Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)
Selles osas olen ma ihvikesega nõus, et mis see minu (või tema, või kellegi kolmanda) isiklik kogemus loeb ?
Miks see subjektivistide jaoks nii tähtis on ? Ma kardan, sellepärast et te suudate maailma näha ainult läbi omaenda prisma - läbi "mina olen" vaatenurga. Ja omistate selle vaatenurga ka skeptikutele. Aga see võib teile olla shokeeriv, kuid skeptikul pole vaja seda "mina-kogemust". Talle piisab ka teiste kogemustest. Peaasi, et see oleks piisavalt hästi tõestatud. Nagu siin toodud näide - matemaatikute väidet 2+2=4 te ju usaldate ? OK, seda on lihtne igal ühel kontrollida... Aga 150 000 x 243 000 ? Ikka usaldate (ma loodan), ilma pähkleid 150 000 kaupa 243 000-sse batchi ladumata. Nii ka meie.
Aga audiomaailmas te ei usalda kedagi. Ainult oma aju. Samas ei sea te kordagi kahtluse alla oma taju, meeli ja kujutlusvõimet. Seepärast, et see on ju osake "mina olen" ellusuhtumisest. Ja see on juba, vabandage väga, egotripp. Isegi maailma suurmehed alates Sokratesest Einsteinini kahtlesid endas, aga teile on teie subjektiivne kogemus ainuõige mis ei kuulu vaidlemise alla. Kui ma veel 30 min. tagasi kahtlesin, kas ma julgen seda posti niimoodi sõnastada, siis scanspeak'i tänane postitus vaid kinnitas seda. Temale piisab vaid korra nägemisest... samas ei usu ta (te) mitte ainsatki linki, mida siia foorumisse on postitatud... ma lihtsalt ei saa aru sellest maailmavaatest...
Mina usun, et see maailm eksiteerib ka ka ilma minuta. Kõik nähtused ja füüsikaseadused oleks samad ka siis, kui mind poleks kunagi olnudki. Seega saan ma ennast ellimineerida sellest võrrandist. Olla vaid vaatleja. Proovige seda ka teie. Ellimineerige ennast, oma emotsioonid, kogemused ja ego sellest võrrandist. Nähtus (antud hetkel kaablite erinevus) jääb samaks. Vaatleja ja kõrvalseisja (ihvike, mina, etc.) isklik suhe, kogemus selle nähtusega ei tohi omada mitte mingisugust tähtsust. Meid võib mitte olmas olla, see pole point. Selleks et nähtust kirjeldada, või veel enam, selle olemasolu üleüldse tõestada, peab eksisteerima mingi vettpidav meetod. Meetod, mis on sõltumatu vaatlejast ja on korratav. Korratav olenemata ajahetkest, asukohast ja korduse läbiviiatest.
Ja audiomaailmas on selleks 2 meetodit - mõõtmised ja pimetest.
Selles osas olen ma ihvikesega nõus, et mis see minu (või tema, või kellegi kolmanda) isiklik kogemus loeb ?
Miks see subjektivistide jaoks nii tähtis on ? Ma kardan, sellepärast et te suudate maailma näha ainult läbi omaenda prisma - läbi "mina olen" vaatenurga. Ja omistate selle vaatenurga ka skeptikutele. Aga see võib teile olla shokeeriv, kuid skeptikul pole vaja seda "mina-kogemust". Talle piisab ka teiste kogemustest. Peaasi, et see oleks piisavalt hästi tõestatud. Nagu siin toodud näide - matemaatikute väidet 2+2=4 te ju usaldate ? OK, seda on lihtne igal ühel kontrollida... Aga 150 000 x 243 000 ? Ikka usaldate (ma loodan), ilma pähkleid 150 000 kaupa 243 000-sse batchi ladumata. Nii ka meie.
Aga audiomaailmas te ei usalda kedagi. Ainult oma aju. Samas ei sea te kordagi kahtluse alla oma taju, meeli ja kujutlusvõimet. Seepärast, et see on ju osake "mina olen" ellusuhtumisest. Ja see on juba, vabandage väga, egotripp. Isegi maailma suurmehed alates Sokratesest Einsteinini kahtlesid endas, aga teile on teie subjektiivne kogemus ainuõige mis ei kuulu vaidlemise alla. Kui ma veel 30 min. tagasi kahtlesin, kas ma julgen seda posti niimoodi sõnastada, siis scanspeak'i tänane postitus vaid kinnitas seda. Temale piisab vaid korra nägemisest... samas ei usu ta (te) mitte ainsatki linki, mida siia foorumisse on postitatud... ma lihtsalt ei saa aru sellest maailmavaatest...
Mina usun, et see maailm eksiteerib ka ka ilma minuta. Kõik nähtused ja füüsikaseadused oleks samad ka siis, kui mind poleks kunagi olnudki. Seega saan ma ennast ellimineerida sellest võrrandist. Olla vaid vaatleja. Proovige seda ka teie. Ellimineerige ennast, oma emotsioonid, kogemused ja ego sellest võrrandist. Nähtus (antud hetkel kaablite erinevus) jääb samaks. Vaatleja ja kõrvalseisja (ihvike, mina, etc.) isklik suhe, kogemus selle nähtusega ei tohi omada mitte mingisugust tähtsust. Meid võib mitte olmas olla, see pole point. Selleks et nähtust kirjeldada, või veel enam, selle olemasolu üleüldse tõestada, peab eksisteerima mingi vettpidav meetod. Meetod, mis on sõltumatu vaatlejast ja on korratav. Korratav olenemata ajahetkest, asukohast ja korduse läbiviiatest.
Ja audiomaailmas on selleks 2 meetodit - mõõtmised ja pimetest.
Comment