Digi audiofiil?

[suur13]

Vs: Digi audiofiil?

Super audio plaate ja mängijaid liigub järjest rohkem (ka Eestis) ja audiofiilid nendega tegelevad. USBi otsas rippuvad kodukasutaja helikaardid on selle kõrval liivakasti mäng

Vau. Really ?
Aga räägiks nüüd äkki täpsemalt mida sa öelda tahtsidki ?

to moi:

Ei ole nõus. Mida see ahelate võrdlemine meile annab ?
Isegi kui jõuame ühesele järeldusele, et erinevus on ahelate lõptulemusel sees, siis jääb küsimus, kus etapis (etappides) see erinevus tekib. kas vahe/erinevus esineb kõigis etappides või ainult ühes ? Kui kõigis, siis millise osakaal on suurim ?
Minumeelest on OSX'i test väga mõistlik. Annaks vastuse vast kodukasutajat kõige rohkem huvitavale küsimusele - kas ükskõik milline digiformaat+mahamängija on võimeline muusikat ESITAMA SAMAVÄÄRSELT vinüüliga. Elimineerides sealjuures võrrandist vinüüli+vinüülimängija eripärad, kuna viimased jäävad niimoodi mõlemasse esitusse sisse.

[moi]

Vs: Digi audiofiil?

Annaks vastuse vast kodukasutajat kõige rohkem huvitavale küsimusele - kas ükskõik milline digiformaat+mahamängija on võimeline muusikat ESITAMA SAMAVÄÄRSELT vinüüliga. Elimineerides sealjuures võrrandist vinüüli+vinüülimängija eripärad, kuna viimased jäävad niimoodi mõlemasse esitusse sisse.

Mis sellest vastusest kodukasutajale kasu on, kui selliselt tehtud digiformaadis salvestusi kuskilt osta ei saa? Jääb ikka võimalus lõputult edasi vaielda.

[suur13]

Vs: Digi audiofiil?

Mis sellest vastusest kodukasutajale kasu on, kui selliselt tehtud digiformaadis salvestusi kuskilt osta ei saa? Jääb ikka võimalus lõputult edasi vaielda.

No ei jää ju... vähemalt kitsas testis osalenud ja seda ümbritsenud seltskond saab selgeks kas linnalegendil "digis pole muusikat võimalik esitada vinüüliga samaväärselt" on alust või mitte. Ja see kamp sellel teemal rohkem enam ei vaidle

Turul saada olea kauba nomenklatuuri või kvaliteeti ei muuda mitte ükski test niikuinii.

[ats]

Vs: Digi audiofiil?

Vau. Really ?
Aga räägiks nüüd äkki täpsemalt mida sa öelda tahtsidki ?

Tõin lihtsalt digi audiofiili teemasse ühe formaadi juurde, mille üle arutleda.

[OSX]

Vs: Digi audiofiil?

Kas keegi on vinüüli või kassetti DVD-audio kettale salvestanud (24/192) ?
Kuidas kõlab ?

Olen. Kõlab täpselt samamoodi nagu salvestamise hetkel kõlas, vinüüli (kasseti) suhtes lihtsalt nagu aeg peatub, degradeerumine ei lähe edasi.
Olen katsetades leidnud et 24/192 on tarbetu liialdus, audentselt kõlab ka 24/96, oma dvda'd olen sellistena teinud. Kassette olen samuti "plaadistanud" 24/48 kujule. MLP lossless pakkimist dvda juures kasutan samuti kui tarvidus on. Etteheiteid sellele mul pole.

DSD. See on paraku selline formaat mille laiemat kasutust piiravad kallid litsensid ja selle kaudu ka kallid seadmed. Seepärast jääb (esialgu) salvestamine oma tarbeks selles suhtes ära. Kuid võrreldavalt on DSD'd ja PCM'i hinnatud, pakutakse et DSD heli on võrreldav 20bit/192kHz PCM heliga. ats on jätnud miskipärast märkimata et on olemas ka DXD - a "PCM-like" signal with 24-bit resolution sampled at 352.8 kHz.
Kuuldeliselt on leitud et DSD ja 24/176,4 PCM ei oma märgatavaid kuuldavaid erinevusi (DVD-Audio versus SACD: Perceptual Discrimination of Digital Audio Coding Formats; Blech, Dominic; Yang, Min-Chi. Erich-Thienhaus-Institute (Tonmeisterinstitut), University of Music Detmold, Germany 2004).

Mõte mis mind häirib DSD juures on see et tema dünaamikaulatus langeb oluliselt 20kHz ülespoole (olles vahemikus 20Hz-20kHz tasemel 120db). PCM aga seevastu säilitab võimaliku dünaamika kogu sagedusalas (teoreetiliselt 144db).
Teine mõte mis samuti segab, seisneb selles et nii mõnigi kord toodetakse SACD DSD striim hoopis PCM masterist ringi kodeerides, nii tuleb stuudiole odavam...

[Sonic]

Vs: Digi audiofiil?

Lisaks teine ja pikem jutt on see, et suvalise kontoriarvuti ja cd-romi abil on cd-l olev informatsioon võimalik tõenäoliselt täpsemalt välja lugeda kui odava või kalli cd-dekiga. Ja kui meil see informatsioon korraliku veakontrolliga meediale (kõvaketas näiteks) salvestatud on, siis edasine oleneb ainult kujutlusvõimest ja rahakotist.

Ehk seletad lähemalt, millest selline fenomen tingitud on. Ma ise arvutivärgist suurt ei jaga, kuid mul on olemas SoundServer CD-romi ja kõvakettaga. Mulle tundub kummaline see, et helikvaliteedi vahe plaadisahtlil ja kõvakettal on nagu öö ja päev. Kusjuures analoogväljundist (digiväljund kahjuks pole aktiveeritud, see vajaks uuemat tarkvara). Ja veel, kas oleks mõtekas investeerida uude tarkvarasse (saaks juurde digiväljundi ja analoogsisendi, mis samuti praegu puudu on), kui korralik DAC on olemas?

[ihvike]

Vs: Digi audiofiil?

Ehk seletad lähemalt, millest selline fenomen tingitud on. Ma ise arvutivärgist suurt ei jaga, kuid mul on olemas SoundServer CD-romi ja kõvakettaga. Mulle tundub kummaline see, et helikvaliteedi vahe plaadisahtlil ja kõvakettal on nagu öö ja päev. Kusjuures analoogväljundist (digiväljund kahjuks pole aktiveeritud, see vajaks uuemat tarkvara). Ja veel, kas oleks mõtekas investeerida uude tarkvarasse (saaks juurde digiväljundi ja analoogsisendi, mis samuti praegu puudu on), kui korralik DAC on olemas?

Point on tegelikult selline - cd-mängija reeglina loeb informatsiooni plaadilt enam-vähem reaalajas ja kuna cd veaparandussüsteem on nõrk, tekib ilmselt küllalt tihti probleem, et loetakse info vigaselt ja see vigane info läheb ka otse DACi. Arvuti ja vastava tarkvara (EAC) abil saab seda lugemisprotsessi rohkem kontrollida, kuna see tegevus ei ole enam ajakriitiline. Näiteks loeb see programm EAC kõik bitid vähemalt kaks korda üle - kui tekib nende kahe lugemise vahel erinevus, loetakse veel mitu korda. Lisaks on veel mingisugune C2 error recovery süsteem seal programmis kasutusel, mille kohta peab netist uurima. Üldse ma siin räägin rohkem üldpõhimõttest, päris täpselt tuleks see asi EAC kodulehelt endale selgeks teha.
Loomulikult ei ole ka see süsteem kõikvõimas, kui plaat on väga ära retsitud, siis vigu tuleb ikka sisse, aga 100% tõenäosusega vähem kui tavalises cd-mängijas.
AGA ja see on üks suur aga - see vahe kuuldavas helis on tõenäoliselt miniatuurne. Lihtsalt on hea teada, et algne info on võimalikult täpselt kätte saadud ja salvestatud nii, et hiljem lugedes enam vigu tekkida ei tohiks, kui just salvestusmeedia päris puruks pole. Lihtsalt arvuti failisüsteem on selline, et ei saa endale vigu lubada, ühe biti erinevus näiteks välistaks programmi käivitumise jne. Redbook CD audio formaat nii range ei ole ja sellega jõuamegi mu varasema jutu juurde tagasi.

Aga mis puutub sellesse sinu aparaati, siis ma ei kujuta ette, mis värk seal olla võib, et vahe on nagu öö ja päev. Plaadisahtlil mingi oma kehvem DAC? Vaevalt. Kui korralik DAC on olemas, siis on otseloomulikult kasulik omada digiväljundit sellel aparaadil, mis endas muusikat sisaldab.

EAC FAQ on siin http://www.exactaudiocopy.de/en/index.php/support/faq/

[ihvike]

Vs: Digi audiofiil?

Juli@ kohta mõni hea sõna ka siin http://www.audio192khz.com/AudioCard.aspx

Kas keegi on vinüüli või kassetti DVD-audio kettale salvestanud (24/192) ?
Kuidas kõlab ?

Internetis neid ikka liigub, 24/96 siiski enamasti. Kes otsib, see leiab.

[moi]

Vs: Digi audiofiil?

Point on tegelikult selline - cd-mängija reeglina loeb informatsiooni plaadilt enam-vähem reaalajas ja kuna cd veaparandussüsteem on nõrk,

Ehk peaksid omi andmeid täiendama.
CD data loetakse täpapäeval mängija puhvrisse ja puhvri suurused mängijatel muudkui kasvavad, mul isegi ühel vanal pleieril on puhver 90 sekundit.
CD veaparandus ei ole kehv, andmete liiasus on vähemalt 30% ja
(kopi ühest vanast teemast http://www.elfaelektroonika.ee/fooru...ad.php?t=34239 ):" Jätkates natuke Red book OT-d.
Kaua siin ikka umbes numbreid mälju järgi kirjutada.
Kaevasin välja venelaste tehtud raamatu (ilmselt sell punase raamatu lühikokkuvõte), kus üsna detailselt kirjas, mis ja kuidas CD mahamängimisel tehakse. Kõik EFM ning CIRC C1(P) ja C2(Q) puust ja punaselt kirjas.
Sealt ka näiteks selline info, et ilma veaparanduseta pidi keskmise kavaliteediga CD mahamängimine olema selline, et vale 16 bitise arvu lugemise tõenäosus on 0,001 (kui täis tõenäosus on 1) aga koos CIRC veaparanduse vana versiooniga 10E-17. Uuema versiooniga veel parem. Versioonide erinevus seisneb põhiliselt arvutusvõimsuse kasutuses. 80-aastatel polnud teda piisavalt palju käes, et kogu teoreetilist CIRC veaparandse potensiaali odavamates mängijates ära kasutada.

[ihvike]

Vs: Digi audiofiil?

CD data loetakse täpapäeval mängija puhvrisse ja puhvri suurused mängijatel muudkui kasvavad, mul isegi ühel vanal pleieril on puhver 90 sekundit.

See ei oma mingit tähtsust, kui topelt (või rohkem) võrdlevat lugemist ei toimu. Suurde puhvrisse lugemine ongi kaasaskantavate asjade pärusmaa - selleks, et põrutustest tühjad kohad ei jääks - kui piisavalt kaua järjest põrutada, jookseb lõpuks see puhver ikkagi tühjaks ja mahamängimine läheb katkendlikuks.
Ja nagu ma ütlesin, see vahe ongi miniatuurne ja tavalises korras plaatidega ülitõenäoliselt mittekuuldav. Kuid väga ära rikutud plaadilt on siiski EACga tõenäosus info korralikult kätte saada suurem kui suvalise dekiga.

Siit saab lugeda kaasaskantavate puhverdamisest - võib hoopis kvaliteeti rikkuda selline asi. Mäletan ka ühte oma ammust kaasaskantavat, mille helikvaliteet kuuldavalt halvenes, kui see põrutusevastane süsteem sisse lülitatud sai.
http://en.wikipedia.org/wiki/Electronic_skip_protection

[anton schultz]

Vs: Digi audiofiil?

Olen. Kõlab täpselt samamoodi nagu salvestamise hetkel kõlas, vinüüli (kasseti) suhtes lihtsalt nagu aeg peatub, degradeerumine ei lähe edasi.
Olen katsetades leidnud et 24/192 on tarbetu liialdus, audentselt kõlab ka 24/96, oma dvda'd olen sellistena teinud. Kassette olen samuti "plaadistanud" 24/48 kujule. MLP lossless pakkimist dvda juures kasutan samuti kui tarvidus on. Etteheiteid sellele mul pole.

Aitäh vastuse ja pädeva info eest ! Tundub,et oma vinüülikogu vähendamiseks tulebki DVD-audio formaadis kettad abiks võtta.

Internetis neid ikka liigub, 24/96 siiski enamasti. Kes otsib, see leiab.

Mida täpsemalt ma sealt otsima peaks ? Kui tehases pressitud DVD-audio
plaate,siis need ei paku erilist huvi. Küsimus oli esitatud kodustes
tingimustes vinüülilt DVD - audio formaati salvestamise kohta.

[ihvike]

Vs: Digi audiofiil?

Mida täpsemalt ma sealt otsima peaks ? Kui tehases pressitud DVD-audio
plaate,siis need ei paku erilist huvi. Küsimus oli esitatud kodustes
tingimustes vinüülilt DVD - audio formaati salvestamise kohta.

Kuna kodustes tingimustes salvestatud failide levitamine on piraatlus, siis siit võib edasi teha omad järeldused. Aga näiteks siin on mõned lindimasteritelt salvestatud (legaalselt jagatavad) failid http://01688cb.netsolhost.com/samplerdownload/

[Sonic]

Vs: Digi audiofiil?

Kas keegi oskab kommenteerida, milline kvaliteedi vahe võib olla pressitud ja kõrvetatud plaadil?

[ihvike]

Vs: Digi audiofiil?

Kas keegi oskab kommenteerida, milline kvaliteedi vahe võib olla pressitud ja kõrvetatud plaadil?

Mõni arvab, et esimene on parem kui teine, mõni jälle, et teine on parem kui esimene. Mina kuulan parem kõvakettalt. Autos kuulamiseks ainult kõrvetan. Seal pole helikandja kvaliteedil nagunii erilist tähtsust.

[Altec]

Vs: Digi audiofiil?

loodan,et ei risusta teemat:
kas on keegi võrrelnud originaalpressi vinüüli uusväljaandega?
hirmsasti tahaks kah kõrva kontrollida,kahjuks pole ühtegi varianti kus üks oleks vana ja teine uusväljaanne

Originaalpressis ei kasutatud valmistusprotsessis digit. Seepärast vanad originaalvinüülid alati helilt paremad kui uued , sest uutel on juba kasutatud kuskil digit.
Kui ei usu siis hankige paar plaati ja võrrelge. Peab muidugi olema ka balansis vinüülisüsteem.