kõrvaklappide sagedusala?

[kristjan83]

kas 10-27000 hz kinnised klapid on normaalsed kuulata. teevad bassi ka we?

[A.R.]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

kas 10-27000 hz kinnised klapid on normaalsed kuulata. teevad bassi ka we?

See, mida sa kuuled, sõltub sellest kui vana sa oled.
Kui kuskil 10 a kanti, siis võid vast 18 kHz ära kuulda.
Keskkoolis 14-15 kHz.

Aga vanematel inimestel on ülemine piir kuskil 10-12 kHz

Kui oled paar aastat klapid peas käinud, kuuled parajasti telefini -
100Hz - 4kHz

Kui tahad täpsemalt teda, mine kõrvaarsti juude, mõõdavad ja
saad graafiku väjatrüki.

Siin võid ka natuke testida.

http://www.youtube.com/watch?v=4G60hM1W_mk&feature=fvw

[YRO]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

See on isegi parem test.

[kristjan83]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

sain

[sebastian]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

A.R., seda youtube'i linki ei tasu küll soovitada Video/audio on pakutud viletsasse FLV koodekisse mis tähendab, et üle 10kHz sagedused hakkavad mutiauku kaduma. Nii võib noor inimene arvata, et kuulmisega juba ongi asjad ühel pool...
YRO antud link on juba hulga parem.

Üldiselt on nii, et kooliealised kel kuulmine klappidega pole veel rikutud, peaksid enamuses 16kHz vabalt kuulma. 17-18kHz juba selline "on-ja-ei-ole" vahemik. 20kHz kuulmine on juba probleemne. Keeratakse võimendus üles, tekivad madalama sagedusega harmoonilised (moonutused) ja seetõttu ekslikult arvataksegi, et kuuleb ka sellist kõrget sagedust.

Kontrollis oleks tõesti hea käia. Võib paluda arstil ka 18kHz oma aparaadist välja võluda.

(sebastian hiljuti käis, kahjuks targad riistad seekord üle 16kHz ei andnud, arst teadis rääkida, et tema juures pole seni veel keegi üle 16kHz soovinud. Õnneks oli ka seda sagedust korralikult kuulda )

[tartu pets]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

kiire vastus: 1khz@-48dB ning kuni 12kHz -42dB, siis tuleb KIIRE tõus -12dB@16kHz. proovin hoomikul peale magamist uuesti, päev otsa dnbd kuulanud ja masinate taga mässanud ning kõrgete selgus pole teab mis suur. Aga bassiotsas on need SPH2000 suht lahtiste klappide iseloomuga: eksponentsiaalselt kasvav energiavajadus...

lisan ka pildi, kuid teine tuleb veel juurde, siis kui kõrvad on puhanud...

[A.R.]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

A.R., seda youtube'i linki ei tasu küll soovitada Video/audio on pakutud viletsasse FLV koodekisse mis tähendab, et üle 10kHz sagedused hakkavad mutiauku kaduma. Nii võib noor inimene arvata, et kuulmisega juba ongi asjad ühel pool...
YRO antud link on juba hulga parem.

85. aastal ma õpetasin ükele 1-2 klassile et nii saab koolis ette öelda.
Nemad kuulsid 17-18. mina 14. Õpetaja 9-10
Õpetaja solvus.

Selle lingi avatasid mu lapselapsed. Kõige väiksem, 11, kuulis 18 kHz.
Kontrollisin sisse-välja, kuulis. Vanemad poisid olid allpool.
Nemad on "muusikud". Mina jään alla 10.

Õige oleks muidugi mõõta korralikult dB ära. Aga pole minu rida.

[tehnofriik]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

kiire vastus: 1khz@-48dB ning kuni 12kHz -42dB, siis tuleb KIIRE tõus -12dB@16kHz. proovin hoomikul peale magamist uuesti, päev otsa dnbd kuulanud ja masinate taga mässanud ning kõrgete selgus pole teab mis suur. Aga bassiotsas on need SPH2000 suht lahtiste klappide iseloomuga: eksponentsiaalselt kasvav energiavajadus...

lisan ka pildi, kuid teine tuleb veel juurde, siis kui kõrvad on puhanud...

See 16 kHz anomaalia vöib vabalt olla ka testis kasutatava pakkimise (ei välistaks 128 kbit/sec MP3) viga, pluss möjuvad kasutatavad körvaklapid/kölarid (sisuliselt möödab test ju siiski vaid seda, kui hästi sa konkreetse tehnikaga esitatavaid sagedusi kuuled). Ise siinusgenega sagedusi lastes pole mulle 16 kHz probleemiks (näiteks on minu jaoks väga häiriv 50 H CRT teleka realaotuse pinin, mis jääb umbkaudu sinna 15,5 kHz juurde), 16,5...17 kHz peal kukub kuulmine ära, 18 kHz peal on vaikus majas.

Lisasin ka oma tulemuse (kusjuures, kölaritega oli 16 kHz paremini kuulda kui klappidega, kuigi Celestioni HF50 valjukad kukuvad juba 13 kH peal ära - subharmoonilised moonutused vöi on Sennheiseri HD202 klapid töesti nii hullud?). Muuseas, dr Geddes argumenteerib, et tegelikult polegi väga oluline, mis toimub ülalpool 10 kHz - kuna looduses selliseid sagedusi on vähe (need ei levi kuigi kaugele, neeldudes öhus) ja inimese jaoks need olulist infot ei kanna (lövi möire ja inimköne/lapse nutt on tunduvalt madalamatel sagedustel, nahkhiirte dieet ja igapäevamured aga meid otseselt ei huvita) , pole inimese körv ka nende akuutseks kuulmiseks adapteerunud.

[Chime]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

Tegin kah testi ära ja peaks rahulolevalt mainima, et kuulmine on veel üsna korras, täitsa normide järgi
Kuid seda kuulmiskõverat vaadates meenus veendunud tymmiarmastajate ekvalaiseriseade - kõrged ja madalad üles võimendatud. Kas äkki pole nii, et hoopis sellises seades jõuavad kõik sagedused kõrvadesse võrdse detsibelliga, nö. "õigesti" Ketserlik mõte, aga üsna paeluv.

[OSX]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

See nagu loudnessimaiguline graafik on nn samavaljusjoon (kuulmispsühholoogia termin), ehk siis sellistel tugevustel kuuleb inimene helisid/sagedusi sama valjult. Inimene ei saa kuulda nii et graafik tuleks flat.

[tehnofriik]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

Kuid seda kuulmiskõverat vaadates meenus veendunud tymmiarmastajate ekvalaiseriseade - kõrged ja madalad üles võimendatud. Kas äkki pole nii, et hoopis sellises seades jõuavad kõik sagedused kõrvadesse võrdse detsibelliga, nö. "õigesti" Ketserlik mõte, aga üsna paeluv.

"Loudness"-nupp idee kohaselt teebki sageduskara Fletcher-Munsoni köveratele vastavaks, et ka vaikselt kuulates helibalanss paigas oleks. Siin on aga päris mitu "tundmatut suurust X" - esiteks, keegi ei tea, kui suure helitugevuse juures on teost miksitud-masterdatud (ehk siis, missugune peaks olema referentstase, mille juures asi peaks "sirgelt" kölama ka ilma kompensatsioonita, muusikatööstusel miksimise-masterdamise helitugevuse standardid erinevalt filmitööstusest puuduvad), teiseks vöib ainult oletada, kui suur on löppkasutaja kölarite tundlikkus (100 dB tundlikkusega ruuporsüsteemis tekib madalate-keskmiste liigne upitamine, kuna mängivad juba väga väikese volüüminupu asendi puhul väga valjult, 80 dB tundlikkusega minimonitoride puhul ei vöimendata piisavalt), kolmandaks pole teada, kui kaugel löppkasutaja kölaritest on (4 meetri kaugusel kuulajani jöuab heli ca 12 dB (subjektiivselt kaks korda) nörgemini kui meetri kaugusel istujani). Selle koha pealt on Yamaha reguleeritav "loudness" iseenesest väga hea idee, kui vaid inimesed seda öigesti kasutada oskaksid. Tänapäeva sünteetilises maailmas ei ole naturaalsusel enam kohta - vöimul keeratakse bass-körged pöhja, et "äge" oleks, emased isendid katavad end pahatihti ebaloomuliku krohvikihiga, isased pumpavad end möttetult ülesse ja toidud uputatakse kunstlikesse maitse- ja värvainetesse ning ketšupisse.

[Chime]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

Heh, nii läbipaistev mu katse väikest sofistilist mulli puhuda siis oligi

[YRO]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

Kuulmine eelmisel aastal ja nüüd. Praegune on ilmselgelt siledam, pakun, et paremate klappide (Denon AH-D1001) tõttu.

See peaks olema samavaljusjoon jah. Kas ma mäletan õigesti siis SLM-ide A-Weighting mõõdab sellise joone järgi?

[kristjan83]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

ok aitab sellest kõrvajutust... tahtsin lihtsalt teada kas suurema sagedusalaga klapid on paremad või jah?

[Chime]

Vs: kõrvaklappide sagedusala?

Kui klapid oleksid 1000-1001 Hz, siis oleks üsna jama jah.