Teade

Collapse
No announcement yet.

Inimkõrva füsioloogia seos kõlaritega

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Inimkõrva füsioloogia seos kõlaritega

    sain teada sellise enda jaoks uue fakti, et inimese kõrv on samuti suurtel helivaljustel mittelineaarne.
    minu jaoks oli see uudis selles mõttes, et varasemalt oli jäänud mulje, et kui on hästi moonutustevabad kõlarid ja võimendid, et siis peaks saama muusikat kuulata ka valjusti puhtalt. aga nüüd siis tähendab, et võimsate kõlarite puhul ei tasugi teatud valjusastmest alates enam lineaarsust nõuda - ilmselt seetõttu ka on PA ja Hi-Fi kõlarite disainid erinevad.

    inimkõrva mittelineaarsus on muidugi väga lihtsasti füsioloogiliselt põhjendeatav - nimelt on tegu kaitsemehhanismiga. on teatud lihased mis pingestuvad helivaljusega ja takistavad kuulmekile vibratsioonide ülekandumist.

    aga demonstreeriv efekt oli väga lihtne.
    ühte kõrva lased 300 Hz siinust. teeise kõrva lased 601 Hz siiinust. (või sweepid vahemikus 590-610)

    juhul kui sinu 300 Hz jõuab ajusse lineaarsena, siis kuuled sa kahte sagedust 300 ning 60x.
    juhul kui 300 Hz saab mittelineaarse moonutuse, siis tekib 600 Hz komponent, ja selle komponendi tuvastad sa kenasti lähedaste sageduste kooskuulamisest tekkiva pulseerimise abil ära.

    proovige. mina sain tulemuseks, et heli on lineaarne täpselt "mõnusa kuulamismugavuse" tasemeni.

    ahjaa, see raamat kus see test sees oli, on
    Critical Listening Skills for Audio Professionals

    #2
    Vs: lugesin üht raamatut

    Avo Rein Tereping, Kuulmispsühholoogia, Tln. "Valgus", 1988

    Comment


      #3
      Vs: lugesin üht raamatut

      Esiteks lahmiks kohe vundamendi pihta. Siin foorumis ja mujalgi on korduvalt ja mitmetes aspektides viidatud, et siinus ei ole muusika. Sellised katsed põhimõtteliselt ei pruugi reaalsust piisava täpsusega modelleerida ja mingeid laiaulatuslikke järeldusi nende põhjal vist teha ei saa.
      Teiseks, selliste mõistete kasutamine nagu "puhas heli" ja "mõnus kuulamismugavus" on väga libe jää. Peaks pikemalt lahti ikka seletama. Minu jaoks näiteks on see teada tuntud kõrva füsioloogiast tulenev toonkorrektsiooni nupu vajadus just seal mugava kuulamistugevuse joone lähedal. Paar vatti võimsust siis 15 ruuduses toas. Kui me räägime PA kuulamismugavusest, siis sama moodi oleneb mugavus ruumi suuruse ja vattide hulga suhtest. Alkoholiga saab seda piiri pisut laiendada. Kas see siis lõõgastab neid su kirjeldatud kuulmekile lihaseid või lihtsalt blokeerib aju, ma ei tea. Minu jaoks on kurtide helimeeste probleem täiesti olemas nii et tihtipeale pole valikut. Kui tahan bändi kuulata, siis pean jooma.
      Kolmandaks. Lineaarsus ei olegi alati eesmärk. Kaugel sellest. Põhjuseks võib tõesti ka see olla, et kõrv ei ole lineaarne.
      Need lihtsalt minu arvamused ja kogemused ega pretendeeri lõplikule tõele.
      Хоть я сразу не понял что это, ну почуствовал что для полного счастья это как раз вот уменя не хватало.

      Comment


        #4
        Vs: lugesin üht raamatut

        Viitan ühele vanale teemale, kus on link oma kõrvade mittelineaarsuse testimiseks. Kuulmine pidi olema kõige lineaarsem vahemikus 85dB-95dB, aga kahjuks ei leia enam viidet üles. PA ja HiFi kõlareid disainitakse tõesti erinevate valjuste jaoks ning ilmselt asub siin mängu jällegi kompression. Sellele on pühendatud ka LDC7 peatükk 1.72.

        Muide, minu teada kalibreeritakse mikrofone, SPL-mõõtjaid ning muid valjusel 94dB, et sagedusala oleks võimalikult lineaarne.
        Minu DIY blogi
        <- CSS'i lairibad EL70 erihinnaga!

        Comment


          #5
          Vs: lugesin üht raamatut

          Esmalt postitatud YRO poolt Vaata postitust
          Viitan ühele vanale teemale, kus on link oma kõrvade mittelineaarsuse testimiseks.
          see test ei ole mitte lineaarsus, vaid tundlikkuse sõltuvus sagedusest.

          mittelineaarsus on see kui ülekandefunktsioonis y=a0+a1*x+a2*x*x+a3*x*x*x .... on mõni kordaja peale a1 nullist erinev.
          ja siinustestiga on lihtne seda ruutkomponenti avastada. sest siinuse ruut on samuti siinus aga 2x suurema sagedusega.

          Comment


            #6
            Vs: lugesin üht raamatut

            Esmalt postitatud vuss poolt Vaata postitust
            Teiseks, selliste mõistete kasutamine nagu "puhas heli" ja "mõnus kuulamismugavus"
            "mõnus kuulmismugavus" on kõige täpsema võimaliku definitsiooni järgi see, kui muusika pole liiga vaikne ja ega ka mitte liiga vali, ega moonuta tuntavalt.

            ja mis teeb asja huvitavaks ongi see, et see tehnililselt tekkiv mittelineaarsus tekib samal tasemel.
            nüüd on meil kolm nähtust mis tekivad koos. millised neist on omavahel samased, või siis milline nähtus põhjustab teist?

            need kolm nähtust on siis:
            1) tundub et muusika on liiga vali
            2) tundub et muusika moonutab
            3) siinustest näitab et eksisteerib ruutkomponent.

            mulle tundub, et võimalikud seosed on näiteks sellised:
            1) põhjustab 3). see tähendab siis seda et tunne et muusika on liiga vali ongi seesama lihasmehhanism mis kaitseb kõrva ja see mehhanism tekitab moonutuse.
            2) ja 1) on tegelikult üks ja sama asi, ehk siis inimene saabki aru sellest, et muusika on liiga vali, läbi selle et tekivad moonutused.
            3) põhustab 2)

            Comment


              #7
              Vs: lugesin üht raamatut

              Nagu tavaliselt ei ole vastus lihtne ega koosne ühest numbrist.

              Inimkõrva moonutuste eristamise võime sõltub nii sageustest kui helivaljustest.... see pilt peaks paljugi selgitama.
              Lisatud failid

              Comment


                #8
                Vs: lugesin üht raamatut

                no ei ole see ka päris seesama asi. see sinu graafik näitab EELNEVALT tekkinud moonutuste tuvastamisest. muidugi - ülemises otsas on võimalik seos olemas efektide vahel - nimelt kui kõrva enda sees tekkib mittelineaarne moonutus teatud helivaljusest, et see siis nõrgendab VÄLISTE moonutuste eristamisvõimet..., mida me näeme ka ergo graafikult - ehk mida valjemaks läheb põhisignaal (ja sellega seonduv kõrvasisene moonutus) seda suuremat kuulatava signaali moonutust see varjutab.

                Comment

                Working...
                X