Digi audiofiil?

[OSX]

Vs: Digi audiofiil?

siin on põhimõtteline vastasseis kvaliteedi ja loomulikkuse vahel.
---
Kvaliteet on aga tänapäevasem nähtus ja seisneb selles, kuidas tänapäeva tehnika suudab tänapäeva muusikastiile esitada. Suurem osa tänapäeva muusikast on digitaliseeritud, puhastatud, sümmetrialiseeritud jms värki. Nt elektroonilise muusika kuulamiseks peab olema üpriski täpsem ja kangem süsteem, et stiili viljeleva artisti pisikesed kõlaerinevused pala juures täielikult välja tuua.
Seega ongi dilemma: oleneb, mida kuulad, see määrab ka suuremas osas, millega kuulata. mina olen uuema aja hing ja uue põlvkonna audiofiilide ridades, mis tähendab, et minu jaoks on elektrooniline muusika suurema osakaaluga kui nt vanad rokk ja vokaalpalad.

Minu arvamus on see, et digitehnika toob vanadesse muusikastiilidesse puhtuse ja selguse, kuid kaotab selle, mis rokist teeb roki ja sümfooniast teeb sümfoonia.

Loomulikkus on ju kvaliteedi üks osa. Kuidas seda nii vastandada saaks? Kui rääkida elektrooniliste muusikastiilide nüanssidest siis just naturaalne kõlar toob need ehedalt välja, nagu ka klaveri või acapella vokaali puhul.
Vanad salvestised omavad ju samamoodi erinevaid kõlanüansse mida on vaja esitada, kuidas või miks neid peaks "vähendatud resolutsiooniga" esitama?
Tõsi võib olla see et teatud spetsiifiliste "puudustega" kõlar/süsteem ei pruugi esitada analoogkandja teatud iseäralikke kõlanüansse (väga madalale mängides muutuvad häirivaks vinüülide rumble- mürad, nagu ka väga kõrgete esitamisega esituvad ka vinüüli moonutused ülemises otsas, tolmukrabin võib olla liiga pealetükkiv, tuunerite piloottoon 19kHz võib läbi kosta jms). selline kõlar toimib omamoodi filtrina - kuid selliseid "harjumuspärased" nüansid lihtsalt puuduvad digisalvestisel, nende puudumist aga tõlgendatakse tihti kui ebapiisavat kvalteeti.
Tean seda omast käest, vene FM vastuvõtule omast sahinat otsisin alatedlikult taga kui hakkas üleminek lääne FM ile... kuid, inimene harjub, adapteerub.
Rockmuusika või sünfooniline ei ole küll kaotanud oma ehedust seoses digiolekuga. Vastupidi, suurenenud dünaamikaulatus võimaldab ka rockmuusikas väga häid kõlakujundeid. Jap. distortion klipib vähem - ehk siis täpselt niipalju kui efektiblokk tegelikult klipib - see aga on ju + naturaalsuse poole.

Ütleks nii - ahelas salvestis - esitusvahendid - kuulaja peab esitusvahendite mõju kõlavärvingule olema võimalikult minimaalne ja tegelikult sõltumatu sellest kas salvestis on analoog või digitaalne. Kõik mis mõeldud heliks peab esituma nii võimalikult originaallähedasena kui saab.
Edissoni vaharull. Sellel olev salvestis esitub kaasaegses süsteemis parema kvaliteediga kui omaaegse membraaniga. Siin oleks probleem selles et tolleaegsel kuulajal polnud võimalik neid salvestisi kuulata võrreldavana, meil on see võimalus, seepärast teamegi et moodsas süsteemis esituvad kõik nüansid selgemalt ja suurema sagedusulatusega kui seda membraan iial suutis. Kuulates seda vaharulli koos vana membraaniga kuulame seda nii nagu kuulis seda tolleaegne kuulaja, mitte aga nii nagu oli salvestisel tegelikult (membraan jäi alla salvestuse võimalikule kvaliteedile). Täna oleme ikka samas seisus - salvestuse võimalik tehniline tase ületab esitusüsteemi pakutava (vähemalt kõlari kohal). Kes ütlevad et 60'muusika ei kõla tänapäevase süsteemiga "õieti", neil on ühest küljest täitsa õigus. Sest tänapäeval saame vanast salvestisest kuuldavaks ka need momendid mida oma ajastu seade ei võimaldanud kuulata. Seega, naturaalsus on kasvanud ja kasvab tegelikult koos tehnilise suutlikusega, teine asi on inimeste psühholoogia ja kuulamisharjumuste muutumisega. Need kes vinüüle on harjunud kasutama - meenutage seda ootusärevust kui saite uue plaadi, panite selle pöörlema ja nõel jookseb juba vaos sahisedes, kuid muusika pole veel alanud... Kas pole see esimene sahin, faasinihete ja madala vibratsiooniga samuti nagu muusika? See kinnistub , sööbib mällu ja sellest lahti ei saa.
Ja nüüd proovime kuulata digiversiooni samast plaadist - muidugi on see kuiv, nüansivaesem jne sest meile harjumuspäraseid "mõnufaktoreid" ju selles pole enam...

[OSX]

Vs: Digi audiofiil?

Mina teen CD'l ja flacil vahet, ilmselt pole helikaart (M-Audio Audiophile USB) siiski piisavalt tasemel.

Selgitust väärt lause. Ma arvan et kui helikaart ei ole tasemel siis pigem ei tee CDl ja isegi mp3 vahet , seevastu tasemel helikaart just toob vahe välja. Kas pole siis nii?

Mp3 ja mp3 võivad ka erinevad olla. Sõltub kuidas kodeeritud ja millega kodeeritud. Kindel on ka et teatud maalt tuleb siiski formaadi lagi ette. Ka parimal moel kodeeritud mp3 eristub siiski algmaterjalist. Kuid vahe on väiksem kui ferrole või kroomile salvestades kassetika puhul.

[moi]

Vs: Digi audiofiil?

Mõni väidab, et CD ise on juba mõttetu formaat ja transistorvõim ei saa kunagi lampvõimu vastu ning igasugune "audio fail arvutis" koosneb nullidest ja ühtedest ehk ei suuda kunagi saavutada analoogi dünaamilisust (rääkimata mp3mest, vahet pole mis kvaliteediga ripitud). Ehk, et jutt on õuntest ja apelsinidest, mis teie arvate?

Väidetakse igasuguseid asju aga praktikas on CD-d või muid digi formaate kuulavaid audiofiile küllaga. Neil on kuulamiseks ka väga kallid seadmed ja kuulatakse muidugi pakkimata ja valitud muusikat, sellist mis on digiformaati pandud võimalikult hästi.

[murphy]

Vs: Digi audiofiil?

Pakun et kui teha test:
Lasta pooldajal kuulata lugu vinüülilt läbi lamp võimu.
Lasta sama lugu eelnevalt salvestatud mängija väljunstist 80MSPS 24 bitti muundiga RAW formaadis. siis ei tee ta vahet ja 50% juhtudest arvab valesti kumb on vinüül ja kumb salvestatud digi(ps 1 minut seda on umbes 13G suur fail).
See et digi si*t tuleneb hiina säästu-saasta oversampling või k.s.t. mis 1-4 bitti muunditest. Ka pakitud formaat saab kvaliteetne olla sõltub kuidas pakkida.
zip faili puhul ei kao ju pärast lahti pakkides pool texti failist ära.

Digi töötlus pole ka midagi paha. Seal on omad põhjused miks odavad ei ole(vajadusel võin seletada).
Korralik digi filter vms on kordades parema kvaliteediga kui analoog.
Põhjus lihtne, digi ei korja müra.

See et lamp ja vinüül on puhtalt esteetiline.
Põhjus miks lamp parem on tava võimust on lihtne, lamp on lairiba.
Tava võim ei lähe üle 40Khz. Võtke mõni korralik RF power opakas väljundiks ja oledgi lambiga samal pulgal.
Lamp on asendamatu aga kõrgepinges aga sealgi pooljuhid kallal.
Lihtne asi, kõik mida mõõta ei saa seda pole olemas.

Ei taha kellelegi varba peale astuda või solvata aga konstanteerin tõde.

[OSX]

Vs: Digi audiofiil?

Väga RAWiks pole vajagi minna et kuulajad segadusse läheksid, piisab ka 24bit/176kHz192kHz PCM tasemest.

Ma kuulan põhiliselt võimendiga millel ametlikult ülemine piir on 500kHz, mitte 40kHz, kuid ometi on tegu transistorvõimendiga....tegelikuses läks ka videosignaal sellest võimsusvõimust läbi, teab mis super pilt ei olnud ja sõltus Vol asendist palju.
Kas ma eksin kui pakun et lampõimendi väljundtrafo piirab sagedusala ca 70-100kHz kandis?

[radiotehnika35]

Vs: Digi audiofiil?

Kas selle sageduskarakteristiku kohta infot ei leia? Hammond mu meelest lubas miski 90kHz? Eks kõik sõltub trafo materjalist ja trafo koostekvaliteedist.
Huvitav oleks aga teada, et mis transsvõim see 500kHz on? Peaks olema üsna hea võim , ehk eelpool oled kirjutanud kuid jäi kahe silma vahele ??? Hm, häid võime mis suudavad sadu kHz-e esitada on tegelikult täitsa piisavalt.

[andreie]

Vs: Digi audiofiil?

Räpi jaoks on parim ehk "loomulikum" mp3 mängija.

Õige! Noorem põlvkond juba peab kadudega pakitude muusikale iseloomulikke defekte loomulikuks heliks. Kui pakkimistihedust vähendada ja sellega moonutused kõrvaldada, läheb noorte arvates helikvaliteet kehvemaks!

[ottok]

Vs: Digi audiofiil?

kuulasin just paar päeva tagasi vinüülilt ansamblilt Heart originaal pressitud plaati,aasta 87 vist ja üllatusin juba ei tea mitmendat korda KUI LÄBIPAISEV ja SÄRAV võib slvestus olla.Sama asi cd'l... ei hakka digisõpru solvama.
see siis üks nüanssidest

[vikatise]

Vs: Digi audiofiil?

kuulasin just paar päeva tagasi vinüülilt ansamblilt Heart originaal pressitud plaati,aasta 87 vist ja üllatusin juba ei tea mitmendat korda KUI LÄBIPAISEV ja SÄRAV võib slvestus olla.Sama asi cd'l... ei hakka digisõpru solvama.
see siis üks nüanssidest

Sama salvestus CD-l ja kõik see läheb kaduma? Elavhõbe võib ka mõne jaoks tunduda säravam ja ilusam kui vesi, see ei tähenda, et elavhõbe on "puhtam". Teine küsimus on ka selles, et kas äkki selline tõeline "audiofiili" süsteem tekitab midagi juurde? Mida isegi originaalis pole? Pannes viiuldaja pimedasse tuppa vs digi vs analoog tehnika - kas analoog tehnika kõlaks paremini kui viiuldaja?

[OSX]

Vs: Digi audiofiil?

ottok, leidsid hea materjali, nüüd aga katseta kuidas sama asi digis salvetatuna kõlaks - ehk saad salvestada 24bit/96kHz-192kHz tasemel (mitte onboard helikaardiga) ja saad veel ühe kogemuse osaliseks.

[moi]

Vs: Digi audiofiil?

Pakun et kui teha test:
Lasta pooldajal kuulata lugu vinüülilt läbi lamp võimu.
Lasta sama lugu eelnevalt salvestatud mängija väljunstist 80MSPS 24 bitti muundiga RAW formaadis. siis ei tee ta vahet ja 50% juhtudest arvab valesti kumb on vinüül ja kumb salvestatud digi(ps 1 minut seda on umbes 13G suur fail).

Rahulikult teeb vahet, eirit siis, kui digiformaati ei ole pandud asi mitte vinüülilt vaid näiteks algselt master lindilt. Vahet teeb mitte selle pärast, et digi formaat oleks kehv vaid vinüülil on omad väga spetsiifilised moonutused, mida audiofiilid une pealt ära tunnevad.

[moi]

Vs: Digi audiofiil?

Kas ma eksin kui pakun, et lampõimendi väljundtrafo piirab sagedusala ca 70-100kHz kandis?

Tavaliselt küll. Mul omal oli küll modimise käigus kunagi variant, kus ülemine piir oli 190 kHz (tänu tagasisidele ja trafo parameetrite kompensatsioonile) aga ei mänginud ta siis kuigi meeldivalt.

[OSX]

Vs: Digi audiofiil?

Sama salvestus CD-l ja kõik see läheb kaduma?

Ei lähe kaduma - seal lihtsal polegi "kõike seda"

Lisaks aga on CD puhul ahtam sagedusulatus, teistmoodi faasikarakteristika (eriti kõrgematel sagedustel ).
Ka CD ja LP tegemiseks kasutatav master võib olla erinev - CD puhul võib master olla rohkem normaliseeritud.

[vikatise]

Vs: Digi audiofiil?

Ei lähe kaduma - seal lihtsal polegi "kõike seda"

No kui jutt on moonutustest mida pole ka originaalis, siis ma ei tahagi "kõike seda" Mis sest, et mõni inimene on "sellega" harjunud.

[OSX]

Vs: Digi audiofiil?

No kui jutt on moonutustest mida pole ka originaalis, siis ma ei tahagi "kõike seda" Mis sest, et mõni inimene on "sellega" harjunud.

Nõus. Analoog vs digitaalne on kinni praegu rohkem psühholoogias kui tehnikas, nagu mina, andreie ja moi on siin rääkinud.

Kui praegu ottok võtaks vaevaks salvestada see meeldivalt läbipaistev LP digis korraliku digitehnikaga siis tulemuseks ta saab sellise salvestise kus "kõik see" on samuti olemas. Ma olen kindel et adekvaatse süsteemi kaudu kuulates ei tee ta vahet kumb mängib (ok, olen kohanud kunagi et üks kuulaja tegi vahet küll - ta nimelt jälgis vinüüli krabinat mis teatavasti on igal mängimiskorral natuke erinev ning seeläbi tuvastas mis esitub).