Vs: CD vs HiRez, 16Bit vs 24Bit, DSD?
Aga tead, mulle tuli just täna sama (kohatu) tähelepanek, kuna tegelesin ühtede kõlarite järeleaitamisega, siis otsisin erinevat materjali mida kuulata ja muidugi sattus ka CD pealt asju sisse ning millegipärast just viimaste aastate plaadid on kõrva hakanud asjadega mida ei tohiks plaadil olla. Näidetest Ed Sheeran 2014, Mike Oldfield Man on the Rocks 2015, Toni Braxton Pulse 2010 jne on teatud pillid või vokaal moonutav, kärisev, karvane vms samas kui kõrval mõne teise salvestusraja pill on selline nagu olla saab PCMis... Oldfieldi puhul tundub mulle et vanameistri kuulmine on langenud tublisti sest ta pushib kõrgete pähe sagedusi mis on tegelikult juba ülemises keskribas. Hiljuti saatis üks Inglismaal alustav plaadifirma mulle mõned demod saamaks hinnangut kõlale, kasutusel olevat lintmikrid ja hõbekaablid, salvestatud DSD128 formaadis, aga lugude dünaamika läheneb mõnel juhul tellisele (jatsmuusika!) ja sagedusriba naljalt üle 10-12kHz ei lähe... Ma väga imestan siiani kuidas seda osatakse nii ära keerata... Midagi toimub stuudiotes, kas nad ei kuule mis valesti on või mis, aru ei saa. Aga häirib tõsiselt. 44 vs 48kHz siin üldse rolli ei mängi.
Ja täna kuulasingi nii et osad testträkid olid hoopis filmidest, näiteks vana hea "The Fifth Element" - sellega on saanud testida juba vaat et pea 20 aastat tegelikult, see film on heli eest ka nomineeritud mitmele auhinnale. Muuhulgas kuulasin ka sulle tuttavast Wolfsonist - otsisin ta eile peale mitut aastat seismist välja.
Aga tead, mulle tuli just täna sama (kohatu) tähelepanek, kuna tegelesin ühtede kõlarite järeleaitamisega, siis otsisin erinevat materjali mida kuulata ja muidugi sattus ka CD pealt asju sisse ning millegipärast just viimaste aastate plaadid on kõrva hakanud asjadega mida ei tohiks plaadil olla. Näidetest Ed Sheeran 2014, Mike Oldfield Man on the Rocks 2015, Toni Braxton Pulse 2010 jne on teatud pillid või vokaal moonutav, kärisev, karvane vms samas kui kõrval mõne teise salvestusraja pill on selline nagu olla saab PCMis... Oldfieldi puhul tundub mulle et vanameistri kuulmine on langenud tublisti sest ta pushib kõrgete pähe sagedusi mis on tegelikult juba ülemises keskribas. Hiljuti saatis üks Inglismaal alustav plaadifirma mulle mõned demod saamaks hinnangut kõlale, kasutusel olevat lintmikrid ja hõbekaablid, salvestatud DSD128 formaadis, aga lugude dünaamika läheneb mõnel juhul tellisele (jatsmuusika!) ja sagedusriba naljalt üle 10-12kHz ei lähe... Ma väga imestan siiani kuidas seda osatakse nii ära keerata... Midagi toimub stuudiotes, kas nad ei kuule mis valesti on või mis, aru ei saa. Aga häirib tõsiselt. 44 vs 48kHz siin üldse rolli ei mängi.
Ja täna kuulasingi nii et osad testträkid olid hoopis filmidest, näiteks vana hea "The Fifth Element" - sellega on saanud testida juba vaat et pea 20 aastat tegelikult, see film on heli eest ka nomineeritud mitmele auhinnale. Muuhulgas kuulasin ka sulle tuttavast Wolfsonist - otsisin ta eile peale mitut aastat seismist välja.
Comment