Teade

Collapse
No announcement yet.

Maki mootor

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    detonatsiooni mõõtmiseks on vaja kaht asja: detonatsioonimõõtjat ja testkasetti 3150hz. detonatsioon sõltub kõige rohkem ülekandest st.rihmast. kui toonvõlli hooratas on piisavalt raske siis sai rihma lõigata kummikinnastest(vaesus teeb leidlikkuks)vesna kannatas välja isegi rihma jätkamist. paistab et vene GOST oli sellega arvestanud.hi-fi ja sangad...ma arvan,et kvaliteetsel sangal maksab rihm samapalju, kui muu mehhanism

    Comment


      #47
      detonatsiooni mõõtmiseks on vaja kaht asja: detonatsioonimõõtjat ja testkasetti 3150hz. detonatsioon sõltub kõige rohkem ülekandest st.rihmast. kui toonvõlli hooratas on piisavalt raske siis sai rihma lõigata kummikinnastest(vaesus teeb leidlikkuks)vesna kannatas välja isegi rihma jätkamist. paistab et vene GOST oli sellega arvestanud.hi-fi ja sangad...ma arvan,et kvaliteetsel sangal maksab rihm samapalju, kui muu mehhanism
      Ma tean, et selleks on detonomeetrit vaja.
      Ma mõtlesin, et praegu arvutiajastu, äkki on olemas softi. (seda mõtlesin)
      Enda leiutised ei tööta
      Aga milleks tegelt üldse mõõta ??? Nagu ütleb üks mu kolleg, et mõõta on mõtet ainult siis,kui saab pärast muuta

      Muide, "veorihmasid" olen teinud ka preservatiividest.
      Ikka ei taha pähe mahtuda, kuidas saab väikese massiga hoorattattaga süsteem mitte ujuda

      Martin@makihull ;D
      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

      Comment


        #48
        vene keemiatööstus ei suutnud piisavalt hea kvaliteediga kummisegu teha ja siis tuli appi juba vanas egiptuses tuntud leiutis-raske hooratas.kui kumm on kehva kvaliteediga siis hakkab ta ebaühtlaselt venima,kust rohkem venis sealt oli ta õhem, kust vähem, sealt paksem. helisse toob see ebemeeldiva detonatsiooni. seda kompenseeriski raske hooratta inerts. kui rihm venib väga ühtlaselt siis piisab täiesti kergest hoorattast.

        Comment


          #49
          Hakkab vist iosegi kohale jõudma, eriti tugev ma mehhaanikas pole

          A samas tekkis uus küsimus. Huvipärast lappasin kaheksakümnendate "radioid" ja avastasin, et esimese klassi vilmadel on detonatsioon millegipärast väiksem,kui teise klassi omadel vastavalt 0.15 ja 0.2. Minuteada peaks mehhaanika ja osaliselt ka juhtimine sama olema ( või mõõdeti kõik makid enne klassinumbri peale kirjutamist üle ning kirjutati vastav number peale ) Hinnad olid neil küll vägevad mingi 900 rubla ;D

          P.S pole elusees ühtegi vilmat katsund, kuid tekib soov kasvõi lähemalt uurida, muide, palju üks korralik vilma eesti rahas maksta võiks praegu ??? (100-200, rohkem ehk mitte)
          Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

          Comment


            #50
            Nii nii... Minulgi oli ja on vilma 104 , ideaalne pill, lindistab ja mängib väga hästi. Kahjuks on tänaseks tal midagi nuppude vajutamise loogikaga juhtunud ja seisab juba teist aastat keldris. Ühesõnaga kui tahad mootori osa siis saad aga ise orgunnid transpordi tartust. Rihmad on ka suhteliselt hiljuti vahetatud.
            "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

            Comment


              #51
              Ma ise elangi tartus. Tänud kui nii võimalik oleks
              Alati põleb midagi.(SUURE LEEGIGA)

              Comment

              Working...
              X