja keerulisemate ning kompaktsete filtrite puhul isegi tasub polaarsustega jännata.

teises katses ühendasin poolid jadamisi ja kuulasin vaid ühte riba. paigutusest ja polaarsusest olenes nende kahe pooli summaarne väärtus (ehk siis keskmine väärtus kasvas või kahanes) . kvalitatiivset eelistust ei tekkinud.

Mina soovitaks jändamise asemel uurida induktiivsuse olemust. Õhksüdamikuga pooli väli ulatab poolist ikka päris kaugele, kui neid on kaks, siis on sul sisuliselt õhksüdamiktrafo. Erinevate asetuste korral saad eri induktiivsused ja sidestused. Ja kui sul induktiivsused muutuvad, siis muutub ju filtri sagedus ja mis mõtet on siis eelnevalt filtrit projekteerida ?

[OSX]

Vs: Dvdmängija kvaliteet cd mängimisel

Nii on et induktiivsused mõjutavad üksteist kuid sellegipoolest on vajalik kõlaritele filtrid teha. Filtrite häälestussagedused "kiiguvad" nagunii suht palju (rohkem kui kahe pooli omavaheline asendite mõju) kuna valjuhääldite võnkepoolid soojenevad, vahel lausa kuumenevad - sellega aga kasvab takistus, on nähtud isegi 2x nimitakistusest suuremat väärtust kui on pikalt "põhjas" tümitatud. Kel huvi see arvutagu palju 2x kõrgem takistus filtri häälestust "liigutab".

[Bozz]

Vs: Dvdmängija kvaliteet cd mängimisel

hi-endi ei röögitata nii, et poolid hõõguvad aga muidu sul õigus jah. kuigi tundub et pooli traadi lõige väike valitud, kui kuumaks lähevad.

[Altec]

Vs: Dsd

Üks mõte on veel, mis mind isiklikult kollitab. Nimelt siplen probleemiga, et mitte mingisugune HDD salvestatud formaat ei ole andnud kuulamise osas sellist naudingut, kui korralik originaal CD. Kusjuures mingid kõrvetatud koopiad ei hakka kunagi võistlema originaaliga-see ka on fakt.
Kas HDD-play ja striiming jääb siis ikkagi keskpärase mugavuskuulaja jaoks, kes tahab omada mingit comby-seadet, mis teeb iganes kõike diivanilt lahkumata... Ja seejuures tippkvaliteedis hinnatavad nüansid jäävadki tahaplaanile.

[M.L]

Vs: Dsd

Üks mõte on veel, mis mind isiklikult kollitab. Nimelt siplen probleemiga, et mitte mingisugune HDD salvestatud formaat ei ole andnud kuulamise osas sellist naudingut, kui korralik originaal CD.

Kas nii, et kui võtad arvutis CD pealt wav fail ja mängid mõlemat samas arvutis maha, siis on erinevused?

[Altec]

Vs: Dsd

Just nii! Kui võtad CD'st kas wav või kõrvetatud cd koopia, on tunda kuidas kvaliteet pole enam see. Kusjuures wav on minu jaoks veel kõige reaalilähedasem formaat .

Kellel soov, siis võme koos testida - võrrelda, et tõde jalule seada.

Kas nii, et kui võtad arvutis CD pealt wav fail ja mängid mõlemat samas arvutis maha, siis on erinevused?

[dumb_user]

Vs: Dsd

Kuskohas seda testi teha saad ? Mind hakkas tõsiselt huvitama mismoodi see test toimub.

[OSX]

Vs: Dsd

Võttis aga aega et selleni (tagasi) jõutakse...
Jah muidugi on erinevus olemas, aga milline ja millest tulenevalt? Kui CD mängituna optiliselt meedialt ületab sama meedia digitaalse 1:1 koopia, siis pean kuulajale au andma - kuulete optilise seadme jitteri ära küll, aga asja varjukülg on selles et seda jitterit nimetate kvaliteediks. See pole teab mis üllatus tegelikult, ka vinüüli mitteperfektsust peetakse nimelt kvaliteediks ja lintide juures võime ka leida mingil ootamatul kombel et need on hoopis head efektimasinad, mis selgub kui lähtume kasutajate eelistustest ja põhjendustest miks nad neid eelistavad. Nimetagem siia veel lamptehnika spetsiifilised helinüansid ja võimegi vist kuulutada foorumi suletuks lõppematute tapluste tagajärjel .

On teatud asjad helis mis on kuulajatesse juurdunud ja neid võetakse kui kvaliteedi ilminguid, mida nad aga tegelikult pole. Kuna jitter on CD mängimise lahutamatu osa mistahes hinna/kvaliteediklassis, siis see ongi juurdunud "kvaliteet", sest see on alati ja iga masinaga ju olnud... Võtame selle ära näiteks RAM mälust mängides - on kohe paha paha sest ei kõla ju enam nii nagu optilisel lugemisel reeglina kõlas. Sama juhtub ka siis kui esitame HDD pealt või flashmälust, jitter on kaugelt alla kuuldava läve ja kohe on probleem. Kas ikka on või milles tegelikult...?

Kunagi aastaid tagasi oli foorumis jutuks CD ja samast CDst tehtud koopia CD kõlaline vahe. See tundus mulle siis kummaline, sest digitaalselt datat võrreldes olid plaadid ju identsed... aga identne pole mängimisel tekkiv jitter (mis pressil ja kõrvetatud toorikul erineb). Ja siin muide võib ka olla olukordi kus nimelt CDR mängib paremini kui algne CD, nii on ka maailma foorumites kirjeldatud. Samas mitte igaüks seda nii ei arva, kuid tõsiasi on et pressitud plaat võib omada rohkem vigu ja häireid (seega suuremat jitterit) kui korraliku kirjutajaga korralikule toorikule tehtud koopia CD datast (mitte surface'st!).

Kuna see CD temaatika läheb DSD juurest suht kaugele, siis otsin hiljem üles sobivama teema kuhu selle teemaarengu ümber tõstan.

[moi]

Vs: Dsd

Jutt muidu arusaadav aga üks väike aga on sees, enamus tänapäevaseid CD/DVD mängijaid mängib ka optilist plaati sisuliselt RAMist, loetakse info plaadilt mällu päris pikkaks ajaks ja siis mängitakse maha, olenevalt mängijast kuni 1 minut võib mälus olla.

Prakitkast rääkides: eile just märkasin, et plaat mis on FLACist tehtud mängib kuidagi teist moodi kui FLAC otse samas mängijas, kumb on parem/õigem ei tea.

[OSX]

Vs: Dsd

See on tõesti nii, mängijad kasutavad puhvreid ehk RAM mälust esitust. Samas mina küll ei tea millise tehnika kasutamisega Altec sellised järeldused saavutas, samuti pole aimugi kuidas kasutati arvutit. Kui läpakat, siis sorry unustame jutu - see ei vääri küünlaid. Muudel juhtudel ei usu ka enne tegelikult midagi kui ise ei näe kuidas järelduseni jõutakse.
Põhjus on selles et enamik arvutikasutajaid võtavad asja nimetuste tasemelt - on CD ROM lugeja, panen plaadi sisse ja peab tulema pillimees tuppa... aga tegelikult on see CD ROM täielik rämps mis loeb ei tea kuidas. Siis programm - kas see üldse oskab tervet lugu/plaati RAMi paigutada? Kas muidu on see programm bitperfect? Siit tuleb niipalju varieeruvaid tegureid mida arvestama peab ja kui muidu on huvid arvuti juures exeli tabel, powerpoint ja uudised, siis ei saa ma ühtki järeldust väga tõsiselt võtta.
Ja seesuguse "kogemusega" kasutaja ise muidugi leiab väga kergesti et vana klassikaline esitusviis on see õige, kuna arvuti esimestel proovimistel "ei olnud see".

OPPO raudvaralist lahendust ja käitumist ma siin ei viitsi arutada, piisab et lahendused võivad olla nii erinevad et isegi DAC koos opakatega on lõpus erinev, kui võtta USB sisendist ja optikast signaal (tähendab, optiliselt meedialt...).

[OSX]

Vs: Dvdmängija kvaliteet cd mängimisel

Toon siia üle DSD teemas tekkinud arutluse CD vs CD-R/HDD/flash esituse erinevuste kohta, kuna aastal 2008 oleme tollaste arvamiste baasil seda juba käsitlenud kuid aeg on edasi läinud, kes teab mis kõik muutunud võib olla...

[MK]

Vs: Dvdmängija kvaliteet cd mängimisel

Huvitav, aga palun tsipa näpunäiteid siis arvutist muusika mahamängimisel.

[OSX]

Vs: Dvdmängija kvaliteet cd mängimisel

See on väärt eraldi teemat ja seda on ka aegade jooksul puudutatud omajagu siin foorumis.

[MK]

Vs: Dvdmängija kvaliteet cd mängimisel

Nõus, on puudutatud ja et ka eraldi teemat nõuab. Samas kes arvutiga ikkagi sinasõber pole nendele võiks mingeid kergemaid soovitusi ja näpunäiteid jagada, sest huvilisi tõenäoliselt jagub.
Mis programme kasutada kuidas seadistada jne.

[Vinyylimees]

Vs: Dvdmängija kvaliteet cd mängimisel

Minu kogemus arvutist muusika mahamängimisega on üsnagi positiivne, kuid on ka järgmised aga-d

*Ussiõlijutud on jõudnud ka arvutimaailma, kohati jääb mulje, et audio bitid on teistsugused, kui tavalised bitid. Selgeks teha, kuidas arvutis asjad reaalselt käivad!
*Kui kuulata arvutist muusikat oleks vägagi soe soovitus natukene uurida heli liikumist tarkvarast dac-i ja seda mitte programmi kodulehelt, vaid mõnest programmeerimise alasest kohast, kus mõni joonis ka on.
*Enne kalli audiofiili pleieri soetamist uurida, kuidas tasuta rakendused heli dac-i saadavad, kas lähevad ikka läbi pori, nagu kallite programmide kodulehel väidetakse.
*Ei tee ka paha kaaluda erinevate operatsioonisüsteemide(Linux, Mac, Win) sobivust(Kohandatavust) meedia mahamängimiseks.

Omalt poolt soovitan kasutada MPD-d. See on klient-server tüüpi tarkvara. Sellise süsteemi puhul on klient graafiline kasutajaliides, mis haldab meediakogu ning esitusloendeid ning server on ilma kasutajaliideseta programm, mis oskab ainult faile mängida. MPD mängib nii PCM, kui ka DSD formaadis heli.

MPD - http://www.musicpd.org/
Cantata klient https://code.google.com/p/cantata/