Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

[MK]

Hmm.
Mõned päevad siin mõttes mõlkunud 10GD 36K elemendid, küll aga teavasti nad nii hea ja vastupidavd pole kui võiks tegelt. Siis tekkis mõte aga kui teha neile tuuning.
1. see vahtkummist lõdvik võiks olla hoopis nahast ? (klangfilm kasutas mingi elemndi puhul seda samuti ka Rullit)
2. tuleks ka seda immutada mingi vedelikuga nagu tehakse (4a32) ja muude lairiba elementudega et hääl selgem ja puhtam oleks. (värnits ? kuigi on ka vist mingid muid lakke).
Guugeldades on suht kuulus tegelane Atier Rullit kes palju igasuguste tuuningutega tegeleb.
Siin väikses eestis ka ehk on keegi tegelenud sellega ja ehk oskab ka pajatada üht koma teist.
endal väike huvi nende 10GD 36K elementidega katsetada oleks kui kellegil need üle võib märku anda, nagu näha siis lõdvikute olukord pole tähtis ka.

[GU50]

Vs: Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

Niipalju kui mina oma vanast rasvast mäletan, siis valjuhääldaja olulisemad parameetrid, mis vähese moonutusega kaasas käivad, olla midagi säänset:
- koonus peab olema võimalikult jäik, mitte painduma.
- koonus peab olema võimalikult väikese massiga. Tugirõnga ja servalõdviku võib ka ilmselt koonuse massi sekka lugeda, vähemalt osaliselt.
Eks nendest eeldustest lähtudes võib otsustada igatsugu immutiste vajalikkuse/võimalikkuse üle.

Konstrueerisin ka kõlareid, tänapäeva mõistes muinasajal. Kuna olud olid kitsad, siis tuli läbi ajada detailidega, mida võimalik saada oli. Sama kasti sai katsetatud 10ГД-36 ja 2 tk tandempaigaldusega 4ГД-28(-35? vmt?). Viimased lairibad, paberkoonusega, paberservaga, teate küll. Mäletan, et heli oli üllatavalt hea. Heam kui 10ГД-36. Ehk tasuks ka tänapäeval midagi säänset uurida?

[humax]

Vs: Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

2. tuleks ka seda immutada mingi vedelikuga nagu tehakse (4a32) ja muude lairiba elementudega et hääl selgem ja puhtam oleks. (värnits ? kuigi on ka vist mingid muid lakke).

See on nüüd küll ainult arvamus, mida ei tohi tõsiselt võtta! Värnitsat ja muid lakke võid kasutada plangu immutamiseks! Mida tead Sina valjukatest 4a32 ja nende töötlemisest, kui sa tegelikult ei tea eesmärkigi
, milleks ja millega seda tehakse ja arvad et hääl selgem ja puhtam oleks. Täisti vale jutt !!! Vaata mina võin seda öelda, sest ma tean kus see tõde on. Esimesed 4a32 kogemused on mul aastast 1959, millal sain oma valdusse 1954 aastal tehtud LOMO tehase komplektse kasti ja mul on mitmeid selle tehase erinevaid kaste koos valjukatega ja ma kasutan neid käesoleva ajani ja jäängi kasutama. Tean ka seda, et Lomo tehasel oli oma spetsialistide poolt väljatöötatud immutus vedelikud, mille reptsepti ei ole avalikustatud ja erinevad tehased kasutasid erinevaid lahuseid, see on ka üks põhjus kõla erinevuses ja töödeldi ainult koonuse ääri ja seda kindla kauguseni. On ka selliseid isendeid mida ei töödeldud üldse, see oli vastavalt vajadusele ja kasutusalale. Tegelikult on see pikk ja nüanssiderohke jutt ja ma ei peatu sellel. Seda teemat ma valdan detailselt ja koos nüanssidega, mis puudutab Kinap seeria valjukaid. Käesoleva ajani olen selle teemaga tegelenud ja väga palju aega ja vahendeid sellele kulutanud ja selle taustal võin öelda,et ära räägi asjast millest sa midagi ei tea ja mis puudutab lairibasid. Seda foorumit loevad väga paljud ja pole mõtet inimesi eksitada oma arvamusega, kui teemat ei valda detailselt ja ei oma vastavat kogemust. Pealegi peaks Sul juba olema kogemus nende tuunitud ja tõrvatud valjukatega ja pole selles teemas midagi õppinud!? See valjuka koonuse töötlemine on õrnõhuke ja väga libe teema, kus isegi oma eriala spetsid ämbrisse astuvad. Enne kui midagi ette võtta selle paberkoonuse töötlemisega, siis eelnevalt tuleb ikka väga kõvasti kodutööd teha ja palju seda teemat uurida. Mul pole midagi selle vastu, et keegi sellega tegeleb ja pole ka minu mure, palju ta pärast neid nii, nimetatud tuuninguid läbinud valjukaid prügikasti viib. Kurb on ainult katsuda ja vaadata unikaalsedt valjukat, mis on lootusetult rikutud ja võib prükasti viia ja neid juhuseid on mitmeid. Vastavates ringkondades on andekad ja oma eriala valdavad inimesed, kes ostavad kokku vanu riknenud või rikutud, teatud tüüpi valjukaid, pressivad neile uued koonused, kerivad uued poolid ja tulemuseks on valjukad mis on võimelised konkureerima maailma tipptaseme lairibadega, sellest ma saan aru ja mõistan miks seda tehakse. Kahjuks pole ,neid meie maal. Seda postitust võib mõista nii ja naa, eks iga tegija peab endale ise tõe leidma ja üks on kindel, et õppida ja kogemusi saab kindlasti. Kui võtta praktiliselt defektne valjukas ja üritada sellest midagi teha, siis on see kindlasti väärt ettevõtmine ja tulemusest tasub rääkida, kui ainult arvamust avaldada kuidas ja millega ja mõni väikeste teadmistega mehike, lootes fantastilisi tulemusi, oma torud ära, rikub kas on ikka sellel mõtet? Mingit õpetust minu poolt antud teemale ei järgne ja seda lihtsal põhjusel, kuna see kõik pole nii lihtsalt teostatav ja pole pärast mingit konflikti vaja, et näe kurat, õpetas ja pidin valjukad prügikasti viima!

Edu Teile!

Ps. Mis niinimetad lõdvikutesse puutub, siis nende osa valjuka konstruktsioonis omab väga suurt tähtsust. Selle matejali õnnestunud valik andiski 36-le suurepärase kõla ja avara riba, kuid kahjuks polnud nii pikaealise kasutusega, nagu meie siin soovime.
Näit. üks korralik lairiba mida pole vaja tuunida ega tõrvata, tuleks tööd teha, et oleks võimalik osta, kasti panna ja heli nautida. Seal on ka kõik andmed olemas, mida vaadata ja seda selleks, et jutt oli lairibadest.http://www.tonianlabs.com/aer%20mk1.htm

[marley]

Vs: Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

4gd28 olid ka mul kasutuses, päris head mälestused.
Aga see 10 gd36 tuunimine ei tasu küll vaeva, kui just palju kogemust, spets töökoda ja erivajadust pole.
kuidagi tuleb see AP tuunitud bg 20 meelde (-;

[uni]

Vs: Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

Suured vanad lairibad polegi ehitatud eesmärgiga olla jäiga koonusega.Selle tõttu immutatigi
peamiselt koonuse välimist äärt, mille kanda jäi alumine sagedusvahemik.Sisemine osa jäi kõrgemale otsale. Kui kogu valjukas nüüd suvalt ära immuutada, saab ühe väga kehva "bassika"

[Shele]

Vs: Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

Välimist voldilist äärt olen immutanud kummiliimiga (korduvalt ja mõlemilt poolt) Tundus, et sai parem. Sobib vamadele nõukavaljukatele.

[MK]

Vs: Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

Hmm just nii ongi et neid 10GD 36K elemete tihtipeale vedeleb(onu juureski mul) ja nende lõdvikud on lootuseltult läbi (rängalt auklikud).
Kogu see üritus oleks katse minule muud ei midagi, õppimist ja nokitsemist talveks.

[tartu pets]

Vs: Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

Välimist voldilist äärt olen immutanud kummiliimiga (korduvalt ja mõlemilt poolt) Tundus, et sai parem. Sobib vamadele nõukavaljukatele.

enda 10GD-36K lõdvikut kah kummiliimiga immutanud, läks teine nii jäigaks, et enam temast bassi ei saa..seega ei soovita. Väljavahetus kohustuslik!

[Shele]

Vs: Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

Minu viga: unustasin lisamata, et kummiliim kõlbab papist koonustele, seega vanematele. See vahtkummist lõdvik reageerib tõenäoliselt liimiga ja tulemus ongi selline.

[Nrgy]

Vs: Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

Sai tehtud lõdvik parketi aluskattest. Täitsa toimib. Liimisin PVA-ga.

[Arol]

Vs: Valjuhääldi 10GD 36K tuuning

Sellele poroloon servale vast kõige parem asendus materjal on selline immutatud kangas (ma ei tea kuidas selle materjali täpne nimetus on), mis on suhteliselt pehme ja ei muuda väga palju elemendi tundlikust (muidugi oleneb see sinu töö kvaliteedist). Samasugust materjali kasututatakse S-90 kesksagedus valjuka servas. Olen näinud selliseid servasid JBL, Pioneeri toodangus olevatel 8" elementidel. Aga nende eemaldamine on suht keerukas (tükivad rebenema). Aga proovi kindlasti ära, kui aega ja viitsimist on! Kogemuse võrra jälle rikkam.