Vs: Digi audiofiil?
al- alustame sellest et kes keelab sul teha CDDA keskmise tasemega -6db?
Kui mikker pole 1:1 heli muundur siis kas see vabandab välja tegelikult kitsa sagedusribaga ja vähese dünaamikaga mikrite kasutamist?
"Stuudiotehnika on instrument ja mida parem-kallim, seda rohkem "munasid" ja "iseloomu"". Võimalik, kuid enamasti tähenda see audiofiilse tehnika korral siiski lihtsalt ja otse - sitta heli. Kuid kui tegu taotlusliku helipildi loomisega siis on need asjad võibolla omal kohal. Näiteks kui tahetaksgi saavutada mingi kümnendi stiilis salvestise tonaalsust.
Korraliku heli tunnus on see et seadmestiku mõju helile ei ole märgata, "muhud ja iseloom" selle alla ei mahu.
"Ja päris lahtist soundi (=see, mida vokalist/instrumentalist n.ö. torust tekitab) (digi)kodutehnikaga üldse ju tegelikult kuulata ei saa. Dünaamikaulatus liiga lai, tapab kõlarid ära."
Siis on viga mitte tehnikas või esitajas - see va toonmeister võiks kõigepealt õppida et meistriks saada.
Arvo Pärt. Helilooja, kuid ka helitehnik, toonmeister kui soovite. Ta on ise öelnud et teose loomisel püüab ta arvestada ka seda kuidas seda üles võtta saaks kõige paremini. Võib üsna kindel olla et talle ei tule pähe slavestada vokaalsolisti põsemikriga ja et see salvestis pärast läheb esitamisele audiofiili koduses süsteemis kus võibolla on kvaliteedi ja eheduse huvides Volume vahelt välja ühendatud...
Mis aga segab siis toonmeistril salvestamast solisti nii et seda saaks kadudeta pärast (kodu)kõlaritest kuulata? Üks on kindel - väga tihti teine mikk ja veel üks asi - huvi...
Ja kui huvi ei ole siis ei päästa ei kümme mikki ega muhkus pult! Isegi see ei päästa et poe uksel kus pult müüdi oli silt "Professional Sound Store".
al- alustame sellest et kes keelab sul teha CDDA keskmise tasemega -6db?
Kui mikker pole 1:1 heli muundur siis kas see vabandab välja tegelikult kitsa sagedusribaga ja vähese dünaamikaga mikrite kasutamist?
"Stuudiotehnika on instrument ja mida parem-kallim, seda rohkem "munasid" ja "iseloomu"". Võimalik, kuid enamasti tähenda see audiofiilse tehnika korral siiski lihtsalt ja otse - sitta heli. Kuid kui tegu taotlusliku helipildi loomisega siis on need asjad võibolla omal kohal. Näiteks kui tahetaksgi saavutada mingi kümnendi stiilis salvestise tonaalsust.
Korraliku heli tunnus on see et seadmestiku mõju helile ei ole märgata, "muhud ja iseloom" selle alla ei mahu.
"Ja päris lahtist soundi (=see, mida vokalist/instrumentalist n.ö. torust tekitab) (digi)kodutehnikaga üldse ju tegelikult kuulata ei saa. Dünaamikaulatus liiga lai, tapab kõlarid ära."
Siis on viga mitte tehnikas või esitajas - see va toonmeister võiks kõigepealt õppida et meistriks saada.
Arvo Pärt. Helilooja, kuid ka helitehnik, toonmeister kui soovite. Ta on ise öelnud et teose loomisel püüab ta arvestada ka seda kuidas seda üles võtta saaks kõige paremini. Võib üsna kindel olla et talle ei tule pähe slavestada vokaalsolisti põsemikriga ja et see salvestis pärast läheb esitamisele audiofiili koduses süsteemis kus võibolla on kvaliteedi ja eheduse huvides Volume vahelt välja ühendatud...
Mis aga segab siis toonmeistril salvestamast solisti nii et seda saaks kadudeta pärast (kodu)kõlaritest kuulata? Üks on kindel - väga tihti teine mikk ja veel üks asi - huvi...
Ja kui huvi ei ole siis ei päästa ei kümme mikki ega muhkus pult! Isegi see ei päästa et poe uksel kus pult müüdi oli silt "Professional Sound Store".
Comment