Emaplaadi heli

[Butcher]

Tere

Kuidas tekitavad onboard helikaardid heli toslink (spdif) väljunditesse?

Arvuti taga on siis optiline kaabel ja yamaha resiiver - kõrvaklapid, sest otse analog väljundist ei ole võimalik eriti kuulata.

Arvuti laseb sample kuni 24bit 192khz valida... sellise sample peal kuulates võtab winamp päris palju prose ressursi. Kas sellest võib järeldada, et kogu heli genereerib protsessor ise ja toslink on ainult selle info edastamiseks?
Või on siiski mingeid konvertereid ja kontrollereid seal vahel, mis helitöötlemisega veel tegelevad. Küsin sellepärast, et kas on mõtet üldse korraliku helikaarti osta. Korralik helikaart sisaldab siis pci kontrollerit, dac'i ja eelvõimu lisaks veel OpenAL ja EAX vms. Neid pole ju idee järgi vajagi, kui niikuinii cpu toodab kogu heli ja edastab ta toorel kujul läbi toslinki võimendisse.
Ainult toslink väljundiga helikaarte ka kahjuks ei toodeta.

[Petz]

Vs: Emaplaadi heli

Tere

Kuidas tekitavad onboard helikaardid heli toslink (spdif) väljunditesse?

Arvuti taga on siis optiline kaabel ja yamaha resiiver - kõrvaklapid, sest otse analog väljundist ei ole võimalik eriti kuulata.

Arvuti laseb sample kuni 24bit 192khz valida... sellise sample peal kuulates võtab winamp päris palju prose ressursi. Kas sellest võib järeldada, et kogu heli genereerib protsessor ise ja toslink on ainult selle info edastamiseks?

Mis mõtet on Sul 24/192 üldse valida, kui plaadilt tuleb 16 bitine signaal. (Kui ei kuula just enda tehtud suurema bitisügavusega salvestusi ). Kui suvalisi bitinumbreid tahad saada, siis loogiline, et keegi peab hakkama ümbersämplimiseks higistama. Normaalse soundika puhul tehakse see vist rauas ära, aga ma pole ka väga asjatundja.

Kui digiväljund olemas, siis pole tõesti vahet, mis see kaart maksab. Või mis targemad kostavad?

[Butcher]

Vs: Emaplaadi heli

Jah kallimad helikaardid teevad riistvaraliselt oma tööd ja jätavad cpule rohkem ressurssi alles - mängudes saab paar fps'i juurde vms.
Iseenest on mul üks vanem toslink väljundiga helikaart ka, aga hääl ei tundu läbi optilise kabla küll parem, pigem isegi metalsem ja külmem. Samas see teeb kõik riistvaraliselt -eq jne näppides ei muutu digi heliväljundis midagi. Emaplaadi helikaardi eq jne kõik kajastuvad ka digi väljundis. Kõik on muidugi off lülitatud. Biosis helikaardi nimeks on azilla audio codec, jätab mulje et heli töötlemise kiipi ei olegi olemas ja kogu töö teeb cpu nagu bitrate muutmisega prose kasutusest hästi näha justkui oleks. Ma ei tea kas see heli liigub prosest otse digi väljudisse v on seal veel miskeid kiipe vahel...

[cdrom]

Vs: Emaplaadi heli

teema huvitab ennastki, et kas emaplaadi optlilsest saaks puhtama ja parema heli kui analoog out.-ist?

[Butcher]

Vs: Emaplaadi heli

teema huvitab ennastki, et kas emaplaadi optlilsest saaks puhtama ja parema heli kui analoog out.-ist?

No siin ei tohiks küsimust üldse tekkidagi ju. Digi out ja analog out ei ole üldse võrreldavad. Analog väljundi jaoks on vaja daci ja eelvõimendit mis maksavad ilmselt seal emaplaadi peal 10kr vist kokku...

[suur13]

Vs: Emaplaadi heli

Paar mõtet ja fakti.

- Kui emaplaadil on on-board sound, on seal alati ka eraldi sound-chip. Kõike töötlust ei jäeta ainult CPU hooleks. CPU ja soundchipi vahel asub veel lõunasild (south-bridge).

Selle koha pealt võin ma küll eksida (las targemad parandavad), kuid see sama sound-chip töötab ka DAC-na.

- On-board chipid jagunevad laias laastus kaheks: vanad AC97 spetsifaktsioonile vastavad (emaplaadid mis on reeglina toodetud 2006 ja varem) ja uued Intel HDA/Azalia compatible lahendused.

uuemat tüüpi kiibistikud on OLULISELT paremad.

AC97 kiipidest on levinumad Realteki 20x, 650 ja 850 seeria kiibid, ning C-Media 87x8 seeria

HD Audio omadest aga Realtek 88x, Analog Devices (ADI) 198x ja SigmaTel'i (Inteli plaatidel) kiibid.

- Võimaluse korral tuleks ALATI eelistada digi-väljundit.

- HD Audio puhul tuleks püüelda bit-perfect outputi poole - ehk siis dekodeeritud audiostream (enamasti siis 16bit / 44,1 kHz audio) saadetakse lisatöötlust tegemata otse välisesse DAC-i või resiiverisse. EQ-d rakenda (kui üldse) alles lõppstaadiumis (võimendis või resiiveris).

- Ka kõige odavamate resiiverite DAC-id on kvaliteedilt võrreldavad korralike PCI ja USB soundikaartide omadega. Vähemalt tavakasutaja jaoks.

- Upsamplimisel (ntx. 24bit/96kHz) pole erilist mõtet. Sa ei võida (ega ka kaota korraliku resampleri puhul) suurt midagi. Mõningane head-room vs. suurem prosekasutus.

- On-board DAC võib ju maksta kuni 10$ (tegelikuses pigem selline 1$ ), kuid mitte tema pole selle ahela nõrk koht. Need uuemad DAC-d on oma spec'i järgi tegelikult VÄGA võimekad (a la 32bit/192 kHz), kuid on-board lahenduste kirstunaelaks on mürarikas ja moonutusterohke analoogosa PÄRAST seda DAC-i. Siit ka tungiv soovitus kasutada alati digiväljundit.

- AC97 puhul (sarnaselt Crap Labsi Live ja Audigy seeriale) tehakse alati resamplimine 48 KHz peale (tõsi, C-Media 87x8 seeria puhul annab seda spetsiaalsete driveritega vältida). Ka digi-väljundi puhul. Õnnetuseks on see riistvaraline resampler pask.

Lahenduseks oleks kasutada tarkvaralist resamplimist ENNE signaali jõudmist sound-chipi. Enamik korralike meedia-playereid (Winamp, Foobar, Audacious) oskavad seda mõne plugina abiga. Prosekasutus jääb tänapäeval mõistlikuse piiridesse.

Kokkuvõttes - kui on võimalik kasutada digiväljundit, pole väga mõtet dedicated soundkaarti osta, eriti HD Audio puhul. Bit-perfect digistream on bit-perfect digistream ja pole vahet kas seda edastab odav Realtek 883 või 3000.- maksev M-Audio kaart. See bit-perfecti mõte ongi.

Mõned puristid väidavad, et odavamatel lahendustel on suurem "jitter", aga las ta jääb...

Kui sul on AC97 koodek, proovi enne teha tarkvaraline resampling ja võrdle seda tulemust mõne sõbralt laenatud eraldi soundikaardiga - kui vahet ei kuule, siis pole ju vahet .

Kuidas teada saada, kas resamplingut tehakse ?
Enamik resiivereid ja väliseid DAC-e ütlevad, mis signaal Toslingist siise tuleb. Pane mõni mp3 mängima ja kui ress ütleb, et 44,1 kHz on kõik OK.

EDIT: Ah soo, kui keegi kommenteerib, et heli digiväljundist on kuidagi kalk, siis selline on puhas muutmata heli, kuhu pole EQ-d veel selga aetud ja analoogmoonutused ei peida kõike vigu...

[OSX]

Vs: Emaplaadi heli

Resämplimine on tegelikult küsitava mõttega uuemal ajal. Las need asjad mis on mingi muu sagedusega esitataks ka sellel sagedusel. Meil on enamik DAC rauda ju suuteline kuni 192kHz signaali töötlema - milleks siis resämplida ntx 44,1kHz - 48kHz, raud ju muundab mõlemat piisavalt hästi.
Mind küll ei sega kui üks plaat muundatakse mulle 44,1kHz ning teine 96kHz sagedusel.

[suur13]

Vs: Emaplaadi heli

Resämplimine on tegelikult küsitava mõttega uuemal ajal. Las need asjad mis on mingi muu sagedusega esitataks ka sellel sagedusel. Meil on enamik DAC rauda ju suuteline kuni 192kHz signaali töötlema

No aga seda ma väidangi ju - et resamplida tuleks AINULT juhul, kui see vajalik on, ehk siis, kui "helikaardiks" mõni AC97 kompaatible integreeritud junn või CL Live/Audigy.
Neis kaartides tehakse ALATI whatever-to-48kHz-resampling rauas ja see rauaresampler pole just suurem asi.

milleks siis resämplida ntx 44,1kHz - 48kHz, raud ju muundab mõlemat piisavalt hästi.

Vot selles asi ongi et ei tehta piisavalt hästi ja pea iga suvaline softi tasemel resampler on parem.

HDA/Azalia puhul (või mõne korraliku stand-alone kaardi) puhul pole muidugi mõtet (disclaimer: väidetavalt "käsivad" päris paljud RealTek'i ja ADI driveri-versioonid ka uuematel HDA tüüpi kividel seda whatever-to-48kHz-resamplingut siiski teha. Lahenduseks driverite vahetus. Milline versioon on OK, milline mitte, selgub internetis/foorumites tuhlates ja katse-eksitus meetodil. Tootjad selle koha pealt vaikivad. Millest tuleneb selle teema tabuks pidamine, ei tea. Arvata on, et mingi "turu segmenteerimise" teema ja "meie teeme mida tahame, rahvas söögu heinu" suhtumine klienti).

Samas näiteks pole X-fi seeria kaartidel kuuldavasti resamplimist mõtet karta, kuna rauaresampler olevat väga hea (ka saab seda featuuret seekord ka välja lülitada - "Audio Creation Mode". Milline iroonia jälle...)

[Butcher]

Vs: Emaplaadi heli

Väga hea vastus suur13

Panin siis digi väljundi 16bit / 44,1 kHz audio peale, vahtisin taskmanageri u pool minutit ja winamp kordagi üle 0% prose ei kasutand, ju siis resaplemist ei toimu. Kvaliteedis mingit vahet ka ei kuule, vast on siis bit-perfect (kiibiks Realtek HD ACL889A).
Kui tõepoolest see emaplaadi kiib bit bitilt kõik vajaliku läbi laseb siis riistvaraline kaart koos korraliku daci ja eelvõimuga, kullatud otsad vms ei oma mingit erilist mõtet. Varsti jälle niikuinii leiutatakse uus socet või windows, millele vana kaart ei kõlba. Niigi juba 2 helikaarti vedelevad niisama kapis.

Natuke totter on see, et dac'iks pean kasutama 6 kanaliga resiiverit aga kuulan klappidega. Googlest üritasin väikseid dac'e otsiga aga nende hinnad olid veel kõrgamad, kui mu yamaha resiiveril lisaks pole eestis müüa ka selliseid asju.

[OSX]

Vs: Emaplaadi heli

suur13 arvas nii:
"Tsitaat:milleks siis resämplida ntx 44,1kHz - 48kHz, raud ju muundab mõlemat piisavalt hästi.

Vot selles asi ongi et ei tehta piisavalt hästi ja pea iga suvaline softi tasemel resampler on parem."

Oot, millest parem mingi resampler siis on? Resampler ei saaks ju olla parem sämplimissageduse DA otsemuundusest ?

[suur13]

Vs: Emaplaadi heli

Oot, millest parem mingi resampler siis on? Resampler ei saaks ju olla parem sämplimissageduse DA otsemuundusest ?

Ma ei tea küll misasi on "sämplimissageduse DA otsemuundus", kuid mina räägin sellest, et vastavalt:

http://en.wikipedia.org/wiki/AC97

tehakse resamplimine 48kHz peale IGAL JUHUL. Lihtsalt parem on lasta see mingil softil enne ära teha, kui meie õnnetu kivi sinna ise kallale läheb.

Softi tasemel resampler on parem kui see kivis tegutsev rauasämpler (ja selle rauasampleri olemasolu on fakt).

[OSX]

Vs: Emaplaadi heli

Otsemuunduse all pidasin silmas olukorda kus näiteks 64kHz signaal muundatakse analoogiks DACis just sama sagedusega, st resämplimata kujul. Nagu ka kõik muud sagedused millega on võimalik manipuleerida arvutis. Kaasaegsed DACid võimaldavad muundada signaale vahemikus 8kHz-200kHz suht vabalt.
AC97 spetsi järgi loodud raud ei kohusta resämplima mitte IGAL JUHUL, selle vastu räägib minu kogemus RT ALC655 kiviga mis väljastas digis nii 44,1 kui 48kHz, vastavalt milline formaat oli esitamisel. Kuid üldiselt on tõesti nii et toimub resampling, eriti just AC97 puhul.

[pult]

Vs: Emaplaadi heli

Mõned mõisted, mis siit tekstist on läbi jooksunud (vaata ka jutu lõppu):

DAC - (digital to analog converter)- digitaal-analoogmuundur Seade (harilikult mikrokiip), mis muundab numbrilisel (digitaalsel) kujul esitatud andmed analoogsignaaliks. Digitaal-analoogmuundurit kasutatakse näiteks modemites, sest arvutist numbrilisel kujul väljuv informatsioon on tavalisi telefonitraate mööda edastamiseks vaja muundada analoogsignaaliks. Ka videoadapterid vajavad DAC’i (RAMDAC), sest ekraanil kuvamiseks on vaja arvutist tulev digitaalne signaal teisendada analoogkujule. Digitaal-analoogmuunduri vastandiks on analoog-digitaalmuundur (ADC), mis muundab analoogsignaali numbriliseks. Üldiselt võib öelda, et kui muundada analoogsignaal ADC abil numbriliseks, siis DAC abil saab uuesti taastada esialgse signaali

resampling - tean, et on olemas helil siis sellised suurused nagu diskreetimis-, sagedus, sügavus(resämplimine) - -> analoogne siis fotondusest: ümberdiskreetimine Fotodel muutuvad värvitoonid pidevalt ning skaneerimisel toimub pildi diskreetimine, s.t. salvestatakse ainult teatud pildipunktide värviväärtused (bittraster). Kui need punktid paiknevad piisavalt lähestikku (valitud lahutusvõime ehk pikslite arv on piisavalt suur), siis ekraanil vaadates tundub saadud digipilt olevat samasugune nagu originaal. Digipildi suuruse muutmisel siis toimub bittrastri ümberdiskreetimine, s.t. kogu pilt asendatakse uue bittrastriga, mille iga punkti värviväärtus on mingi interpolatsioonimeetodi abil esialgse digipildi alusel välja arvutatud

openAL - Avatud lähtekoodiga rakendusliides3-mõõtmelise heli esitamiseks mitme kanaliga helisüsteemi abil. OpenAL on saadaval opsüsteemidele Windows, Mac OS, Linux, UNIX ja mängukonsoolidele ning kujutab endast avatud lähtekoodiga alternatiivi Microsoft’i programmiliidesele DirectSound. OpenAL toetab firma Creative Labs taustahelilisandeid (EAX)

EAX - taustahelilisandid Creative Labs’i helikaartides SoundBlaster kasutatavad digitaalse signaalitöötluse valmiskomponendid, mis võimaldavad lisada arvutimängudele sobivaid helitaustu (näit. tänavamüra, rongi- või autosõit, kaubamaja, mets, mererand jne) ning on ette nähtud kasutamiseks koos Microsoft’i rakendusliidesega DirectSound3D. EAX-lisandeid saab kasutada ka koos avatud lähtekoodiga rakendusliidesega OpenAL


Et siis pisut seda internatsionaalset juttu maalähedasemaks ja arusaadavamaks muuta, sellest johtuvalt ka need definitsioonid enamjaolt lehelt: www.vallaste.ee

aa mis see resämplimine siis lahtiseletatuna võiks olla: inimkõrvale arusaadavaks tegemine?