Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

[wigo]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Olen omanud onkyo recivrit 575 ja selliseid kõlle http://retro-audio.ru/Peerless%201120.htm Ja ma küll ei ütleks ,et madalat otsa väheks jäi.Aga kahjuks lammutasin need kõlarid selle võimuga ära-ääre kummid pudenesid küljest.Võimendil aga põles maha üks mikroskeem.Otsides asendust nendele leidsin lõpuks ,et ligilähedase heliga on estonia võim koos estonia kõllidega 35 ac 021-1.Vanemad estonia kölarid olid kuidagi tuhmimad-021-.Olemas ka sacd mängija ja paar plaati-mida sai veel siis kuulata kui onkyo ja peerless hinges olid aga mulle see heli ei meeldinud.Nüüd kuulan ainult vinüüle ja ise olen väga rahul.

[suur13]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Kõige vähem on vaja kommentaare nagu see üle-eelmine siin...

Aga teema juurde. Millest siis minu arvates sellised legendid (?), nagu "muusika jaoks on stereovõim parem kui ressiiver" ?
Kuigi sellel väitel võib olla objektiivseid (ajast, kui esimesed kodukino ressid turule tulid) ja tehnilisi (odava otsa kraam) poolt-argumente, on selliste väidete tekkimise põhiliseks põhjuseks paljude inimeste must-valge mõtteviis.

Inimestele meeldib mõelda lihtsalt ja absoluutsetes kategooriates. Midagi lihtsalt enda jaoks (lõplikult) valmis mõelda ja siis kuni elu lõpuni jonnakalt selle juurde jääda. Kusjuures see arvamus kujundatakse väga väikese ja meelevaldse valimi põhjal laiemat pilti tihtipeale arvestamata (a la, mulle sattunud 2 vigast LG kirjutajat muudavad prügiks kogu Ordi müüdava toodangu).

Sama tark väide, nagu "DVD mängija ei sobi mitte mingil juhul muusika kuulamiseks", "diisel on uimane", "nVidia on parem kui ATI", "parem kasutatud Audi, kui uus Nissan", "põrandakõlar on parem kui riiulikõlar" jne.

Usutakse linnalegendu ja mida parasjagu MEELDIB uskuda, haaratakse kontekstiväliselt kellegi väiteid, mis esmapilgul võivad isegi tunduda loogilised ja luuakse nii sellele vundamendile mingi arvamus. Kusjuures "ehitusplokkidena" kasutatakse vaid neid paneele, mis selle vundamendiga sobivad.

Nimetagem siis kõike seda "talupoja loogikaks".

Ja mis kõige tähtsam - ei arvestata, et maailm muutub. Muutuvad asjaolud ja argumendid mis seda "paika mõeldud" seisukohta nagu muutma sunniks. Kuid seda ei tehta. Liiga valus (?) ja keeruline. Lihtne mõttelaiskus.
Hallist alast ja subjektivismist ei hakka ma rääkimagi. See muudab "sirgjoonelised" inimesed lausa vihaseks.
Aga AMD protsessorid jäävad alati maha põlema ja Toyotad riisivankriteks...

Siit ka siis sellised arvamused, nagu ka selle teema "mulle meeldib mõelda, et mis sobib kõige jaoks, ei sobi tegelt mitte millegi jaoks" (paljudel elualadel vast isegi paika pidav) ja "5.1 komplektiga muusika kuulamine on tõeline perverssus".

Aga iseenesest tore, et mõnel inimesel kõik väärtused elus paigas on.
Naistele ju pidada ka meeldima mehed, kes "teavad mida nad tahavad"...

[suur13]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Stereo vs. ruumiline muusika.

Põhjuseid, miks paljud inimesed ei tule "SACD, 5.1 ja DTS valguse kätte", on palju:

- Enamik maailma muusikat on salvestatud kahe kanaliga (miks, vt. allpool)

- Muusikat armastatakse kuulata kõlarite/lava EES, mitte keskel/lava peal. See tundub loogilisem ja loomulikum. Nagu live-esitus.

- Inimesel on vaid 2 kõrva

- Nii (kahest eelmisest) moodustub loomulik lava/helipilt.

- Ruumiline heli esitab kuulamisruumile ja täpsele kuulamiskohale suuremad nõudeid.

Ruumilise heliga kuulaks heameelega vaid mingit ambient'i, "panpipe'i" või muud chill-out kraami.

[TeeTL]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

kui nii radikaalselt läheneda, siis ei oleks üldse millestki rääkida.

Kui kuldkõrv-audiofiilid kõrvale jätta, siis üldjuhul on küsimus püstitatav umbes selliselt - kas ja kus on mingi selline (hinna)tase, kustmaalt 90% aparaatide osas 90% kuulajaid kahe seadme helil vahet ei tee.
Ilmselt on, kuigi tänapäeval järjest kasvab tõenäosus ka hinnalisemas seadmeklassis täielikku kõntsa kohata (näiteks 20000-eeguse teleka kõlaritest kostuv heli sagedusriba on kitsam isegi 30 aastat vana vene teleka omast).

Kui võimendi ASK katab 20...20000Hz ja on enamvähem ühtlane, moonutused on alla 0,1% ja S/N alla -70dB , on kõik vajalik olemas. Sel juhul pole enam olulist vahet, mis võimendiga konkreetselt tegu.
Väide, et enamvähem samade karakteristikutega ja vigadeta võimenditel on veel mingi "kõla", on müüt. dB tõusu või langust kuskil ASK erinevates osades ei puhu pilli, seda enam, et tämbriregulaatori reguleerimispiirid on enamasti suurusjärgus +/-14dB ja need ületavad mistahes põhiparameetrite kõikumisi. (õige audiofiil muidugi elab oma elu nii, et lähim tämbrinupp jääb tema võimendist alati vähemalt kilomeetri kaugusele)
Selliste lihtsaimate (uute) võimendite hinnatase algab ca 2000 kroonist.

Kõlaritega on lugu natuke kriitilisem, kahe kõlaripaari heli erinevus on harimatule kõrvale kuuldav rohkem kui võimendi puhul. Aga jällegi, alates teatud hinnatasemest pole enam põhimõttelist vahet, reaalsed tehnilised karakteristikud on juba sedavõrd lähedased, et suurem kõlaerinevus tekib kõlarite või kuulamiskoha ümberpaigutamisest toas kui võrdlemisel teise kõlaripaariga.
"Normaalsuse" hinnatase (uutele) kõlaritele alates 2000kr/paar.

Jah, loomulikult on see vaid üldistus, mis ei põhine kõikide variantide läbiproovimisel. Aga nii nagu ei pea mädamuna mädasuses veendumiseks kogu muna ära sööma, ei pea ka kontrollima kõikide inimeste kõiki väiteid, et ära tunda üht mõistliku taseme helitehnikat.

Koduse helitehnika personaalse meeldivuse ja sobivuse kohta tooks sellise paralleeli, et mõnele meeldib auto, kus on 1 topsihoidja, aga teine ei rahuldu enne, kui leiab masina 3 topsihoidjaga! Ja isegi siis ei võrdle ükski autolemb omavahel topsihoidjat ja sportsummutit, nagu me siin võrdleme kanalite arvu ja kõlarist kõrvadesse kostuvat heli.

[Matis]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Ressiiveril Pioneer VSX-C300 on stereo traktis järgmised detailid:

sisendite selektor TC9164af
võim. aste UPC4570g2
helitugevuse reg. M62446fp
eelvõim UPC4570g2
lõppvõim STK402-040

Milline neist on odav või ebakvaliteetne. Võibolla saaks midagi asendada või ringi teha. Sest ega ta heli suurem asi pole. Isegi Amfiton 002 kõlab paremini.

Ise just paar nädalat tagasi parandasin ühte Amfitonit, sai paar kondet välja vahetatud. Üllatavalt hea saund on, muidugi kõik nupud peale toitelüliti olid väljas ka Usun, et Amfiton on paljudele odavaotsa ressidele püüdmatu.

[vtl]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Stereo vs. ruumiline muusika.
Põhjuseid, miks paljud inimesed ei tule "SACD, 5.1 ja DTS valguse kätte", on palju:
- Enamik maailma muusikat on salvestatud kahe kanaliga (miks, vt. allpool)

Ma ei arva sugugi, et kogu muusikat peaks kuulama ruumilisena, aga mõningatele allpool toodud argumentidele vaidleks siiski vastu:

- Muusikat armastatakse kuulata kõlarite/lava EES, mitte keskel/lava peal. See tundub loogilisem ja loomulikum. Nagu live-esitus.

Samas kahest kõlarist tihti ei piisa et taastada sobilik ruumiatmosfäär kuulaja ümber. On selleks siis kirik, staadion või kontserdisaal.

- Inimesel on vaid 2 kõrva

Sellegipoolest kuuleb inimene enda ümber 360 kraadi, mitte 180 kraadi helisid ning tajub ka seda, kas heli tuli eest või tagant.

- Ruumiline heli esitab kuulamisruumile ja täpsele kuulamiskohale suuremad nõudeid.

Üks põhjus on kindlasti ka selles (s.t. kuulamisruumis).

Samas tegelik põhjus, miks ajalooliselt muusikat 2-kanalilisena on salvestatud, seisneb selles, kuidas aastaid analoogsignaali tarbijani edastati ehk kasutatavas ribalaiuses ja ressursis.
Paljudel juhtudel oli algselt tegu monosignaali edastamiseks mõeldud seadmetega, millele stereosignaal juurde aretati, tagamaks samas tagasiühilduvust vanade monoseadmetega. Võrdle mono-vs-stereoplaadimängija, mono- ja stereomagnetofon, FM raadio jne.
4-kanaliline kvadrosignaal ei mahtunud sinna enam ära, ilma et oleks kadunud ühilduvus vanemate seadmetega.

[vtl]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Usun, et Amfiton on paljudele odavaotsa ressidele püüdmatu.

Juba kirikus öeldi, et "õndsad on need, kes usuvad..."

[wigo]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Äkki hoopis nii,et õndsad on need kes ei tea.

[marley]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Kui võimendi ASK katab 20...20000Hz ja on enamvähem ühtlane, moonutused on alla 0,1% ja S/N alla -70dB , on kõik vajalik olemas. Sel juhul pole enam olulist vahet, mis võimendiga konkreetselt tegu.
Väide, et enamvähem samade karakteristikutega ja vigadeta võimenditel on veel mingi "kõla", on müüt.

ohoh. siis iga vesi, mille lisaainete kogus jääb normi, mis on läbipaistev
ja temperatuuril 20 *C peaks joojale maitsma sama ja vee maitse on müüt?
(-;

[Rom]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

ohoh. siis iga vesi, mille lisaainete kogus jääb normi, mis on läbipaistev
ja temperatuuril 20 *C peaks joojale maitsma sama ja vee maitse on müüt?
(-;

+1
tabasid naelapead, mõni kuulab siiani teh.andmetega muusikat, mitte kõrvadega.

Loomulikult andmed peavad head/sobivad olema, aga see ei näita veel kõla meeldivust/tõesust.

[marcor1]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

OT: aga piiblis pidavat olema "Õndsad on need, kes on vaimus vaesed".

[Rom]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Oleme juba piiblini jõudnud rääkimata arutelust teemal "talumehe mõitus" ja müüdid ning riisirakettidest räägitud (toyota) jne, kuid pole ühtegi veenvat argumenti siin silmanud, miks ress võiks parem olla

[yarmx]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

viimaste postituste järgi jõuame ikkagi sellesse punkit, mille kohaselt ei ole "halba" ega "head" helikvaliteeti vaid oluline on see, mis konktreetsele inimesele meeldib ja millega ta rahul on. Kuna kuulmine on tunnetuslik protsess, siis sõltub helipildi kujunemine inimese jaoks mitmetest teguritest, mis ei ole kõikidel inimeste indentsed. Näiteks, kuidas kogu keha (eelkõige kõrvad) helilaineid vastu võtavad, kuulmisaparaat need lained närviimpulssideks muudab ja lõpuks kuidas närvisüsteem neid impulsse tõlgendab ja seostab (see sõltub jällegi mustmiljon erinevast asbektist, näiteks emotsionaalne seisund, inimese kogemused ja ootused, mida iganes).
Sama on ju värvidega: üks ütleb, et on rohekas sinine, teise jaoks hoopis hallikas sinine või sinakas roheline...jne. Valge on üldiselt ikka valge ja must on must. Ilmselt on helidega sarnased lood, et väiketes nüanssides peituvad inimeste vahel esinevad erinevused.

Teen ettepaneku kuidagi teemasse tagasi naasta

[moi]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Kui võimendi ASK katab 20...20000Hz ja on enamvähem ühtlane, moonutused on alla 0,1% ja S/N alla -70dB , on kõik vajalik olemas. Sel juhul pole enam olulist vahet, mis võimendiga konkreetselt tegu.
Väide, et enamvähem samade karakteristikutega ja vigadeta võimenditel on veel mingi "kõla", on müüt.

Sellise väite eest hakkavad sind paljud veel tümitama, mina pole ilmselt esimene.
Olen ka küll tehnilise külje pealt kõigisse helisedmetesse suhtunud aga isegi tehnilise külje pealt ei ole sinu toodud numbritesse mahtumine mingi garantii et "pole vahet" või pole oma "kõla".
On veel hulka einevaid mõõdetavaid moonutusi ja karakteristikuid, mida sa siin ei nimeta aga mis võimendeid eristavad. Ja ka siis, kui ka kõik need ülejäänud mõõdetavad on samasugused on ikkagi väga suur võimalus kahel võimendil kõrvaga kuulates vahet teha. Kui on võimalus juba vahet teha, siis alati ka üks meeldib rohkem ja teine vähem.

[YRO]

Vs: Resiiver vs võimendi loomulikuks kuulamiseks

Aplaus vtl'i postile #81

Mitmekanalilise heli jõudmise kodudesse teeb raskeks ilmselt ka vastava produktsiooni, produtsentide ja režissööride põud.