Digi audiofiil?

[suur13]

Vs: Digi audiofiil?

Mina teen CD'l ja flacil vahet

Päriselt ka ?
Järgmisena äkki väidate, et teete ka vahet (nagu keegi siin tabavalt märkis) vahepeal zipitud ja zippimata .doc failil ? Et nagu esimesel on tekst veidi määrdunud ja sinna faili kirja pandud luuleread pole enam nii emotsionaalsed ?

Duh... või äkki kirjeldaksite täpsemalt mida te täpselt omavahel võrdlesite ?

Kõvakettale ripitud wav faili flac failiga või arvutist esitatud flac faili CD-deki esitusega ?

Õige! Noorem põlvkond juba peab kadudega pakitude muusikale iseloomulikke defekte loomulikuks heliks. Kui pakkimistihedust vähendada ja sellega moonutused kõrvaldada, läheb noorte arvates helikvaliteet kehvemaks!

Paluks täpsustada millistest defektidest täpselt jutt ja millise noorterühma peal see vaatlus tehti.

Ka CD ja LP tegemiseks kasutatav master võib olla erinev - CD puhul võib master olla rohkem normaliseeritud.

Täpselt. Ja nii ta tavaliselt ongi (eriti just poppmuusika puhul). Sealt need hädad ja probleemid just algavadki. "Ilma selleta" soundis ei ole süüdi digi-domain, CD-formaat või lossless pakkimine, vaid perse keeratud mastering. Käparditest nupukeerajad, loudness-war ja arrogantsus.

See, et CD-l kõik dünaamika eemaldatakse, ei ole CD formaadi süü. See, et mastering engineer on oskamatu idioot, ei tähenda, et digitaalne salvestamine on saatanast, see, et 99% tänapäeva muusikast + pea kõik remaster reliisid on lastud räigelt klippima, ei oma mitte mingisugust seost mp3 formaadi või tema bitrate'ga.

Siit ka vihje sewar'ile ja andreie'le - ärge võtke mu norimist isiklikult, aga teinekord kui midagi üldistate ja võrdlete, tehke endale selgeks, mida te TÄPSELT kuulate ja mida öelda tahate. Muidu läheb lihtsalt lahmimiseks ja linnalegendite jutustamiseks.
ALATI tuleb võrrelda õunu õuntega (mitte mädanenud õuna õuna-apelsini moosiga).

[ihvike]

Vs: Digi audiofiil?

Kui teha pimetesti vinüülimängija vs suvaline digivariant, siis ütleb 100% kõrvakuulmisega inimesi ära, kumb on kumb. Sest vinüül krabiseb, kanalieristus on nõrk jne. Kui lindistada vinüül digiformaati, siis ei tee tõenäoliselt 99,9% inimestel vahet, kumb on päriselt vinüül ja kumb on digitaliseeritud vinüül. Kusjuures, inimesed, 24 bit 192 kHz? Nalja teete või? 16 bit 44,1 puhul ei tee enam praktiliselt keegi vahet ja kui teeb, siis on test valesti korraldatud, digisüsteem väga kehv või tegu mingisuguse fenomenaalse inimesega, keda esineb üks mitmekümnest tuhandest või vähemgi.
Vinüülil on mingisugune oma emotsioon, kuid üle ühe korra pole tänapäeval vajadust vinüüli mängida - digitaliseerid ära, minugipoolest siis kasvõi 24 bit 192 kHz ja kuulad digikoopiat. Osad vinüülid on palju paremini masterdatud kui vastavad cd-variandid, mis õigustab vinüüli kuulamist. Lihtsalt väga palju muusikat on vinüülidel, mis õigustab vinüüli kasutamist.
Aga kassett, hmm. See on ikka üks õnnetu väljaheide, vabandage väljendust, millest võiks kauge kaarega mööda minna.
Lint - ei tasu jagelemist ära, kuigi on muidugi hea.

Ja mis põhiline, helikvaliteedi seisukohast kõige olulisemad on lindistus, miksimine ja masterdamine ja kõlarid.

[moi]

Vs: Digi audiofiil?

See, et mastering engineer on oskamatu idioot,

Vaevalt masterdaja idioot on, lihtselt keegi produtsent või mõni muu asjapulk nõuab, et nii tehtaks nagu tehakse, see pidi müüma paremini.

[suur13]

Vs: Digi audiofiil?

Vaevalt masterdaja idioot on, lihtselt keegi produtsent või mõni muu asjapulk nõuab, et nii tehtaks nagu tehakse, see pidi müüma paremini.

Seda ka kindlasti. Aga ma pigem eraldaks kaks probleemi - hot-mastering ja lihtsalt sitt mastering. Nii nagu ka muudel elualadel, ei usu mina, et kõik mastering-engineer'id oleks mehed, kelle käpa alt vaid kulda tuleb. Seda enam veel tänapäeva tingimustes, kus väikesi stuudioid palju ja iga mees/koolipoiss kujutab ette, et ta on oskaja.

Siit hargnebki teine huvitav teema... Audiofiilid millegipärast eeldavad, et kõik mis plaadile pandud, on kuld ja "nii nagu peab" ning see tuleb sealt vaid kuidagi kätte saada. Et helikandjale on lõputult pandud detaile ja nüansse ja neid saavad valitud isikud kuulda vaid väga hea tehnikaga. Aga OK...


PS. Ka hot mastering võib olla hästi tehtud.

PPS. +1 ihvike'sele

[OSX]

Vs: Digi audiofiil?

Siit hargnebki teine huvitav teema... Audiofiilid millegipärast eeldavad, et kõik mis plaadile pandud, on kuld ja "nii nagu peab" ning see tuleb sealt vaid kuidagi kätte saada. Et helikandjale on lõputult pandud detaile ja nüansse ja neid saavad valitud isikud kuulda vaid väga hea tehnikaga. Aga OK...

Ei saa päris nõus olla et nii eeldatakse - et kõik plaadile pandu on kuld ja et see on samal ajal nii nagu peab.
Pigem on nii et audiofiil proovib tagada esitussüsteemi neutraalsust ja loomulikkust, selle tulemusel on võimalik et kuuldakse Knopfleri jalas ketsitalda kriuksumas või trummipedaali logisemas, see näitab lihtsalt et ka mikrodetailid on esitatud realistlikult.
Ma tean ainult ühte inimest kes esindab sellist jäika mõttemalli, et plaat on nagu "kuld" ja edasikaebamisele ei kuulu, minu arvamus on et see on erandlik mõtteviis.

[Yxz]

Vs: hot-mastering ja lihtsalt sitt mastering

Viimased sõnavõtud hakkavad juba teemasse minema.

Ootan huviga septembris ilmutatavaid biitlite CD-sid.

Teatavasti pärinevad eelmised reliisid 80-ndate keskelt ja täitsa huvitab, kas uutel on ka hetketrendide ajendil heli lootusetult per... (vabandust!) piiramisse keeratud.

kuulasin just paar päeva tagasi vinüülilt ansamblilt Heart originaal pressitud plaati ...
Sama asi cd'l... ei hakka digisõpru solvama.

Huvitav, mis plaadist jutt ja kas CD puhul oli tegemist tolleaegse paralleelväljaandega?

[andreie]

Vs: Digi audiofiil?

Paluks täpsustada millistest defektidest täpselt jutt ja millise noorterühma peal see vaatlus tehti.

Tudengite peal. 8 aasta jooksul. 'sizzle'-defekt (mida iganes see tähendab).

Allikas: iPod Generation Prefers MP3 Fidelity.

Ma väga süvenenud ja üle kontrollinud ei ole, aga ei näe põhjust, miks peaks vale või linnalegend vms. olema.

[vikatise]

Vs: Digi audiofiil?

Viimased sõnavõtud hakkavad juba teemasse minema.

Nõustun ja tänan ka kõiki arvamuse avaldajaid

Tudengite peal. 8 aasta jooksul. 'sizzle'-defekt (mida iganes see tähendab).

Tegelikult on seal jutt sellest, et trend on selles suunas, mitte, et nii ongi, sest kui kaua on mp3 mängijad üldse mainstream olnud? Arvestades, et Ipod tuli välja alles 2001 aasta oktoobris. Eks ta suhteliselt üldistav "uuring" on kui seda saab üldse selleks lugeda aga tuleb nõustuda, et see "oht" on olemas.

[OSX]

Vs: Digi audiofiil?

Ipod Generation märgib üldiselt põlvkonda kelle kuulamisharjumused on välja kujunenud põhiliselt ainult mp3 materjali kuulates, otsene seos iPodi kui niisugusega siin tegelikult puudub.
IPod oskab ka lossless formaate esitada, kuid et ta on teatud mõttes põlvkonna üks ikoonidest siis sellest ka nimetus "iPod Generation".

[moi]

Vs: hot-mastering ja lihtsalt sitt mastering

Ootan huviga septembris ilmutatavaid biitlite CD-sid.

Teatavasti pärinevad eelmised reliisid 80-ndate keskelt ja täitsa huvitab, kas uutel on ka hetketrendide ajendil heli lootusetult per... (vabandust!) piiramisse keeratud.

Infokillud mis nendest plaatidest liiguvad, lubavad küll arvata, et on per.. keeratud, et mp3 kuulajatele sobiks ja need palju ostaks.

[vikatise]

Vs: Digi audiofiil?

Ipod Generation märgib üldiselt põlvkonda kelle kuulamisharjumused on välja kujunenud põhiliselt ainult mp3 materjali kuulates, otsene seos iPodi kui niisugusega siin tegelikult puudub.
IPod oskab ka lossless formaate esitada, kuid et ta on teatud mõttes põlvkonna üks ikoonidest siis sellest ka nimetus "iPod Generation".

Ma tean seda, seepärast kirjutasingi "Mp3 mängijad" ja Ipodi mainisin juurde sest Ipod on see mis mp3-mängijad mainstream viis. Ipodist veel niipalju kuigi Ipod mängib ka lossless (kadudeta) formaate, müüdi vähemalt varasemal ajal läbi Itunesi AAC koodekiga faile (.m4p) mille bitrate oli 128 kbps (u. sama mis 160 kbps mp3) ehk suht kehva kvaliteet vs lossless.

Aga jälle läheb offtopic, räägime siiski kvaliteet formaatidest.

[ottok]

Vs: Digi audiofiil?

laiskus vist üks ühest surmapatust
ma laisk,et hakata vinüülilt arvutisse muusikat pakkima (arvuti töötoas,helitehnika suures toas)
aga tunnistan ausalt üles,et autos on jah mõned asjad plaadil mp3'na,lihtsalt asjad ,mida pole kätte saanud cd või vinüülina.
p.s. ma ei vaidle kellegagi,lihtsalt avaldasin oma arvamust

[ottok]

Vs: Digi audiofiil?

Tsitaat:
Esmalt postitatud ottok poolt
kuulasin just paar päeva tagasi vinüülilt ansamblilt Heart originaal pressitud plaati ...
Sama asi cd'l... ei hakka digisõpru solvama.


Huvitav, mis plaadist jutt ja kas CD puhul oli tegemist tolleaegse paralleelväljaandega?

tegu 78aasta lp'ga "Magazine"
võrdluseks oli mitteoriginaal cd.
ja,et veel natuke kadedust külvata siis ostsin selle ja veel palju huvitavaid asju NY plaadipoest 99senti tk

[sewar]

Vs: Digi audiofiil?

Järgmisena äkki väidate, et teete ka vahet (nagu keegi siin tabavalt märkis) vahepeal zipitud ja zippimata .doc failil ?

Pean kah veidi, täpsustuseks, õiendama.
Loomulikult pidasin silmas kõvakettale ripitud flaci võrdlust CD-deki esitusega.
Seepärast ka märkus helikaardi aadressil.
Flac ja wav failil ma ilmselt vahet ei teeks.

Digiformaatide areng on nii kiire, et tootjad ei jõua turu vajadustele reageerida.
Seadmeid, mis suudaksid audiofiilsel tasemel digitaliseeritud muusikat edastada on praegu veel väga vähe. Siin on näide Linn'i toodangust. Hinnad on kosmilised.
Positiivse lisana pakub sama firma ka muusikat, mida nende mängijatega kuulata.

[ottok]

Vs: Digi audiofiil?

loodan,et ei risusta teemat:
kas on keegi võrrelnud originaalpressi vinüüli uusväljaandega?
hirmsasti tahaks kah kõrva kontrollida,kahjuks pole ühtegi varianti kus üks oleks vana ja teine uusväljaanne