Šveitsist on peale käokäekellade ja liigendlusiknugade muudki tähelepanuväärset laiale ilmale pakutud, näiteks Thorensi grammofonid .... aga ma ei räägi praegu neist... juttu tuleb hoopis Lenco'st. Olete kuulnud? jajahh... need plastkorpuses moodsad USB-grammarid ... see *** (isiklik kallutatud ebapädev arvamus, tõestama-vaidlema ei ole vaja tulla ) UNUSTAGE ÄRA!
Vana, nö šveitsi-aegne Lenco (hiljem ostsid hollandlased nime üles) on isenikerdajatest vinüülikuulajatele populaarne odavam alternatiiv Thorensi ning Garrardi vabajooksurattaga mudelite kõrval ... krt seda teab, mis neid friike selle põhimõtte juures nii väga võlub ...
Mina võtsin sihikule suhteliselt saadaolevad mudel L75 variatsioonid, mis kuuluvad raske rootorplaadiga (heavy platter - ammutades infot võõrkeelsetest allikatest, olen kergelt raskustes terminitele vastete leidmisel ning võin ses osas ka eksida) seadmete hulka ja on sel põhjusel ühtedeks eelistatuteks. Lõpuks sain küüned taha mudelile L76, mis on oma olemuselt samane L75'ga, erinedes vaid disaini poolest (halli värvi ja alu-plekist esiplaadi asemel otse mustale trükitud kirjetega), mida toodeti tollal spetsiaalselt Hollandi turu jaoks. Selliste riistapuude ümberehitusel on peamiseks ehitada jäik ja massiivne alus ning vastavalt soovile vahetatakse käpp teise vastu.
Aluse ehitusel on materjalivalik lai, läksin lihtsat teed ning tegin kasevineerist ploki aluseks (plinth), põhisabloon on fännifoorumis saadaval, enda jaoks tegin mõned väikesed muudatused. Näiteks tegin kaks kihti rohkem lisamassi saamiseks (kuna suurendasin ka pinda, siis tundus mulle natuke paksem plokk ka visuaalselt veidi parema proportsiooniga), tekitasin paigaldusvõimaluse teise käpa jaoks ning süvistasin karkassi (top plate) alusega samasse tasapinda.
Käpa poolest jäin originaali juurde, kuna see oli heas seisukorras. Müüja oli ka uued klotsid kiige nugade alla pannud, need on selle käpa puhul kõige kergemini hävivad osad. Esialgu rahuldab minusugust ka standardkäpp ja ega seda ka asjatundjate poolt väga maha ei tehta. Hilisemaks, kui käed sügelema jälle hakkavad, jätsin korpusele lisaruumi, et soovi korral teine käpp lisada. Sai uuritud ka juba üht-teist valmis asjadest ... hinnad ei meeldi üldse kohe, mõte käib järjest rohkem sellise tootja nagu DIY poole
väike pildimaterjal kah senisest tegevusest on siin, minu albumis ...
tegelikult on asi juba natuke kaugemale ka jõudnud, pilte pole lihtsalt mahti olnud teha
Vana, nö šveitsi-aegne Lenco (hiljem ostsid hollandlased nime üles) on isenikerdajatest vinüülikuulajatele populaarne odavam alternatiiv Thorensi ning Garrardi vabajooksurattaga mudelite kõrval ... krt seda teab, mis neid friike selle põhimõtte juures nii väga võlub ...
Mina võtsin sihikule suhteliselt saadaolevad mudel L75 variatsioonid, mis kuuluvad raske rootorplaadiga (heavy platter - ammutades infot võõrkeelsetest allikatest, olen kergelt raskustes terminitele vastete leidmisel ning võin ses osas ka eksida) seadmete hulka ja on sel põhjusel ühtedeks eelistatuteks. Lõpuks sain küüned taha mudelile L76, mis on oma olemuselt samane L75'ga, erinedes vaid disaini poolest (halli värvi ja alu-plekist esiplaadi asemel otse mustale trükitud kirjetega), mida toodeti tollal spetsiaalselt Hollandi turu jaoks. Selliste riistapuude ümberehitusel on peamiseks ehitada jäik ja massiivne alus ning vastavalt soovile vahetatakse käpp teise vastu.
Aluse ehitusel on materjalivalik lai, läksin lihtsat teed ning tegin kasevineerist ploki aluseks (plinth), põhisabloon on fännifoorumis saadaval, enda jaoks tegin mõned väikesed muudatused. Näiteks tegin kaks kihti rohkem lisamassi saamiseks (kuna suurendasin ka pinda, siis tundus mulle natuke paksem plokk ka visuaalselt veidi parema proportsiooniga), tekitasin paigaldusvõimaluse teise käpa jaoks ning süvistasin karkassi (top plate) alusega samasse tasapinda.
Käpa poolest jäin originaali juurde, kuna see oli heas seisukorras. Müüja oli ka uued klotsid kiige nugade alla pannud, need on selle käpa puhul kõige kergemini hävivad osad. Esialgu rahuldab minusugust ka standardkäpp ja ega seda ka asjatundjate poolt väga maha ei tehta. Hilisemaks, kui käed sügelema jälle hakkavad, jätsin korpusele lisaruumi, et soovi korral teine käpp lisada. Sai uuritud ka juba üht-teist valmis asjadest ... hinnad ei meeldi üldse kohe, mõte käib järjest rohkem sellise tootja nagu DIY poole
väike pildimaterjal kah senisest tegevusest on siin, minu albumis ...
tegelikult on asi juba natuke kaugemale ka jõudnud, pilte pole lihtsalt mahti olnud teha
Comment