Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

[Sonic]

Kui on kolme soonega varjestatud toitekaabel, siis kuidas oleks õige see pistikutes ühendada, muidugi eeldusel, et pistikupesasse tuleb korralik maandus?
1. Jätta mõlemad otsad lahti, mitte kuhugi ühendada.
2. Ühendada mõlemast otsast maandusega.
3. Ühendada toite poolsest otsast maandusega, seadme poolne ots jätta lahtiseks.
4. Ühendada seadme poolne ots maandusega, toite poolne ots jätta lahtiseks.
5. ?
Kui keegi teab õiget vastust, siis oleks hea, kui ta oskaks seda ka põhjendada. Ning mis juhtub siis, kui teisiti üendada?
Ette tänades,
Sonic

[raxz]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Varjestus ühendatakse ühest otsast. Üldiselt sealt, kust toide tuleb.
Tööstusautomaatikas olen alati nii ühendanud. Ja pigem on varjestatud analoogsignaali kaablid ning sagedusmuunduri taga olevad mootorikaablid, kui toitekaablid.
Tavalise toitekaabli varjestamisest ei ole minu praktikas suurt kasu.

[vanemleitnant]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Saan aru, et küsimus on varjestuse nö. neljanda soone ühendamises. Aga mismoodi ühendad kolmanda, kollarohelise soone?

[raxz]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Kollaroheline ja varjestus käivad toitepoolses otsas koos. Elektromagneetilised häiringud on vaja ju kuskile juhtida. Ehk siis maasse.

[GU50]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Eeldame, et seadme toitejuhtmel on 3 soont (2 soont faas ja null, 1 soon PE kaitsemaandus) ja lisaks soonte peal veel varjestus.

3. Ühendada toite poolsest otsast maandusega, seadme poolne ots jätta lahtiseks.

See on õige variant. Indutseeritavad häired on vaja maandada, ja seadme poolne ots maandamiseks ju ei sobi, sest eeldatavasti on korralik maandus vooluallika suunas, kodumajapidamises ilmselt kilbi juures.

Kui ühendada toitejuhtme varjestus mõlemast otsast maanduse soonega, st. kolla-rohelise PE soonega, siis on oodata ground loope.

Kui aga toitejuhtmes ei ole PE soont (on ainult 2 soonega juhe), siis tuleks kasutada sellel eesmärgil varjestust, ühendades see mõlemast otsast - seadme juures korpusega ja toite poolel maandusega.

Ja veel - kui toitejuhtme varjestus ei alga tõelisest vooluallikast, antud juhul Narvast, siis pole mitte mingit mõtet toitejuhtme viimaste meetrite varjestamisel. Häired tulevad toitevoolule sisse kuskilt vahepealt, varjestamata osast. Rõhk tuleb pöörata toiteosa kvaliteetsele teostusele. Siia alla käib ka toitepistiku pööramisest tekkivad muutused helis - sisuliselt toiteosa puudulikkus.

[andreie]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Variantide rohkus vihjab võimalusele, et ka seadme poolses pesas on ühenduse osas valikuvõimalusi. Üldiselt seadme poolses otsas pole mõtet rohkem otsi ühendada kui originaalkonstruktsioonis ette nähtud. Nimelt võib lisamaanduste ühendades tekkida ootamatud (seadme konstruktori arvates) vooluringid ja varemalt häirevaba heliseadmete maanduskontuur võib elektrivõrgus levivaid häireid kuulda võtta. Ise olen näinud kuvari paigutamisel arvutiga võrreldes teise tuppa (et müra ja kolin ei segaks tööd), et maandusklemmide potentsiaalide erinevusest tulid kuvarile võimsad häired ette. Tõrgeteta tööks tuli kuvaril toitemaandus lahti ühendada või siis arvutiga samast pesast toide vedada.

[Sonic]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Ja veel - kui toitejuhtme varjestus ei alga tõelisest vooluallikast, antud juhul Narvast, siis pole mitte mingit mõtet toitejuhtme viimaste meetrite varjestamisel. Häired tulevad toitevoolule sisse kuskilt vahepealt, varjestamata osast.

Kas see tähendab, et ka variant nr. 1 oleks õige?

[69eyes]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Enamasti Hi-Fi toitekaablite tootjad kasutavad enamasti varianti 1. (Supra, Ecosse), kuid võid ka proovida varianti 3.
Tulemus on erinev...saad endale sobiva valida..
Ja Narva kauguse pärast pole küll mõtet muretseda, sest kõige rohkem mõjub just liini lõpp.

[suur13]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Ja Narva kauguse pärast pole küll mõtet muretseda, sest kõige rohkem mõjub just liini lõpp.

Palun põhjenda.

[GU50]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Kas see tähendab, et ka variant nr. 1 oleks õige?

Jah, enamus seadmeid nii toimetabki, et toitekaablil pole varjestust, kuid on maandussoon.
Kui aga varjestus on toitejuhtmel olemas, siis seda mõlemast otsast vabaks jätta on halb - see korjab üles ja siirdab edasi kõik häired, aga maasse neid ei juhi.
Et kui toitejuhtmel on lisaks PE maandussoonele ka varje - siis võiks see kinni olla maanduses, toitepesa poolses otsas.
Kui toitejuhtmel PE maandussoont pole, siis kasutada varjet mõlemast otsast kinni oleva maandusjuhtmena.
Igale süsteemile ainult 1 maandusjuhe! Kui vead igast seadmest oma maanduse, siis tekib kindlasti ground loope, mis tekitavad võrgumürasid.
Igat varjestust tuleks teostamisel üldiselt vaadelda kui Faraday puuri.

Minu kogemuse kohaselt kõige tähtsam toiteosa varjestamisel on toitetrafo(de) võrgu- ja sekundaarmähiste vaheline elektrostaatiline varje. See aitab kõige efektiivsemalt häirete vastu, kindlasti enam kui viimased meetrid toitekaabli varjestamist.

69eyes:
ka mind kui praktikut huvitab väga, miks peaks oluline olema toitejuhtmestiku viimaste meetrite varjestamine? Füüsikaliselt seisukohalt paluks põhjendada, esoteerikat asjasse segamata. Ärme räägi ka põhjenduseks, et keegi midagi kuidagi toodab, sest kräppi ja lapsusi on nähtud ka nimekatelt tootjatelt.

[raxz]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

69eyes:
ka mind kui praktikut huvitab väga, miks peaks oluline olema toitejuhtmestiku viimaste meetrite varjestamine? Füüsikaliselt seisukohalt paluks põhjendada, esoteerikat asjasse segamata. Ärme räägi ka põhjenduseks, et keegi midagi kuidagi toodab, sest kräppi ja lapsusi on nähtud ka nimekatelt tootjatelt.

Ma soovin ka argumente selle väite tõestamiseks.

[69eyes]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Kahjuks olen ma ka praktik ja seepärast on mulgi seda raske põhjendada... On lihtsalt olnud võimalus paljusid erinevaid toitekaableid proovida. Ma ei ole väitnud, et toitekaablid peavad kindlasti olema varjestatud, see on lihtsalt üks võimalustest. Samuti mõjuvad hästi osa punutud kaablid, Kimber, Straight Wire jne. Kusagil 10 aastat tagasi, kui selle asja üldse endajaoks avastasin, tegin ka ise palju erinevaid toitekaableid ja siis imestasin, et kõik "mängivad" erinevalt.
Mul ei ole siin vist mõtet hakata rääkima, et ka kõik toitepistikud "mängivad" erinevalt, nii kui nii ju keegi ei usu..

[OSX]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Räägi ikka. Vähemalt oma süsteemi mängimist saad ju kirjeldada, pistikutel tegid ju vahet, küll siis kirja ka saad panna. Mind huvitab näiteks kumb kas 4mm vs 5mm jalaga pistik kõlas paremini...

[redart]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Vahepalaks praktikale ma võin ühe teoreetilise selgituse ka arutamiseks tuua: nimelt kui eesmärgiks on kõrgsagedushäirete toite kaudu seadmesse sisenemise vältimine, siis on loomulik, et mida lähemal seadmele, seda olulisem. Kuna kõrgsagedus sumbub toitekaablis suht kiiresti, siis kaugelt tulles on ta lihtsalt juba ära sumbunud ja paari viimase meetri kaitse on see mis määrab.

[GU50]

Vs: Varjestusega toitekaabel. Kuidas ühendada?

Vahepalaks praktikale ma võin ühe teoreetilise selgituse ka arutamiseks tuua: nimelt kui eesmärgiks on kõrgsagedushäirete toite kaudu seadmesse sisenemise vältimine, siis on loomulik, et mida lähemal seadmele, seda olulisem. Kuna kõrgsagedus sumbub toitekaablis suht kiiresti, siis kaugelt tulles on ta lihtsalt juba ära sumbunud ja paari viimase meetri kaitse on see mis määrab.

Selles on pointi. Kuid effekt on ilmselt vähene, kui võrguvoolu sisenemise kohta toiteosas paigaldada adekvaatne filter. Kuigi - läbimõeldud ja korralikult teostatud varjestamine heliseadmetes on ikka hää.

Toiteosa peab olema nii hästi teostatud, et võrguvoolu poolel liikuvad ebasoovitavad häirevoolud kuidagi ei saa mõjutada sekundaarpoolel toimuvat. Kui see tingimus pole täidetud, siis tuleb lugeda toiteosa ebaadekvaatseks. Tootja nimi ja hinnalipik ei mängi siin absoluutse kvaliteedi garandiks mingit rolli.

Kui jutt juba absoluutse kvaliteedi tagaajamisele on pööranud - tänapäeval parim toiteallikas on ilmselt keemiline vooluallikas, näiteks aku. Madala sagedusega trafoga muundatava vooluga toiteosa on üsnagi keeruline teostada sama headele parameetritele, kui seda võimaldab keemiline vooluallikas. Seda peaks siis ka heliseadmete toites silmas pidama. Igasugu võrguvoolu konditsioneerid on sisuliselt siiski hädatapp ja probleemi käepäraste vahenditega leevendamine, mitte lõplik lahendus. Kas keegi on proovinud tõsisemaid seadmeid toita näiteks akupatarei pealt? Ma ei pea silmas auto- ja muid pisivõimendeid, vaid ikka "päris asja". Mõni aeg tagasi kaalusin tõsiselt 700V akupatarei koostamist, kuid akude hinnaklass ja rohkemgi vajalike akude füüsiline maht panid projektile piirangu peale.