Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

[suur13]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Ärge hakake demoniseerima. 10...12 x 3 min. (ntx.), kokku pool tundi õdusas õhkkonnas ei väsita kedagi. Kui inimene pole võimeline isegi sellist "pinget" taluma siis ma ei oska enam midagi arvata. Väidetavalt suudab asjatundja kaablite vahe ära tajuda juba paarikümne sekundiga. No minut-kaks kui tõesti endas kindel pole. Ise valib kaua kuulata soovib iga katse puhul. Suure tõenäosusega saab testi tehtud 10...20 minutiga. Kui soovi võib 5 katse järel näiteks kohvipausi teha ja ennast sirutada, värsket õhku hingata.

[martinj]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Aga vaata asja teisest küljest. Sätid pähkleid kahte hunnikusse liidad (lükkad kokku) saad tulemuse x. Kas usud seda? Või usud endiselt tundmatuid inimesi kes pole nõus sinuga koos pärhkleid koos lugema tulema (kui sa ei teed seda nende täpsete tingimuste järgi) ja väidavad et liigutus millega pähkleid kokku lükkasid oli vale??

Noh , kui mitu inimest sõltumatult loevad ja saavad sama tulemuse, miks ma ei peaks uskuma. Loendamise õigsus on kergesti ka vajadusel kontrollitav. Halb näide.

[ihvike]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

ega ma midagi arukamat ei oodanudki...
Aga vastus on lihtne...kõrv väsib... väsib nagu iga teine meelgi.
Ja kui meel on väsinud(olgu see siis milline meie viiest meelest tahe) siis hakkab ta varem või hiljem eksima ja vigu tegema.
Pealegi pole kaablite edasi-tagasi vahetamine ja teatavate muutuste kuulamine, mitte normaalne kuulamisprotsess, vaid pigem kuulmismeelega manipuleerimine ja tema proovile panek. Lisanduvad soov mitte eksida, ja mida suurem on juba õieti arvatud kordade arv, seda kõrgemaks kasvab "vastutus ja teistepoolne ootus...
Ja need kõik on testitavale raskendavad asjaolud. Paraku aga pimetesti nõudjad neid nüansse kas ei tea, või lihtsalt ei taha nendega arvestada.
Senised kuulamise testid on selgelt näidanud tendentsi, et kui esialgu on vahe eristamine äärmiselt lihtne, siis testide arvu suurenedes, hakkab kõrv väsima ja enamus eksimusi, kui nad tulevad, siis kipuvad nad just testi lõpupoole tulema.
Olles ise ehitanud kümneid ja kümneid erinevaid kõlareid ja häälestanud vähemalt sadakond võistlusautot, tean suurepäraselt, kuidas intensiivse kuulamise käigus töö efektiivsus kiirelt langeb, sõltuvalt eelnevalt vastu võetud otsustamisprotsesside arvust.

See, et kõrv väsib ja kuulmismälu on nõrk, on ammu teada asi. Mistõttu seda ebausaldusväärsemad on jutud kunagi kuuldud erinevustest ning pikaajaliste avatud kuulamissessioonide ülimuslikkusest. Samas, ma ei saa aru, kust nüüd tuleb see jutt, et varem või hiljem hakkab eksima? Vahe pidavat ju olema piisavalt suur. Ma ei näe põhjust, miks peaks suure kuuldava vahe korral näiteks 10-15 kaablivahetust olema piisavalt väsitav ja pinget tekitav, et enam suurtest kuuldavatest vahedest aru ei saa ja eksima hakkad. Mis puutub soovi mitte eksida, siis see aitab kaasa tegelikule vahetegemisele, kuna sel juhul sa ikka tõesti keskendud helile ja otsid neid vahesid, mis... pidid ju ometi piisavalt suured olema, et pole mingi probleem neid vahesid leida.
Tegelikult on tõestatud, et kui erinevus on olemas, on kõige paremaid tulemusi andev metoodika just lühikeste helifragmentide kiirete edasi-tagasi vahetuste abil kuulamine - ehk midagi sellist, mida saab hästi järgi proovida Foobar ABX pluginaga. Seda meetodit kasutatakse näiteks kadudega pakkimisalgoritmide testimiseks. Sellistes foorumites, kus taoliste asjadega tegeletakse (Hydrogenaudio näiteks) saad kommenteerimiskeelu siis, kui lähed sinna teemasse midagi oma subjektiivsetest kogemustest rääkima (a'la, et 320 kbit/s mp3 on ikka täielik saast võrreldes originaaliga). Kui tehakse teadust, siis nende subjektiivsete luuludega nalja ei mõistata.
Kaablite testimiseks võiks ideaaljuhul olla sobilik lülituskarp vahel, et pausid liiga pikaks ei läheks. Toodetakse koguni täisväärtuslikke ABX karpe, mis ka õiged-valed katsed salvestavad (ja pimetestides on tõestatud, et kuuldavat vahet pole, kas see karp on süsteemis lisaks või mitte).
Tavaliste signaalikaablite vahetamine ei ole nii ajamahukas, et testi usaldusväärseks ei saaks pidada.
Küll aga võiks test olla topeltpime, ehk siis ka kaabli vahetaja ei tea, kumb kaabel parajasti mängib - seda on ilma switchboxita keeruline saavutada. Keeruline on kaableid niimoodi maskeerida, et vahetaja aru ei saaks. Aga testida tasub sellegipoolest - lihtsalt peab leppima sellega, et taolise poolpimeda testi usaldusväärsus ei ole nii suur kui topeltpimedal testil. Kui poolpimedas testis selgub piisavalt kõrge statistilise usaldusväärsusega (vähemalt 95% usaldusväärsustase), et kaablitel tehakse vahet, tuleb edasi minna topeltpimeda testiga.
Kaablite topeltpimedat testi on kodustes tingimustes ilma selle ABX karbita kõige loogilisem teha salvestustega. See muidugi eeldab, et usaldatakse salvestustehnika "läbipaistvust". Mõlema kaabliga salvestatakse sama muusikapala ja siis võrreldakse neid Foobar ABX pluginaga. Võib ka varemmääratud (kuulajale tundmatus) järjekorras CDplaadile kirjutada ja selle abil testida.

Mis puutub kuulamistestidesse, kus alguses läheb pihta ja pärast enam mitte, siis:
a) on see tingitud sellest, et mida vähem teste, seda suurem statistiline tõenäosus, et õige tulemus saavutati juhuslikult õigesti arvates. No näiteks juhuslikult 3st 3 või 5st 5 saada on liiga kõrge tõenäosusega sündmus, et seda saaks tõendusmaterjalina kasutada. 10st 10 on piisav, sealt edasi võib juba eksimusi tulla, kuid kui püsitakse allpool 5protsendilist tõenäosust, et tulemus saavutati juhuslikult, ei oma need eksimused (kokkulepitult) tähtsust.
b) on selgelt tõestatud fakt, et kui ongi vahe, siis see on kaduvväike - vastasel juhul ei oleks mingit probleemi ka 100st 100 õigesti arvata, väsinud või mitte. No näiteks bassi klippimine võimendi korral. Seda võib lõpmatuseni kuulata, kõrvad võivad küll juba koledaid substantse välja ajama hakata, kuid sellist probleemi, et nüüd mingil hetkel enam aru ei saa, kumb võim klipib ja kumb mitte, ei juhtu.

Lõpetuseks veel see, et kuigi pimetestimisel on loomulikult olemas need (vähem või rohkem) segavad faktorid, on see siiski teadusmaailma konsensuse poolt kokku lepituna ainuke tõsiseltvõetav test, kuna avatud testis paratamatult esinevad subjektiivsed mõjurid ei lase tõestatult taolise testi tulemusi tõsiselt võtta. See kas meeldib või mitte, maitse asi, kuid pole lihtsalt vaieldav.

Nagu ma siia teemasse esimese postitusena kirjutasin - kui juttu on audiofiilidest, siis on pimetesti tegemine keeruline, kuna audiofiilid ei usalda seda meetodit - isegi siis, kui nad on ise selle testi ära teinud, leiavad nad 100 põhjendust, miks mitte usaldada oma kõrvu pimetestis (küll aga võivad nad igal ajal usaldada oma kõrvu avatud testis - mis on muidugi päris irooniline).
Päris selge on aga see, et kui on soov näiteks kalli kaabli müüjal oma kaablite kuuldavat paremust objektiivselt näidata, siis on pimetest ainuke tõsiseltvõetav võimalus - see, et ükski kaablifirma MITTE KUNAGI ei ole sellist asja ära teha suutnud, on piisav tõestus, et vahet pole (kui kaablist meelega komponentide lisamisega filtrit ei tehta). Kui ma oleks näiteks Nordosti müügijuht, siis (eeldades, et kuuldav vahe on tõesti olemas) korraldaks ma esimesel tööpäeval pimetesti mingi suvalise odava kaabliga võrreldes. Vähe sellest, et mina saaks kõrini rikkaks, oleks ka ettevõtte tulevik kindlustatud. Miks seda tehtud ei ole? No on sellest siis tõesti nii keeruline aru saada? Müüakse õhku ja niikaua kuni õhku hingehinnaga ostetakse, ei tasu torkima hakata.

[scanspeak]

eks kallimate juhtmetega ole piltlikult öeldes nagu "kõrgema oktaanarvuga kütusega".
Kui Opeli paaki panna 95 asemel vormeli kütust, siis kas jõuab sellega kiiremini Tallinnast Tarusse kui 95-ga?
Kui aga Opeli asemel on vormel ja Tallinn-Tartu mnt. asemel Spa ringrada, siis ei kahtle tulemuste erinevuses vist enam keegi.
Ilmselt üks probleemi allikaid ongi see, suure osa siinsete foorumlaste sõidukogemus piirdub healjuhul (tahtmata siinjuures kedagi või midagi halvustada, sest see kõik on nagunii ülekantud tähenduses) tavalise sõiduautoga, kuid arutlusteemaks on millegipärast raketikütuse üleüldine mõtekus ja "ülemäära kõrge" hind...
Ma olen nõus, et tavalises sõiduautos on tõepoolest "raketikütuse" kasutamine rumalus...kuid täpselt samasugune rumalus oleks ka tavalise 95 bensiini kasutamine vormelis...





Iffike, vabanda, aga su viimane postitus on algusest lõpuni Kapitaalne Jama ja ületab asjatundmatuse poolest kõik su eelnevad postitused lausa mitmekordselt... Sellist juttu võib rääkida ainult inimene, kes asjast reaalselt üldse mitte midagi ei jaga.... Kahjuks

[ihvike]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

No ma ei tea, mul on näiteks ühed maailma parimateks peetavad kõrvaklapid ja helikaart, mille objektiivsed mõõtmisandmed on nii kaugel kuuldaval tasemetel moonutustest (kaasa arvatud koos klappidega), et see kooslus kokku on tõenäoliselt mitte väga kaugel ideaalist, kui jutuks on helinüansside, võimalike vigade või vahede leidmine. Okei, muidugi pole see sama, mis kõlarid, kuid mul ei ole hetkekski kahtlust, et selle kooslusega teeks ma kaablitel vahet märksa tõenäolisemalt, kui ÜKSKÕIK milliste kõlarite, imevõimendite ja imemängijatega, mida planeedilt maa leida võib. Oleks ainult see vahe olemas.
Nüüd aga Scanspeak ütleb, et ma olen loll ja vaene, kuna mul pole ikka päris õiget high endi. Aga kus see piir siis on? Ma võin samamoodi väita, et kõigil, kellel on alla 1 mln € komplekt kodus, võivad oma jutuga puu taha minna, kuna taolised süsteemid ei ole ilmselgelt piisavalt, kuidas see eestikeelne sõna inglisekeelse väljendi revealing kohta ongi, paljastavad? Parem loe: kallid.
Ja no siis veel see jutt, et ei-ei, hind ei ole ikka tähtis, kooslus on kõige tähtsam. Ärge siis tulge teiste inimeste kooslust solvama eks, minu oma on minu jaoks väga hea, paremat ei ole kohanud.
Üldse on see jutt totakas-miniatuursete vahede otsimisest kõlarite (eriti passiivsete) abil päris imelik, kuna tavaliste passiivkõlarite moonutused kuuldavas sagedusalas on enamjaolt üle 1%, bassiosas veel palju-palju rohkemgi. See on nagu läbi põrandakaltsu parfüümi nuusutamine, vabandage väljendust.

scanspeak, su argumendid lähevad aina rohkem argumentum ad hominem klassi - uuri ise, mida see tähendab.

[sacher]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

ihvike, hangi see karp ning teeme Alarijuures oleva testi sinusoovitatud karbiga. aga õige jah, seda ei ole kuskilt saada, sest maksab hingehinda ning keegi seda ise ka kokku jootma ei hakka.
samuti peab olema vahe sees just 95% vastustest. kui teeme testi, mille valimiks on 10, siis kas 9 esimest korda õigesti valitud kaabel on ikkagi ebamäärane, sest vale on 10% vastustest? või kui teha 100ne valim ja õiged vastused tulevad 89-l esimesel korral? et siis see on ka nagu vale?
mina olen hea meelega nõus ise kohale tulema ja kuulama erinevust mitte pritsima siin õpikutest kokkuloetud tarkusi statistika kohta. nüüd on vaja juba vahetajal ka test pimedaks muuta
pigem soovitaks mina selle teema naljarubriiki tõsta, sest siin on kaks gruppi. esimesed proovivad teistele tehaselgeks vahe olemusolu ning pakuvad välja ise oma kõrvaga kuulata. teine grupp on aga see, kes on skeptikud ning tahavad sellest lugeda füüsikapõpikust. ise enda kõrva ei usalda, teiste kõrva samuti. midagi ei usalda. kuulake erinevaid kaableid ja on kohe peale esimest vahetust vahe selge. kas on vahe või ei ole vahet ja seejärel saate rääkida, et tegin testi, vahe oli. mõõtsin, vahet pole. ja siis jaurame edasi.

[spl]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Noh , kui mitu inimest sõltumatult loevad ja saavad sama tulemuse, miks ma ei peaks uskuma. Loendamise õigsus on kergesti ka vajadusel kontrollitav. Halb näide.

Ei ole halb näide. Mina olen kuulanud ja saanud tulemused. Teinud seda sadu kordi. Miks ma ei peaks seda uskuma???

[scanspeak]

No ma ei tea, mul on näiteks ühed maailma parimateks peetavad kõrvaklapid ja helikaart, mille objektiivsed mõõtmisandmed on nii kaugel kuuldaval tasemetel moonutustest (kaasa arvatud koos klappidega), et see kooslus kokku on tõenäoliselt mitte väga kaugel ideaalist, kui jutuks on helinüansside, võimalike vigade või vahede leidmine. Okei, muidugi pole see sama, mis kõlarid, kuid mul ei ole hetkekski kahtlust, et selle kooslusega teeks ma kaablitel vahet märksa tõenäolisemalt, kui ÜKSKÕIK milliste kõlarite, imevõimendite ja imemängijatega, mida planeedilt maa leida võib. Oleks ainult see vahe olemas.

Selles tasuks siiski kahelda ihvike...ja vägagi.
Mina küll kahtlen, kas ma oleksin suuteline helikaardi ja kõrvaklappidega (olgu nad nii head kui tahes) juhtmete vahel vahet tegema.

Nüüd aga Scanspeak ütleb, et ma olen loll ja vaene, kuna mul pole ikka päris õiget high endi. Aga kus see piir siis on? Ma võin samamoodi väita, et kõigil, kellel on alla 1 mln € komplekt kodus, võivad oma jutuga puu taha minna, kuna taolised süsteemid ei ole ilmselgelt piisavalt, kuidas see eestikeelne sõna inglisekeelse väljendi revealing kohta ongi, paljastavad? Parem loe: kallid.Ja no siis veel see jutt, et ei-ei, hind ei ole ikka tähtis, kooslus on kõige tähtsam. Ärge siis tulge teiste inimeste kooslust solvama eks, minu oma on minu jaoks väga hea, paremat ei ole kohanud.

See on sinu enda tõlgendus, minul pole sellega mingit pistmist.

Üldse on see jutt totakas-miniatuursete vahede otsimisest kõlarite (eriti passiivsete) abil päris imelik, kuna tavaliste passiivkõlarite moonutused kuuldavas sagedusalas on enamjaolt üle 1%, bassiosas veel palju-palju rohkemgi. See on nagu läbi põrandakaltsu parfüümi nuusutamine, vabandage väljendust.

scanspeak, su argumendid lähevad aina rohkem argumentum ad hominem klassi - uuri ise, mida see tähendab.

Katsu muusikas näha midagi enamat, kui vaid mõõdetavaid moonutusi...

ja veel...igasugused juhtmelülituskarbid, arvutist(mis iganes helikaardiga) kuulamine ja lühikeste helifragmentide kiirete edasi-tagasi vahetus, tuleks mängust välja jätta. Päris kindlasti kohe.

[ihvike]

ihvike, hangi see karp ning teeme Alarijuures oleva testi sinusoovitatud karbiga. aga õige jah, seda ei ole kuskilt saada, sest maksab hingehinda ning keegi seda ise ka kokku jootma ei hakka.
samuti peab olema vahe sees just 95% vastustest. kui teeme testi, mille valimiks on 10, siis kas 9 esimest korda õigesti valitud kaabel on ikkagi ebamäärane, sest vale on 10% vastustest? või kui teha 100ne valim ja õiged vastused tulevad 89-l esimesel korral? et siis see on ka nagu vale?
mina olen hea meelega nõus ise kohale tulema ja kuulama erinevust mitte pritsima siin õpikutest kokkuloetud tarkusi statistika kohta. nüüd on vaja juba vahetajal ka test pimedaks muuta
pigem soovitaks mina selle teema naljarubriiki tõsta, sest siin on kaks gruppi. esimesed proovivad teistele tehaselgeks vahe olemusolu ning pakuvad välja ise oma kõrvaga kuulata. teine grupp on aga see, kes on skeptikud ning tahavad sellest lugeda füüsikapõpikust. ise enda kõrva ei usalda, teiste kõrva samuti. midagi ei usalda. kuulake erinevaid kaableid ja on kohe peale esimest vahetust vahe selge. kas on vahe või ei ole vahet ja seejärel saate rääkida, et tegin testi, vahe oli. mõõtsin, vahet pole. ja siis jaurame edasi.

Kui ei pritsi tarkusi statistika kohta (ja ei kasuta neid ära), pole mõtet testi tegema hakata. 10st 9 on ka piisav, see on üle tavaliselt nõutava 95% usaldustaseme. 10st 8 enam napilt pole.

http://en.wikipedia.org/wiki/ABX_test

Mina küll kahtlen, kas ma oleksin suuteline helikaardi ja kõrvaklappidega (olgu nad nii head kui tahes) juhtmete vahel vahet tegema.

Miks?

Muuseas, kui ikka pimetesti korraldada ei tohi, kuna scanspeakile MITTE MISKI selles metoodikas mokka mööda pole, siis, kuule - see on sinu mure, eks. Korduvalt on juba öeldud, et kuula oma erinevusi palju tahes, ära ainult laienda oma kogemusi teistele inimestele. Ja kui sa ei ole nõus testimetoodikaga, siis ära pane pahaks, kui sinu jutt ei ole tõsiseltvõetav.

[scanspeak]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Miks?

Muuseas, kui ikka pimetesti korraldada ei tohi, kuna scanspeakile MITTE MISKI selles metoodikas mokka mööda pole, siis, kuule - see on sinu mure, eks. Korduvalt on juba öeldud, et kuula oma erinevusi palju tahes, ära ainult laienda oma kogemusi teistele inimestele. Ja kui sa ei ole nõus testimetoodikaga, siis ära pane pahaks, kui sinu jutt ei ole tõsiseltvõetav.

Mulle see muret ei valmista Eks igaühel ole teatud piirid, kuhumaani ta suudab mõista ja kust alates lööb laine üle pea kokku. Minul pole teiste inimeste piiridega enam pistmist.
Aga jutule eelistan pigem tegusid(kui sa nendega kursis pole, siis ette ma neid sulle siin laduma ei hakka). Ja millegi tõestamine, minu jaoks Tegude alla ei käi.
Jagasin siin pigem Omaenda seniseid aastate jooksul omandatud kogemusi ja pakkusin võimalust neile kes on avatuma meelega, või kellele see võiks lihtsalt huvi pakkuda....
Kas või mida keegi nendega peale hakkab, on juba tema valik. Mina omakorda ei tunne mingit vajadust kellegile midagi täiendavalt "tõestama" hakata.

[ihvike]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

scanspeak, miks sa pead ebatõenäoliseks kaablite erinevuse kuuldavust kõrvaklappide ja helikaardiga (olenemata nende kvaliteedist)?

[moi]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Kõrvaklappide puhul jääb kasutamata oluline osa sinu kuulde aparaadist, väliskõrv (ehk kõrvalestad ja osa kuulmekäigust), mis tavalise kõlariga kuulamise juures mängib väga olulist osa ruumilise helipildi kuulmisel.

[ihvike]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Kõrvaklappide puhul jääb kasutamata oluline osa sinu kuulde aparaadist, väliskõrv (ehk kõrvalestad ja osa kuulmekäigust), mis tavalise kõlariga kuulamise juures mängib väga olulist osa ruumilise helipildi kuulmisel.

Klapid on üle kõrvade, mis mõttes osa kuuldeaparaadist kasutamata jääb? Muuseas on väliskõrva eesmärk juhtida heli sisekõrva, juhul kui klapid on üle kõrvade, täidavad nad seda eesmärki. Kui klapid on kuulmekäigus, pole seda eesmärki täita vaja. Kui veel meie kuulmiselunditest rääkida, siis jah, kõrvadel on suurepärane võime heliallikaid ruumis lokaliseerida. Juhul kui tegu on kõlaritega, siis tõesti ei ole mingit probleemi aru saada, kust see heli tuleb. Üllatus-üllatus, klappidega on sama lugu, saad väga hästi aru, et muusika kostub kõrvaklappidest. Räägime aga sellest signaalist, mis sisekõrva jõuab. Kõlarite puhul on see signaal totaalselt risustatud igasuguste probleemidega, alates kõlarite enda suurtest moonutustest ja lõpetades ruumi akustika vigadega. Samuti segab kõrvade lokalisatsioonivõime erinevuste hindamist, kuna kasvõi väike pea (või kõlarite) asendi muutus toob reaalses ruumis kaasa kuuldava heli olulise muutuse.
Aga mul on sellest ausalt öeldes kama kaks - pimetesti tehke kõlaritega, kui tahate. Usaldusväärselt vahe tegemine on seda keerulisem.

Ahjaa, selle unustasin ka ära, et suvalises ruumis on igal ajal umbkaudu 30dB või rohkem taustamüra, klappidega on võimalik selle probleeme maskeerivat efekti oluliselt vähendada. Arvestades seda, et me räägime siin efektidest 70dB ja rohkem allpool kasulikku signaali, ei ole see mitte väikese tähendusega. Või noh, mida siin ikka seletada, vahed, mida ei saa kuidagi kuulda, ei ole kuidagi kuuldavad ja aitab nüüd nendest luuletustest.
Jääme ootama, millised on siin õhku visatud pimetesti tulemused.

[moi]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Sul on kindlasti sellised kõrvaklpid mis kõrvalestasid ei puuduta üldse?
Kui sul on peas tavalised stereo kõrvaklapid, kas sa teed vahet selles, kas heli tuleb paremalt eest või paremalt tagant näiteks?

[ihvike]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Sul on kindlasti sellised kõrvaklpid mis kõrvalestasid ei puuduta üldse?
Kui sul on peas tavalised stereo kõrvaklapid, kas sa teed vahet selles, kas heli tuleb paremalt eest või paremalt tagant näiteks?

Märkimisväärselt ei puuduta tõesti, mitte, et see mingit tähtsust omaks.
Teisele küsimusele vastuseks - ojaa, ja kuidas veel. Oluliselt paremini kui kõlaritega. Kahe sinu ees seisva kõlariga korralikult sellist efekti tekitada, et kuuled heli oma selja taga, on põhimõtteliselt võimatu tekitada, klappidega on see lumme lasta. Lokalisatsioonivõime tähendab muuseas seda, et aju tajub ülitäpselt kõrvadesse jõudvate signaalide ajalisi nihkeid. Klappidega on reaalse heliallika erineva asukoha efekti võimalik väga täpselt simuleerida, kõlaritega on see ülikeeruline kui mitte võimatu - ruumi parasiitsed mõjud ja puuduv kanalite separatsioon rikuvad paratamatult selle ära, mis tegelikult helisignaalis mõeldud on. Kõlaritega kuuled igasuguseid peegeldusi, ruumi kajasid, bassisageduste muhke ja lohke ja igasugu muud jama, mis lokalisatsioonile paraku üldse kasuks ei tule.
Teine teema on see, et milline helipilt sulle rohkem meeldib - kas see kõlarite oma, kõigi nende muredega, või siis klappide oma (ka omad puudused, näiteks resonantsid kõrgetel sagedustel), üldiselt on ikkagi nii, et kui juttu on detailide eristamisest, siis parem lahendus on see, mis võimalikult vähe signaali mõjutab - ja selleks on klapid.