Digi audiofiil?

[vikatise]

Tere!

See on ilmselt rohkem filosoofiline küsimus aga kas need 2 sõna välistavad üksteist?

Lugedes siinse foorumi teemasid kui ka "googeldades" on audiofiilide arvamus pigem selline, et digi on kurjast ja mida rohkem seda muusika ahelas (mängija, andmekandja, eel-ja lõppvõim, juhtmed jms sh kuidas see originaalis on salvestatud jne) on seda vähem on tegemist "kvaliteediga". Kas tõesti saab "kvaliteeti" ainult vinüüli, lampvõimu ja lairibakõlaritega (sh Onken jms).

Sellest on muidu siin foorumis palju kirjutatud (nagu ka mujal) - rääkides füüsikaseadustest, erinevatest mõõtmistest, pimetestidest jne. Kuid reaalselt on high fidelity ehk hi-fi ju võimalik loomutruu taasesitus, st vahet ju pole mis viisil?

Kui lindistada näiteks linnulaulu ning salvestada see võimalikult varajases etapis: wav, lossless flac formaati vs cd vs lint vs vinüül vs x, siis peaks ju saama vahet teha lõpuks kus kivi all vähid peidus on?

Ma ei räägi siin x ajastu muusikast, ma olen nõus, et 60-ndate muusika ilmselt kõlab selle ajastu seadmetega kõige paremini. Aga kui tänapäeval salvestada näiteks Bergeni Filharmoonia Orkestestrit tänapäevaste seadmetega ja salvestust ka kuulata tänapäevaste seadmetega kas siis tõesti "kaob" midagi ära?

Ma mainin kohe ära ka, et minul ei ole 50-60 aastast kogemust elektroonika (sh audio) alal nagu mõnel siin, ei ole ka osav võimuehitaja, kuid arvan, et selleks, et tunda ära head autot ei pea oleme ilmtingimata sõitnud autoga 50 aastat (äkki piisab vähemast?) ja ei pea olema kokku-lahti lammutanud 5 automootorit jne. Tegelikult ei pea ka kõike enda peal järele proovima, saab õppida ka teiste kogemustest. Tean ka seda, et mõne inimese jaoks jääb diiselmootoriga auto igaveseks traktoriks (kuhu tema sisse ei istu), Ameerika (muskel) auto õigeks "sportautoks" ning Jaapani autod igavesti "riisikateks" mille koostematerjal on ebakvaliteetne ning sobib ainult siis kui silmad pilus ning lemmiksöök riis.

Oeh, küll sai pikk jutt, aga mis teie arvate?

[sewar]

Vs: Digi audiofiil?

Aga proovi ikka ise!
Kui sul on vinüülimängija siis püüa leida plaat, mis on sarnase masterdusega nii vinüülil, kui CD'l. (Sobivad 80'date alguse ja keskpaiga plaadid)
Ripi see CD arvutisse ja kuula sama võimu ja kõlaritega kõiki kolme varianti.
Kas on vahet? Ja milles see seisneb?

[vikatise]

Vs: Digi audiofiil?

Veel arvamusi?

[tartu pets]

Vs: Digi audiofiil?

siin on põhimõtteline vastasseis kvaliteedi ja loomulikkuse vahel.
Audiofiilid, kes neid arvamusi jagavad, on ju selle ajastu kodanikud. Siis tehtigi just vastavalt muusikaliigile tehnikat ja sellest on ka pärist suure osa audiofiilide alustalasid vaidlustes: kui hästi suudab süsteem taasesitada originaalpala ja päris instrumente. Just see täpsus nt kitarri ja klaveri poolt loodud heli taasesitamisel on loomulikkuse näitaja.
Kvaliteet on aga tänapäevasem nähtus ja seisneb selles, kuidas tänapäeva tehnika suudab tänapäeva muusikastiile esitada. Suurem osa tänapäeva muusikast on digitaliseeritud, puhastatud, sümmetrialiseeritud jms värki. Nt elektroonilise muusika kuulamiseks peab olema üpriski täpsem ja kangem süsteem, et stiili viljeleva artisti pisikesed kõlaerinevused pala juures täielikult välja tuua.
Seega ongi dilemma: oleneb, mida kuulad, see määrab ka suuremas osas, millega kuulata. mina olen uuema aja hing ja uue põlvkonna audiofiilide ridades, mis tähendab, et minu jaoks on elektrooniline muusika suurema osakaaluga kui nt vanad rokk ja vokaalpalad. Kuid pean tunnistama, et kuulan hea meelega klassikalist rokki ja vanemaid stiile.

Minu arvamus on see, et digitehnika toob vanadesse muusikastiilidesse puhtuse ja selguse, kuid kaotab selle, mis rokist teeb roki ja sümfooniast teeb sümfoonia. Kuid nt vanema põlvkonna tehnikaga(Estonia, Radiotehnika, Tesla) on pea võimatu tänapäeva digitaliseeritud signaali mõnus välja mängida.
Digi audiofiilsus on natukene teistmoodi pallimäng, kui klassikaline audiofiilsus.

[vikatise]

Vs: Digi audiofiil?

Minu küsimus ongi selles "klassikalises" audiofiilsuses, ehk räägin naturaalsest muusikast - klaver, viiul, naturaalne vokaal jne. Kas kvaliteet ja loomulikkus pole üks ja see sama? Loomulik on see mida esitaja tahab edasi anda (kasvõi läbi remiksimise), olgu see "räpp" või linnulaul.

[OSX]

Vs: Digi audiofiil?

Minu arvamus on et tänapäeval ei ole mõtet digiheli seadmestikku kvaliteedi mõttes maha kanda, küll aga sai seda teha siis kui valdavalt DAC CD mängijas oli alles 14bitine. Ka on Sony oma MD esimeste pakkimisversioonidega (ATRAC) suht karuteene osutanud üldise arvamuse kujunemisele. Korralikud digiseadmed ja esoteeriline või "vintage" audio võivad edukalt ja samaväärselt kõrvuti ühel riiulil toimetada küll.

Kui salvestame digitehnikaga lindi, kasseti, vinüüli ja esitame seda siis praktiliselt alati ütlevad kuulajad et tegu on siis kas lindi, kasseti,või vinüüliga. Kui aga teeme vastupidi - lindistame kvaliteetse digimaterjali analoogis näiteks lindile siis ei saa mina küll vähemalt öelda et mängib just see digimaterjal (katsetanud Akai GS4000 lindikaga ka 38cm/sek), alati reedab miski komponent helis et salvestis esitub mingilt kindlalt analoogkandjalt (umbes nagu praegu eesti raadioringhäälingus, kus saab teha raadiojaama tämbri järgi kindlaks mis jaam mängib... ). Kusjuures, kui salvestasin heli HIFIvideomakile siis sellelt esituv oli küll enamvähem, tavaliselt kuulates ei eristanud teda digiseadmest (Toshiba mingi VR7xx).
Ilmselt on see "reetur" analoogsalvestusel kasutatav eel/järelkorrektsioon (õigemini selle ebatäpsus), mida ilmselt videomakil ei kasutata (tegu siis FM moduleeritud salvestusega, 10Hz- 40kHz).
Signaali võimendamisega on siin foorumites palju rinda pistetud, ma ei hakka seda kõike üle refereerima, siin on igal võimenditüübil oma asjatunda kes tahtmise korral saab head ja vead välja tuua.
Kõlarite poolest on minu (ja mitte ainult) arvamus et näiteks kõige paremini sobivad kuuekümnendate, tegelikult igasuguse muusika jaoks (suhteliselt) lineaarsed kõlarid, sest nad esitavad helid nii nagu nad on. On selge et vildakat ASKd omav kõlar võib sobida teatud kindlale muusikalaadile kuid reeglina kuulatakse erinevaid asju, seega peaks kõlar olema sõltumatu muusika laadist ja ajastust (kui vaja siis tämbri ehk ASK kujundamiseks kasutaks ekvalaisereid mitte kõlareid). Nii võibki olla et näiteks 60' Quad ESL-63 sobib ka täna suht laia muusikavaliku kuulamiseks (Gradient SW-63 lisamisel vähemalt).
Need kõlarid aga mida tunneb helist ära ka pimedas - sobivad pruukimiseks ohtra õlle läheduses, sest siis nimelt on puudused helis ebaolulised... siin ei mängi seadmete ja muusikavaliku ajaline kuuluvus miskit rolli.
Suht sile ASK ei ole muidugi ainus kriteerium kuid on suundanäitav üldise hoiaku mõttes. Eks paljud otsivad neid õigeid nüansse lisaks siledale ASK'le ka kõlari ehitust muutes/valides, olgu selleks siis kas OB, Onken jms kõlarilahendused. See on sarnane tegevus erinevate võimenditüüpide katsetamisega.

[wigo]

Vs: Digi audiofiil?

Endal selline arvamus asjast.Kuna hea heliga digi komplekt on ja jääb minu ja ilmselt paljude teiste rahakoti ulatusest välja,siis otsustasin ,et minu jaoks on digiajastu läbi.Siiamaani on odavalt saada vene kõrgklassi aparaate odava hinnaga.Endal estonia komplekt mis taastatud kasutaja kreeklase ja romi kätega.Lintmaki sain olimp 004- kassetikas on ainukesena lääne oma ,kuna ei ole oma silmaga kõrgklassi vene kassetikat.Ja mina olen väga rahul-iga reede kui maale lähen siis käin rockoadist läbi valin paar vinüüli mida siis kuulata.Kasette olen leidnud paide tn. taaskasutuskeskusest.Eelistan tallinna helikasseti tehase toodangut-korraliku kassetikaga kõlavad need ikka uskumatult hästi.Ja lõpetuseks -kui kellelgi huvi siis ära anda ca 200 cd mp3 muusikaga-enamus vanem rock ja eesti musa.Aga võib ka vastu pakkuda nn.poe kassette või vinüüle.

[wigo]

Vs: Digi audiofiil?

Endal selline arvamus asjast.Kuna hea heliga digi komplekt on ja jääb minu ja ilmselt paljude teiste rahakoti ulatusest välja,siis otsustasin ,et minu jaoks on digiajastu läbi.Siiamaani on odavalt saada vene kõrgklassi aparaate odava hinnaga.Endal estonia komplekt mis taastatud kasutaja kreeklase ja romi kätega.Lintmaki sain olimp 004- kassetikas on ainukesena lääne oma ,kuna ei ole oma silmaga kõrgklassi vene kassetikat.Ja mina olen väga rahul-iga reede kui maale lähen siis käin rockoadist läbi valin paar vinüüli mida siis kuulata.Kasette olen leidnud paide tn. taaskasutuskeskusest.Eelistan tallinna helikasseti tehase toodangut-korraliku kassetikaga kõlavad need ikka uskumatult hästi.Ja lõpetuseks -kui kellelgi huvi siis ära anda ca 200 cd mp3 muusikaga-enamus vanem rock ja eesti musa.Aga võib ka vastu pakkuda nn.poe kassette või vinüüle.

Nii mp3 lubatud kasutajale rom.

[sewar]

Vs: Digi audiofiil?

Loomulik on see mida esitaja tahab edasi anda (kasvõi läbi remiksimise), olgu see "räpp" või linnulaul.

Kui su süsteem on juba piisavalt kõrgel tasemel, siis avastad sa, et umbes 70 protsenti salvestustest on täielik saast ja ei kõlba lihtsalt kuulata.
Räpi jaoks on parim ehk "loomulikum" mp3 mängija.

[vikatise]

Vs: Digi audiofiil?

Kui su süsteem on juba piisavalt kõrgel tasemel, siis avastad sa, et umbes 70 protsenti salvestustest on täielik saast ja ei kõlba lihtsalt kuulata.
Räpi jaoks on parim ehk "loomulikum" mp3 mängija.

Tõsi see on, et mingi hetk olemasolev enam ei rahulda - näiteks kunagi Soome raadiost kassetile salvestatu enam ei sobi jne. Räpp on üldse omaette teema, antud muusika "stiil" pole küll minu maitse, aga ilmselt allikas kust seda kuulata pole nii oluline kuna kõige olulisem on "sõnum"?

Igatahes, küsimus pole salvestuse kvaliteedis ega muusika maitses vaid põhimõttelises küsimuses, et kas digi = mp3 = sitt või digi võib olla ka kvaliteet = loomutruu = piisav audiofiilile?

Näiteks mõni (ka siin foorumis) väidab, et CD on ebakvaliteetne kuna olemasolevad salvestused teda ei rahulda - u. tema on poest ostnud "Eesti muusikat" ning kuulama asudes selgus, et salvestus on nii "sitt", et viskas need esimesse prügikasti.

Ehk kordan veelkord, küsimus pole salvestuses ega muusikastiilis - lihtsalt eeldame, et valikus on just sinu lemmik muusika ning parim salvestus mida poest saada on.

Muide vastates sinu esimesele küsimusele siis mina ei tee CD pealt ripitud flacil ja originaalil vahet, kas sina teed?

[tartu pets]

Vs: Digi audiofiil?

nagu sewar esimeses potituses tabavalt ära märkis, siis on see igaühe oma maitse mille järgi kvaliteeti ja meeldivust hindab. Siin on terve posu erinevaid nüansse, mis tulevad lõpptulemuse puhul arvesse, aga nii on ka paljude teiste asjadega.

[sewar]

Vs: Digi audiofiil?

mina ei tee CD pealt ripitud flacil ja originaalil vahet, kas sina teed?

Mis süsteem (võimendi, kõlarid, helikaart) sul on?
Võimalikud on kaks varianti:
Viletsad - siis pole vahet, mis on signaali allikaks. Kõik kõlab ikka ühtemoodi.
Head: Sellisel juhul "Palju õnne!" internetis leidub tohutult suurepärast, tasuta muusikat.
Praktiliselt kõik tänapäeval plaadile jõudvad muusikapalad on läbinud digitaalse töötluse. Sellegipoolest kõlavad mõned neist täitsa hästi.
Seega - digitaalne audiofiilsus on võimalik. Küsimus on hinnas.
Mina teen CD'l ja flacil vahet, ilmselt pole helikaart (M-Audio Audiophile USB) siiski piisavalt tasemel.

[spirit]

Vs: Digi audiofiil?

Muide vastates sinu esimesele küsimusele siis mina ei tee CD pealt ripitud flacil ja originaalil vahet, kas sina teed?

originaal on siis mis ? kontserdil esitatud asi ?
(meenutuseks flac on lossless, see mis paadilt kätte saad, selle ka flacist tagasi saad...)

[vikatise]

Vs: Digi audiofiil?

originaal on siis mis ? kontserdil esitatud asi ?
(meenutuseks flac on lossless, see mis paadilt kätte saad, selle ka flacist tagasi saad...)

Originaal ehk millelt ripin ehk CD, jah tean, et flac (nagu ka ape jms) on lossless, ma lihtsalt vastasin tema esimesele küsimusele, et kui CD pealt ripin siis mis saab

[vikatise]

Vs: Digi audiofiil?

Mis süsteem (võimendi, kõlarid, helikaart) sul on?
Võimalikud on kaks varianti:
Viletsad - siis pole vahet, mis on signaali allikaks. Kõik kõlab ikka ühtemoodi.
Head: Sellisel juhul "Palju õnne!" internetis leidub tohutult suurepärast, tasuta muusikat.
Praktiliselt kõik tänapäeval plaadile jõudvad muusikapalad on läbinud digitaalse töötluse. Sellegipoolest kõlavad mõned neist täitsa hästi.
Seega - digitaalne audiofiilsus on võimalik. Küsimus on hinnas.
Mina teen CD'l ja flacil vahet, ilmselt pole helikaart (M-Audio Audiophile USB) siiski piisavalt tasemel.

Seega sa vastasidki küsimusele, ehk sinu meelest digi ei välista audiofiilsust ning digitaalne audiofiilsus on võimalik.

Jah, mina ei tee CD'l ja flac'il vahet, esiteks ma ei kuula flac'i arvutist, seega ei kasuta ka helikaarti, vaid kasutan WD HD TV nimelist seadet, mis mängib muuhulgas flac formaati (võib ilmselt kasutada ka näiteks CD mängijat mis mängib flac'i), ning edasi läheb mööda HDMI kaablit ressiiverisse Yamaha rx-v1800, kõlariteks on Audes maestro 155. Muide üks võimalus on veel, mulle on elevant kõrvad laiaks astunud Aga küsimus polegi minus ega minu süsteemis, vaid üldises arvamuses.

Mõni väidab, et CD ise on juba mõttetu formaat ja transistorvõim ei saa kunagi lampvõimu vastu ning igasugune "audio fail arvutis" koosneb nullidest ja ühtedest ehk ei suuda kunagi saavutada analoogi dünaamilisust (rääkimata mp3mest, vahet pole mis kvaliteediga ripitud). Ehk, et jutt on õuntest ja apelsinidest, mis teie arvate?