Vs: Digi audiofiil?
-
-
Vs: Digi audiofiil?
[quote=marley]seda, et 60-80ndate muusika on sisuliselt ja heliliselt kvaliteedilt parem,
küll kuidagi ei usu. alati on tehtud väga head, keskmist ja p..ka muusikat.
samad lood salvestuskvaliteediga.
ainult ÜKS näide:
ZZ Top.
esimene kolmandik loomingust tehti muusikat mis meeldis neile ja väikesele ringkonnale,siis ütles manager,et aitab poisid,nüüd teeme pappi-tulidki "hitid" Legs jne... see meeldib valdavale enamikule kuulajaskonnale ja pappi tuli. Kui rahavajadus muutus hakati tegema jälle muusikat mis meeldib meestele endale ja väikesele ringkonnale
umbes sama E.Claptoniga:
Yardbirds,Cream,siis soolokad-raha ju vaja- ja nüüd jälle muusika.
niipalju siis minu arvamusest 60-80 muusikast.
mis puudutab siin mainitud elektroonilist muusikat siis Emerson tegi seda ansambliga Nice juba kuuekümnendate lõpusviimati muutis kasutaja ottok; 24 m 2009, 14:57.Comment
-
Vs: Digi audiofiil?
Projecti toodangust ehk leiab, kuigi pole audiofiilile just. aga seda pole kaEsmalt postitatud suur13 poolt
selles hinnaklassis cd-mängija.Comment
-
Vs: Digi audiofiil?
to marley:
Nojah, seda ma räägingi, selle raha eest saab entry-level (USB) vinüülika korrektori ja nõelaga, veidi parema ilma korrektori ja endiselt odava default nõelaga ning keskpärase CD-deki. Võrrelda neid 4000.- helikaardiga pole minumeelest aus. Mina julgeks selle hinnataseme helikaarte, vähemalt muusika KUULAMISE (mitte loomise) otstarbelt, nimetada juba tippklassiks.
Ka arvan, kuna mul endal just selle hinnaklassi vinüülikas, et see jääb veel sama kallile CD-dekile selgelt alla. 4000.- eest saab juba üsna korraliku Denoni, NAD-i või Marantzi.
Kui ma oma vinüülika nõela ja korrektorit upgradeks, oleks võib-olla jälle asi teistpidi...
to ottok:
Mis sa sellega öelda tahad ?
Sa räägid ju hoopis teisel teemal - looming vs. kommerts...Comment
-
Vs: Digi audiofiil?
Mina pakkusin, et helikaart jääb viimaseks.Esmalt postitatud marley poolt
On muidugi küsimus, kust võtta arvutisse see pakkimata heli? Seesama ripitud CD plaat?
Kui nii, siis on helikaart kindlalt viimane.
Studio master flac'i puhul (mida näiteks Linn müütab), võib järjekord muidugi muutuda. Seda pole ma veel proovinud.
Katses osalesid:
Led-Zeppelin
The Song Remains The Same CD 7567-90303-2 Swan Song & LP Swan Song SSK89402 1976
Harman/Kardon DVD23 hind ostes, umbes 3000 EEK'i
M-Audio Audiophile USB helikaart,
PHILIPS F7122 vinüülikas (ostetud kasutatult 400 EEK'iga ning pisut moditud) & NAD PP2 eelvõim.
Miskipärast tundub, et kooslus arvuti + helikaart, pole digifailide mängimiseks just parim lahendus. Mingi spetsiaalseade suudaks ehk effektiivsemalt toimetada.Comment
-
Vs: Digi audiofiil?
Kui ripid "sellesama CD" arvutisse siis mismoodi mingi helikaart selles osaleb?Esmalt postitatud sewar poolt
Milles seisneks effektiivsus standalone korral või kuidas jääb arvuti effektiivsuselt näiteks Linni streamplayeritele alla?Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
KonfutsiusComment
-
Vs: Digi audiofiil?
Helikaart osaleb pärast, selle esitamisel.Esmalt postitatud OSX poolt
Arvutil on palju muid kellasid ja vilesid, millele ta peab oma resurssi ja tähelepanu jagama. Linni pole õnnestunud kuulata, aga arvan ,et sihtotstarbeliselt ehitatud seadmel on mõeldud ka näiteks kõvaketta ja ventilaatorite müra minimeerimisele, puudub hiir, toide on teistsugune jne.Esmalt postitatud OSX pooltComment
-
Vs: Digi audiofiil?
Jutt oli välisest helikaardist.Esmalt postitatud sewar pooltComment
-
Vs: Digi audiofiil?
Ei ole ilmselt pärsi õige materjal võrdlemiseks, CD on remasteramise üle elanud.Esmalt postitatud sewar pooltComment
-
Vs: Digi audiofiil?
Enne kui midagi testima asutakse, oleks mõelda vaja. Teeme esmalt selgeks mida me üldse võrdleme. Kas helikandjaid, heliformaate või hoopis stuudiotehnikute oskusi? Sewari katse näitab ilmekalt et läbi mõtlemata tehtud katse annab ka arusaamatud järeldused. Ja selliseid katseid kohtame massiliselt, seepärast ärgu sewar solvugu et teda siin näites kasutan.
Mida siis tegelikult võrreldi? Võrreldi vinüüli aastast 1976 ja hiljem tehtud CD versiooni, mille master on läbinud vastava töötluse. Seega oli võimalik võrrelda vaid järeltöötluse taset, mitte aga seadmestiku taset. Kui tahame aimu saada seadmestiku tasemest, tuleb siiski salvestada konkreetne vinüül kaduteta formaati. Ainult selliselt saab hinnata kas digiseadmestik saab olla transparentnse heliga või mitte (käesoleva teema kontekstis).
Erinevad tihtilugu ka sama plaadifirma erinevate aastate väljaanded mingist laulust mis välja antud CD peal - ja me tahame kommertsCD abil võrrelda millegi kolmanda kvaliteeti!
Tavaline vinüül omab sagedusala 10Hz kuni ca 35kHz. Dünaamika on tavalistel plaatidel keskmiselt 50db, nn premium väljaannetel ca 80db, teoreetiline maksimum 1kHz@+20db 110db.
Sewari väline helikaart kasutab ADC kus dünaamika ulatub kuni 100db, sagedusala võib ulatuda kergesti 40kHz ning DAC samas seadmes on dünaamikalt isegi 110db.
Peaks olema piisav et reaalses elus teha mõistlik vinüüli kaduteta ripp ja seda taasesitada?Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
KonfutsiusComment
-
Vs: Võrreldi vinüüli aastast 1976
Aasta 1976 oli ikka päris ammu ja on lausa haruldane, et "vinüül aastast 1976" seda ka tõesti on. Tegelikult on tõelise õige esmaväljaande omamine meie kandis suhteliselt ebatüüpiline nähtus, aga kui siiski, siis peaks tal ikka vanusest ja kulumisest olema nii palju kõrvadega ärakuuldavat "lisaväärtust" tekkinud olema, et polegi nagu midagi võrrelda."Dreams are nothing more than wishes
and a wish is just a dream you wish to come true."Comment
-
Vs: Digi audiofiil?
Sa OSX paned ise samas asjas mööda kui Sewar.
Kui teha vinüülist plaadimängija pealt heli digiformaati ja siis võrrelda saadud digi heli vinüüliga, saame teada vaid seda, kui hästi on AD ja DA muundamine antud juhul õnnestunud.
Võibolla oleks võrrelda mõtet mingit otse livest vinüülile lastud (on olemas ka selliseid) ja samast livest otse digisse võetud varianti.
Õige võrdluse tegemine on piisavalt keeruline ja seepärast on ka alati nii digi kui analoogi (vinüüli) pooldajatel küllalt argumente teise poole vastu.Comment
-
Vs: Digi audiofiil?
liitun moi arvamusega
Aga arvan et teema algataja sai siit külimitega teavet kuskil õlle taga asjade seletamiseks
Fools and fanatics are always certain of themselves, but wiser people are full of doubtsComment
-
Vs: Digi audiofiil?
sewar, äkki on viga hoopis m-audio kaardis või selle draiverite
puudulikkuses? nii kaua, kui ise 410-t olen kasutanud, on sel pidevalt
miski kiiks olnud. järgmine kaart on kindlalt mõne "päris" profifirma oma,
motu, edirol, tascam vms.
siit natuke lugemist, mis sisaldab pc-põhist audiofiiliat --
SE võim, open baffle kõlarid, pc, kaks DA-konverterit ja ruumikorrektsioonitarkvara. peaks teemakohane olema küll:
Comment
-
Vs: Digi audiofiil?
Moi, kui mingi live võetakse teadlikult mõlemasse formaati siis digiversiooni tootmiseks mõeldud ahel sisaldab tingimata sellist atribuutikat mis tegeleb dünaamika kompressimise ja limiteerimisega (vähesemal määral kasutatakse seda ka analoogsalvestuse korral). Niisiis oleme originaalsündmusest jälle sammu võrra kaugemal ikkagi.
Kuna selles "digisõjas" on ühe poole väiteks see et digi on kuiv, sedavõrd et ei suuda pakkuda (kasvõi kulunud, määrdunud) vinüülile omast helilist läbipaistvust siis ma ei näe muud katsetamise võimalust kui see meelepärane heli salvestada adekvaatse lahendusega ja kuulata tulemust võrdlevalt. Meil puudub vajadus mingi live kasutamiseks (kus hullemal juhul on isegi erinevad mikrofonid erinevatele formaatidele - mis võrdlus siis nüüd?) kui meeldiva heliga materjal on juba kodust võtta. Meil puudub võimalus kontrollida kuidas tegelikult kuskil Texases või Royal Hallis need kaks võimalikku masterit tehti, kuid seda kuidas me kodus teeme koopia vinüülist saame ju kergelt veenduda.Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
KonfutsiusComment
Comment