Audiofiilsusest ja ajutegevusest (eraldatud tagasiside teemast)

[mikumaku]

Vs: Tagasiside ärajätmisest

Mis parameetrid paremaks lähevad?

Kas pole pigem loogiline, et riba mõttetult laiendades tuleb minna kompromissile ja tulemuseks on kõikidel sagedustel ühtlaselt KEHVASTI töötav võimendi?


Ehk täpsustad, milliste võimenditega nii on?

Laiatarbes praktiliselt ainuvaldavatel pooljuhtvõimenditel on reeglina moonutused (suhteline müratase + THD) madalaimad maksimumvõimsuse lähedal (vt. näiteks LM3886 andmelehte). D-klassi võimenditel võib olla nii ühte kui ka teistpidi.

Ega ma seda viimsepäeva-tõena ei kuulutagi, see rohkem nagu üldloogiline arusaam, et kui aparaat töötab oma võimete piiri lähedal, ei tule sealt seda kvaliteeti, mis 10% peal lubatust-kiidetust. Datasheedid ja spetsifikatsioonid on ikka toote edukaks müügiks ja andmed nii-öelda labori omad.
Ka seesama LM3886. Olen temast heal arvamusel, korra müristajat teinud temaga. Minu kõrvadel tema kohta (tema kvaliteedikategoorias) pretensioone ei ole. Aga kui nüüd näiteks seda võimu mõõta ja saada mingid numbrid, siis on kohe küsimus, mis osakaal neis numbrites on datasheedi andmetel kivi kohta ja mis minu tehtud lollustel selle kivi ümber.
Ja kui rääkida kogu traktist koos signaaliallikaga enne ja kõlarite ja kuulamisruumiga peale võimu, siis võib jällegi mõõtma ja vaidlema jäädagi...

[tehnofriik]

Vs: Tagasiside ärajätmisest

Ega ma seda viimsepäeva-tõena ei kuulutagi, see rohkem nagu üldloogiline arusaam, et kui aparaat töötab oma võimete piiri lähedal, ei tule sealt seda kvaliteeti, mis 10% peal lubatust-kiidetust. Datasheedid ja spetsifikatsioonid on ikka toote edukaks müügiks ja andmed nii-öelda labori omad.
Ka seesama LM3886. Olen temast heal arvamusel, korra müristajat teinud temaga. Minu kõrvadel tema kohta (tema kvaliteedikategoorias) pretensioone ei ole. Aga kui nüüd näiteks seda võimu mõõta ja saada mingid numbrid, siis on kohe küsimus, mis osakaal neis numbrites on datasheedi andmetel kivi kohta ja mis minu tehtud lollustel selle kivi ümber.
Ja kui rääkida kogu traktist koos signaaliallikaga enne ja kõlarite ja kuulamisruumiga peale võimu, siis võib jällegi mõõtma ja vaidlema jäädagi...

No nii ta on, et see 0,05 vs. 0,01 on rohkem akadeemiline mötteharjutus, aga siiski huvitav fakt - tavalise AB klassiga on parimad näitajad ~95% täisvöimsuse juures ja 0,1% juures on number hoopis kehvem, mitte parem, nagu talupojamöistus vöiks arvata...

Muide, mina arvan, et mingi komponendi (nt. kivi) datasheet on palju töesem kui selle jupi baasil vöimu valmistanud firma andmeleht - esimest loevad ju insenerid, ja kui jupp ei käi testpingil nii, nagu datasheet väidab, otsitakse uus jupp; vöimuvalmistaja numbreid paberil aga loeb löpptarbija, lihtne inimene, kellel pole enamasti vöimalik kontrollida nende töesust.

[Rom]

Vs: Audiofiilsusest ja ajutegevusest (eraldatud tagasiside teemast)

Helis heade konstruide puhul vahet pole. Oleme siin ühele joonele pannud (mitte pimetest) erinevaid Tripathe ja 1000€ klass AB hifi vöime ning töelises pimetestis töenäoliselt vahet ei teeks.

Ilma kogu trakti välja toomata + kuulamis ruum, ning milliste kogemustega olid kuulajad, milline muusika stiil jne.. ilma selle kõigeta pole sellel väitel mingit väärtust. Tänapäeval võib 1000€ vabalt üle reklaamitud saasta ka saada, marketing
Läbi S-30-nete ja läbi läbu kõlarite + heli arvutist integreeritud helikaardiga polegi mõtet kvaliteeti võrrelda.

[Rom]

Mina küll võimendit omale valides tehnilistele andmetele erilist tähelepanu ei pööra, kuid nüüd vaatasin järele:

Frequency Response
+0, -0,5dB from 10Hz to 40,000Hz

Total Harmonic Distortion
0,002% from 10Hz to 40,000Hz

Signal To Noise Ratio
Phono, 86dB
High Level, 100dB

Mida need numbrid asjatundjatele ütlevad?

Niipalju, kui sind foorumi kaudu tunnen, siis peab see olema midagi kallist ja võimalik, et isegi midagi eksklusiivset, küllap ta siis hästi peab kõlama, kui oled läbi pikki katsetamisi selleni jõudnud.
Kui nüüd puhtalt numbreid vaadata, siis
Frequency Response
+0, -0,5dB from 10Hz to 40,000Hz

Hea

Total Harmonic Distortion
0,002% from 10Hz to 40,000Hz

Hea

Signal To Noise Ratio
Phono, 86dB
High Level, 100dB

Võiks veidi parem olla.

Mitte midagi ! Kui just ise mõõtnud pole. Ammu enam ei usu spetsi....

Tänapäeva kolal võivad tõesti numbrid "laest" olla, aga 80-90ndate tehnikal vaevalt nii on (vähemalt ülemise otsa aparatidel kindlasti).

Tuttaval sai käidud mõni aeg tagasi "kodukino" tööle panemas. Tehnilised parameetrid sellised, et jääb suu lahti, aga kui käima sain , siis oli võrgumüra päris tuntav ja tagakanalid miskipärast sirisesid tasakesi.

Nüüd sa küll võrdled näppu ja .......

[MK]

Vs: Audiofiilsusest ja ajutegevusest (eraldatud tagasiside teemast)

Ilma kogu trakti välja toomata + kuulamis ruum, ning milliste kogemustega olid kuulajad, milline muusika stiil jne.. ilma selle kõigeta pole sellel väitel mingit väärtust. Tänapäeval võib 1000€ vabalt üle reklaamitud saasta ka saada, marketing
Läbi S-30-nete ja läbi läbu kõlarite + heli arvutist integreeritud helikaardiga polegi mõtet kvaliteeti võrrelda.

Naturaal muusika. Kõlarieid oli erinevaid. visaton B200 laudadel, Swan'sid, audes 146
Kuulamisruumiks audiodesign kuulamisruum.
Pigem nentige siis siin juba ära mis võimu saab 1000 euri eest mida tasuks ka osta ? Mina igatahes ei leia kül mitte midagi.

[mikumaku]

Vs: Tagasiside ärajätmisest

Nende kolme näitaja peale, mida ikka ja jälle kirjutatakse ja võrreldakse, on mul paar intrigeerivat mõtet. Võtame näiteks selle vinge võimu koos kõigi oma 0,00-dega, paneme korralikku kuulamisruumi. Korralik signaaliallikas, kõlarid, salvestus jne. Haritud ja kogemustega kuulajad. Kõik hea. Nüüd vahetame võimendit. Isendi vastu, millel näitajad natuke halvemad, aga siiski päris korralikud, et olla normaalne tegija. Ma ei räägi isegi pimetestist, siis oleks asi väga segane muudel põhjustel.
Kas vahe on kuulda ? Kui on, siis kas see erinevus, mida kuuldakse, on nende kolme numbri erinevus (näiteks kahekordne, jäädes ikka sinna 0,00-de suurusjärku), või on tegemist antud isendite isiklike eripärade ja iseloomudega, mida inimene tajub, aga mannetud mõõteriistad mitte? Ja kui nüüd võtta veel kolmas ja neljas isend samade tehniliste numbritega ja selgub et nad kõik kõlavad erinevalt isegi siis kui nad kõik on põhimõttelt samast ehituslikust klassist (AB,H,D jne), samaks otstarbeks disainitud (nt. koju) jne? Tahan jõuda selleni, et numbrid on küll head asjad, aga oma kõrv on kuningas, olgugi see üdini subjektiivne.
Ja kui inimene ostab (või ehitab ise) oma raha eest asja ja on sellega rahul, olgu või üdini subjektiivselt, siis mida talle on ette heita? Mitte midagi.

[Jyrka]

Vs: Tagasiside ärajätmisest

Natuke haakub tagasiside teemaga.

Viimasel ajal tähele pannud, et mitmete soliidsete firmade ressiiverite ja ka võimendite lõppastmed töötavad kas ilma algvooluta või siis on see sümboolne, plaadil polegi seadepotet.

[moi]

Vs: Tagasiside ärajätmisest

... Haritud ja kogemustega kuulajad. Kõik hea. Nüüd vahetame võimendit. Isendi vastu, millel näitajad natuke halvemad, aga siiski päris korralikud, et olla normaalne tegija. Ma ei räägi isegi pimetestist, siis oleks asi väga segane muudel põhjustel.
Kas vahe on kuulda ? Kui on, siis kas see erinevus, mida kuuldakse, on nende kolme numbri erinevus (näiteks kahekordne, jäädes ikka sinna 0,00-de suurusjärku), või on tegemist antud isendite isiklike eripärade ja iseloomudega, mida inimene tajub, aga mannetud mõõteriistad mitte? Ja kui nüüd võtta veel kolmas ja neljas isend samade tehniliste numbritega ja selgub et nad kõik kõlavad erinevalt isegi siis kui nad kõik on põhimõttelt samast ehituslikust klassist (AB,H,D jne), samaks otstarbeks disainitud (nt. koju) jne? Tahan jõuda selleni, et numbrid on küll head asjad, aga oma kõrv on kuningas, olgugi see üdini subjektiivne.

Just seda mittemõõdetavat haritud ja kogemustega kuulajad tajuvad. Algaja oskab kuulata ainult sageduskarakteristiku ebaühtlusi ja THD-d, kogemustega kuulab ka (stereo)helipildi kuju, heli tekkimise iseloomu (atakki), modulatsioone ja muid detaile.