ülenaturaalsus

[tsimpa]

Kuulan siin sellist lugu:

Philip Glass-Music in the Shape of a Square-04-Gradus.flac

ja mõtlen, et heli salvestamisel on päris raske dilemma

1) salvestada helilooja loomingut, ehk siis meloodiat/kõla
või
2) salvestada instrumenti

Antud salvestise korral tundub, et on eelistatud varianti 2). Tegu on saksofoniga. Kohati tundub nagu peetaks interpreedi ähkimist-puhkimist ja klahvidega kolistamist olulisemaks kui saksi tekitatud heli

Kas ei võiks mikrit salvestamise ajaks veidi kaugemale panna, et oleks rohkem heli ja vähem muid mürasid? Või siis hoopis vastupidi, panna mikker saksofoni toru sisse/külge? sellisel juhul vist küll kõla muutuks oluliselt.


Sarnane asi on ka tihtipeale oreliga. Tavaliselt müriseb oreli kompressor. Jala-klahvid kolisevad ja paljudest viledest tuleb rohkem sisiniat kui heli.


jajah, alternatiiv oleks kuulata elutut midisämperit

[Matis]

Vs: ülenaturaalsus

Ülenaturaalsus vist pigem ikka see kui ntks pilditöötlemisel keeratakse taevas sinisemaks kui ta tglt on.

[Arol]

Vs: ülenaturaalsus

Njah see on vist meie praeguse aja probleem, et ollakse harjunud steriilse heliga. Paraku on üksikpilli esituses vaiksemate lugudega suht palju lisahelisid juures(nt saksofon). See hindeldamine on normaalne nähtus, mida pikemat nooti ja vaiksemalt vaja mängida, seda suurem on füüsiline koormus muusikule ja eeldab füüsilist võhma. Samamoodi klõbisevad klahvid, siis pill võib mängimise ajal vastu metallpüksipannalt minna - jälle üks kolks juures. Ning pilli heli võib muutuda loo vältel, vastavalt sellele, millises väsimus astmes on pillimehe huuled ja samuti trosti niiskusastmest. Bändiga loo esituses neelab üldine mürafoon need asjad ära. Puhkpillide puhul kasutatakse ka neid tuule summutus otsasid mikrofonidel, mida reporterid väljas kasutavad. Aga eks helimehel ole ka suur roll. Ja pillimees peab ise tunnetama, kuidas ta oma lugu esitab, kas nii, et loo lõpuks hapniku puudusest pilt must või siis esitab loo kergelt ja mänglevalt.

[Shele]

Vs: ülenaturaalsus

Arol-iga suures osas nõus. Mulle meeldivad, kui oreliplaatidel vana, ilma elektrita klahvistiku mängimisel kostab lõbus klõbin. On Eesti Orelid sarjas nii mõneski kohas kuuldav. Tegelikult on elav muusiakaesitus parim, kontserdi otselõige? (oli kunagi DMM),
kah asi ja stuudios saab teha hoopis midagi muud: isegi viisipidamist ei nõuta.

[TeeTL]

Vs: ülenaturaalsus

Saali tahaotsa need klõbinad ja sahinad ei kosta nii hästi kui esiritta, ka parima akustikaga saalis. Mikrofon aga asub heliallikale nii lähedal kui saab.
Kas tagareas siis polegi heli naturaalne?

[ats]

Vs: ülenaturaalsus

Reeglina selliste instrumentide salvestamisel ja järeltöötlusel lisaefekte ja töötlust ei kasutata. Akustilistele lindistustele ei lisataka isegi reverbi mitte. Mikrofoni torusse asetamine on "hädavariant" live tarbeks. Klapikolin, hingamised, ähkimised ja puhkimised on täiesti mängija teha. Dilemma pole päris õige sõna, saksi annab väga puhtalt, kui vaja.

[tehnofriik]

Vs: ülenaturaalsus

Selle "naturaalsusega" on nagu on - "naturaalne" on asi vaid siis kui kuulad pillimeest ilma igasuguse lisavõimenduseta. Kui heli hakkab minema läbi mikrite, pultide ja muu sellise jama, ei saa "naturaalsusest" enam juttugi olla - eriti hull on stuudiosalvestustega, mis on kõik tegelikult helimehe väljamõeldud ulme. Seetõttu ei ole minu arvates ka mõtet plaatidelt/võimendatud kontserditelt mingit müstilist "naturaalsust" taga ajada, asi peab lihtsalt kõrvale meeldiv olema.

[tsimpa]

Vs: ülenaturaalsus

veel mõned näited naturaalsetest efektidest

1) Tartu akadeemilise meeskoori salvestis TÜ aulas, "Kevadkontsert 2005" "Mu isamaa on minu arm"
põrandalaud kääksub terve laulu kestel.

2) Arvo Pärdi muusika kontsert Tartu Peetri kirikus. Istusin tagumises reas otse oreli all (viimasele vabal kohal) ja kõige vähem oli kuulda orelit. Oli ainult kompressori mürisemine ja klahvide tallumine.

3) Hilliard Ensemble kontsert Tartu Kontserdimajas. Ilma võimenduseta vokaal. Täiesti fantastiline. Saal oli nii vaikne et keegi ei julgend hingatagi. Mingi vend tagus kingaga rütmi (kusjuures muusikas ei olnud rütmi), rsk.

[OSX]

Vs: ülenaturaalsus

Kas asi taandub ehk sellele et enamik meie Master Engineeridest on rohkem muusikud kui tehnikud? Muusik hindab eelkõige muusikalist esitust (et noot oleks puhas), tehnik aga peaks eelkõige olema hea kuulaja (soovitavalt kõigekuulaja). Kuulaval mehel aga kipub olema postproduction etapis paremal juhul Yamaha ns-10 kõlaripaar - millega eriti head elamust nagu tekkinud pole. Ehk siis pole millega kuulata/hinnata salvestuse tehnilist ja kõlalist kvaliteeti adekvaatselt, ei pruugi olla ka ruumi kus seda korralikult teha saaks. Seega ei ole kogemuse tekkimiseks võimalust.

Ma olen ka kuulnud kuidas Mark Knopfleril ketsid jalas kriuksuvad, juhtus see OB kõlaritega kuulates, seepärast uurin - kas hiljuti muutus kuulamissüsteem millegi poolest oluliselt paremaks? Kui jah siis hoiatan - neid ebameeldivaid nüansse hakkab üha enam kuulda olema mida paremini süsteem mängib.

[tsimpa]

Vs: ülenaturaalsus

seepärast uurin - kas hiljuti muutus kuulamissüsteem millegi poolest oluliselt paremaks? Kui jah siis hoiatan - neid ebameeldivaid nüansse hakkab üha enam kuulda olema mida paremini süsteem mängib.

Ääh, ei ole siin midagi muutund(flac->emu0202usb->audiotechnica ath-pro700)
Tavaline tööstress lihtsalt ja siis veel tuli selline asi tuleb klappidest
vahel lihtsalt peab vinguma.

[Petz]

Vs: ülenaturaalsus

kas hiljuti muutus kuulamissüsteem millegi poolest oluliselt paremaks? Kui jah siis hoiatan - neid ebameeldivaid nüansse hakkab üha enam kuulda olema mida paremini süsteem mängib.

Minu jaoks tekkisid ka sellised nüansid alles nüüd, kui pika elu jooksul esimesed normaalsemad kõrvaklapid ostetud. Üheks esimeseks testlooks oli Gabrieli "Father, Son". Loo ajal rabasin mitu korda klapid peast ja kuulatasin, et kesse ukse taga kolistab... Kuna kolksud alati samal kohal olid, tabasin lõpuks ära, et gabrieli pets tallab klaveripedaali. Nüüd üle kuulates häiris hoopis müratasandi sisin klaveriträkil. Eks vahepeal sai SoundBlasterilt Edirolile ka väike edasiminek tehtud...
OT: Aga tümakasõpradel, kellel subwfr mööblinihutamiseks koju hangitud, tasub sama lugu peale panna...

[vax]

Vs: ülenaturaalsus

See, mida popmuusikas tänapäeval melodyne ja muude taoliste asjadega tehakse, on küll jälk. Teinekord kuulad raadiost otsekui mingit roboti laulu

[reuter]

Vs: ülenaturaalsus

naturaalsust hinnates ei saa mainimatta jätta aastaid tagasi Liisi Koiksoni esitust naturaalkitarri saatel. saalis oli ca 300 mehehakatist, keegi ei nihelenud, jutustanud ega närinud nätsu. ruumiks oli suht hea akustikaga Kuremaa mõisa saal. ees reas oli kuulda vahel kitarrikeelte kinnivajutamisel tulevat heli, aga see oli loomulik ja üldsegi mitte häiriv
võid helitehnikale kulutada miljoni, aga sellist kogemust järgi ei tee.

[tsimpa]

Vs: ülenaturaalsus

viimasel ajal on üks huvitav asi tekkinud.
basstrummiga käib kaasas kiuks.

aru ei saa kas põhjus on minu taasesitusüsteemis, või ongi reaalselt basstrummi pedaaliliigendil mingi loks mis võib metalli kriipimisena mikrofoni kostuda.

esimest korda kuulsin seda Queeni loos "Dragon attack", aga peale seda väga paljudes kohtades.


teine trummidega seonduv asi - mõnel kontserdil on monitorid trummidele liiga lähedal, ja trumminahk hakkab resoneerima ja kõrinat tekitama. ükskord oli nii et trummar lausa hoidis mängimise vahepeal oma trummi kinni et see ei vibraks

[rixvill]

Vs: ülenaturaalsus

Tean, mis tunne see on. Üks hull lugu on veel siis, kui viiuldajal või kitarrimängijal väike vääratus tekib, ütleme, et riivab kõrvalkeelt, siis kohe on kuulda.

Tõepoolest selles loos on mingi kriuksu moodi efekt. Samas kui ei oska kuulata, siis seda ka ei kuulekski.

See tõestab, et kallis ja kvaliteetne tehnika tasub end ära