Vs: CD vs HiRez, 16Bit vs 24Bit?
Inimese kuuldava helisignaali ülemine ots on väsimata kõrvaga 20 kHz juures (paar kHz üles või allapoole ei puhu pilli, sest sagedusvahemik 15...30 kHz on ühe oktaavi ulatus). Sagedusiba ülemine ots pigemini tagab signaali dünaamilise käitumise veatu taasesituse. Millalgi tehti helitaju osas katse, kus profimuusikutele mängiti nende enda põhiinstrumentide salvestisi, aga tagurpidi. Sellisel juhul oli spektraalkoostis sama, aga signaali atakid, dünaamiline käitumine, totaalselt vale. Ja profid olid omaenda pillidega raskustes. See 10...20 khz vahemik ongi pigemini signaali dünaamilise käitumise kirjeldamisel oluline. Analoogajastul defineeriti profitehnika sagedusribaks 40 Hz kuni 16 kHz max 3 db ärakukkumisega otstes. Sünteetilste helide ajastul on sinna alla otsa tulnud signaali juurde (eks kirkuorelite alumine ots ka analoogiajastul), aga ülemise otsa nihutamine 16 kHz juurest 20 ni on pool oktaavi, ja selles osas, kus muusikalist signaali pole. Pealegi on inimene kiire juurdemõtleja ja kujutleja, kes puuduoleva juurde mõtleb. (kesklaine saatjate sagedusriba oli kitsuke, aga ometi kannatas sealt kuulata musa, nii klassikat kui jazzu või rocki). Numbrid seega on pigemini kaubanduslik müra suures osas, kuidagi peab põhjendama oma toote erilisust. Kahjuks libiseb keskkoolifüüsika üle inimese tajude logaritmilisusest, sel moel jättes enamuse kaubanduslike teadete ning uhkete numbrite meelevalda.
Inimese kuuldava helisignaali ülemine ots on väsimata kõrvaga 20 kHz juures (paar kHz üles või allapoole ei puhu pilli, sest sagedusvahemik 15...30 kHz on ühe oktaavi ulatus). Sagedusiba ülemine ots pigemini tagab signaali dünaamilise käitumise veatu taasesituse. Millalgi tehti helitaju osas katse, kus profimuusikutele mängiti nende enda põhiinstrumentide salvestisi, aga tagurpidi. Sellisel juhul oli spektraalkoostis sama, aga signaali atakid, dünaamiline käitumine, totaalselt vale. Ja profid olid omaenda pillidega raskustes. See 10...20 khz vahemik ongi pigemini signaali dünaamilise käitumise kirjeldamisel oluline. Analoogajastul defineeriti profitehnika sagedusribaks 40 Hz kuni 16 kHz max 3 db ärakukkumisega otstes. Sünteetilste helide ajastul on sinna alla otsa tulnud signaali juurde (eks kirkuorelite alumine ots ka analoogiajastul), aga ülemise otsa nihutamine 16 kHz juurest 20 ni on pool oktaavi, ja selles osas, kus muusikalist signaali pole. Pealegi on inimene kiire juurdemõtleja ja kujutleja, kes puuduoleva juurde mõtleb. (kesklaine saatjate sagedusriba oli kitsuke, aga ometi kannatas sealt kuulata musa, nii klassikat kui jazzu või rocki). Numbrid seega on pigemini kaubanduslik müra suures osas, kuidagi peab põhjendama oma toote erilisust. Kahjuks libiseb keskkoolifüüsika üle inimese tajude logaritmilisusest, sel moel jättes enamuse kaubanduslike teadete ning uhkete numbrite meelevalda.
Comment