Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Kas keegi oskab kommenteerida, milline kvaliteedi vahe võib olla pressitud ja kõrvetatud plaadil?
Kõrvetatud plaadil on heli tasapinnalisem ja tuimem. Detailid on kehvemad ja lokalisatsioon kannatab.
Parem emotsioon helist - tõsine põhjus tehnika ümbervahetamiseks ! Hea tehnika on see, mida te ostaksite ülejärgmisena.
Õppige tundma helitasemete vahesid ja tehke valik parima helinaudingu , aga mitte odavaima hinna või suure hinnalanduse järgi !
Jah, aga kõik see ei muuda instrumentide asetust ruumis hägusemaks ja dünaamikat üle plaadi ühtlaselt väiksemaks...
Tekivad, klikid, krõpsud, lühiajalised moonutused ja "plaadi viskumine", kui seda korralikult lugeda ei suudeta
Jah, aga kõik see ei muuda instrumentide asetust ruumis hägusemaks ja dünaamikat üle plaadi ühtlaselt väiksemaks...
Tekivad, klikid, krõpsud, lühiajalised moonutused ja "plaadi viskumine", kui seda korralikult lugeda ei suudeta
seda ei USU minagi. kuigi kui cd kõne all on, siis pole siin "digitaalse"
salvestusega eriti tegemist, puha analoog, välja arvatud DA-muunduri "matemaatika". kõvakettale salvestades kirjutame kontrollitavaid nulle
ja ühtesid, cd on (vabandage väljendust) veakorrektsiooni VÕIMALUSEGA
juust, mida hallitus ja hiired kohe peale valmimist rikkuma hakkavad (-;
ja kui cd taasesitus nii häirekindel on (nagu müütides juttu), milleks siis
hi-end mängija viis eraldi toiteplokki? tundub nagu ilus teooria, mida
praktikas raske teostada. sest kui müüt cd "digitaalsusest" paika peaks,
suudaks ka suvaline 500-kroonine cd-mängija veatult muusikat mängida.
pagan võtku, kvaliteetne vinüülimängija tundub palju "lihtsam" lahendus...
Mul on üks CDR mis toodetud ja salvestatud 1999 ning mis hävib tasapisi mingil teadmata põhjusel. Praeguseks on plaadi lõpp praktiliselt loetamatu. Loetavus kahaneb sujuvalt mida plaadi lõpupoole lugemine jõuab.
Sellega on hea katsetada mida ja kuidas lugev seade üritab päästa. Esmalt ilmub helisse teatav "sahin", perioodiliselt (olles sõltuv salvestuse geomeetriast). Kui "sahin" on jõudnud kasvada selliseks et peaaegu ei katke enam siis hakkavad tekkima "augud".
Helipildi suhtes võib öelda et tugevate vigade korral hakkab helipilt muutuma tänu lisanduvatele "sahinatele" (toimub maskeerimine), vahepeal aga on heli siiski üsna normaalne. Kuna üks hääbuv salvestis omab tehiskaja siis selle kuulamiselt saan pakkuda et teatud "õhulisus" hakkab kaduma enne kui ilmub konkreetne "sahin". Vaadates Plextoolsi skanneeringut samast plaadist siis "õhu" kadumine langeb juba tugevalt punasesse alasse. Minul pole õnnestunud ühtegi teist nii halvas seisus plaati kohata, seepärast arvan et nii suurte vigadega plaadid on pigem suured haruldused kui "audiofiili" igapäevased plaadid.
Ei julgeks küll selle põhjal kinnitada et normaalne CDR kaotaks helist midagi mida saaks kuulda. Enne tuleb formaadi tehniline piiratus ette.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
saab olla kehvem, kui digitaliseeritakse ilma veaparanduseta
See pole lihtsalt võimalik kuna veaparandus on CD formaadi standardis sees.
Esmalt postitatud marley poolt
kuigi kui cd kõne all on, siis pole siin "digitaalse"
salvestusega eriti tegemist, puha analoog, välja arvatud DA-muunduri "matemaatika". kõvakettale salvestades kirjutame kontrollitavaid nulle
ja ühtesid, cd on (vabandage väljendust) veakorrektsiooni VÕIMALUSEGA
juust, mida hallitus ja hiired kohe peale valmimist rikkuma hakkavad (-;
Muide kõvaketta formaat on väga sarnane CD formaadile ja hakkab ka sisuliselt hallitama, ainult magneetiliselt. On muidugi veel "väikesed" erinevused andmete liiasuses ja veaparandusalgoritmides.
Esmalt postitatud marley poolt
ja kui cd taasesitus nii häirekindel on (nagu müütides juttu), milleks siis
hi-end mängija viis eraldi toiteplokki? tundub nagu ilus teooria, mida
praktikas raske teostada. sest kui müüt cd "digitaalsusest" paika peaks,
suudaks ka suvaline 500-kroonine cd-mängija veatult muusikat mängida.
See kõik on ikka selle jaoks, et ajaliselt perfektsed bittide rida saada DA muunduri jaoks ja DA-s võimalikult vähe moonutusi tekiks.
sest kui müüt cd "digitaalsusest" paika peaks,
suudaks ka suvaline 500-kroonine cd-mängija veatult muusikat mängida.
Suudabki, Ja eks sellepärast kasutavadki paljud High-End klassi masinad kõige odavamaid plastmassist lugemismehhanisme. Põhiline vahe tuleb sisse DAC-i ja analoogväljundi koha pealt. Ja siis veel toide ja korpuse stabiilsus...
Kas 320kbps mp3 mängituna "flight mode" rezhiimis, mil kogu raadioosa on välja lülitatud, sonyericsson telefoni pealt on võrreldav originaaliga mängituna CD mängijalt? Täpsemalt, kas suudab helipildi/helikõla järgi vahet teha, kas mängib telefon või originaal?
If you think education is expensive, try ignorance.
Kas 320kbps mp3 mängituna "flight mode" rezhiimis, mil kogu raadioosa on välja lülitatud, sonyericsson telefoni pealt on võrreldav originaaliga mängituna CD mängijalt? Täpsemalt, kas suudab helipildi/helikõla järgi vahet teha, kas mängib telefon või originaal?
Esiteks peab siin kahte asja eraldi võrdlema: cd-mängija (milline?) vs sonyericsson telefon ja siis mp3 320kpbs vs CD. Teiseks ei saa ma aru mida sa võrrelda tahad - telefon mängib oma klappidega vs korralik audiofiili helisüsteem+klapid?
Kas 320kbps mp3 mängituna "flight mode" rezhiimis, mil kogu raadioosa on välja lülitatud, sonyericsson telefoni pealt on võrreldav originaaliga mängituna CD mängijalt? Täpsemalt, kas suudab helipildi/helikõla järgi vahet teha, kas mängib telefon või originaal?
Ma usun et on võimalik kõla järgi vahet teha. Kuid süüdi pole mitte mp3@320kbps vaid telefoni audioosakond ise. On üsna võimalik et telefoni sagedusala on piiratud et hoida kokku akule energiat. Mul pole küll mingitki kogemust säärase telefoniga kuid mõnedel mälupulkadel - mp3 mängijatel on see nii olnud.
Raske on vahet teha kui pakitud on sellise koodriga mis sagedusi ei lõika. Selles plaanis praegused Lame põhised koodrid eristuvad suht kenasti oma 16kHz cuttoffiga. Selles saab siis muidugi alles aru kui pakime ja võrdleme sellist muusikat kus üldse sisaldub kõrgemaid kui 16kHz sagedusi.
Mis reziim see "flight mode" üldse on? ...Võibolla lapsed küsivad, oskan siis miskit kosta
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Esimese punkti osas, Sul õigus kahe võrdluse osas. Aga ma jätan selle peene vahetegemise teistele huvilistele.
CD mängijatest on mul eelistus laiatarbetootja tippmudel.
Ma ei tea, kuidas teistel markidel, sonyericssonide uued mudelid tulevad kaasa üleminekuga stereopulgale, mida täiesti edukalt sobib ühendada vastava kaabli asemel kas muusikakeskuse või kuulajale meeldivate kõrvaklappidega.
Stabiilne akutoide, kontrollitud keskkond erinevalt arvutist, stabiilne signaaliallikas (sisemine mälu) - on eeldused heale helile. Või tundub väga jabur?
If you think education is expensive, try ignorance.
Comment