Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

[mikumaku]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Muidugi tasub jälgida pinnaefekti ja selle näitajate juures kaabli läbimõõtu ja seejärel sagedust mis sellest läbi liigub - päris suur osa isegi odavate kaablite juhtsooni vastavad neile nõudmistele, et ega seal elektrone kokku suruma enam ei pea.
Pinnaefekt rohkem kõrgema sageduse teema kui audio aga kuulda on hakanud olema, et mõnele mehele on kõvasti üle 20kHz kuulmine nohu

Ega me kümneid-sadu kilohertse kuulma ei pea. Aga kõrvaga kuuldava signaali kuju ja selle moonutusteta edasiandmine sõltub küll sellest kas kaablist mahub läbi 20 kilo või 2 mega või 200 mega. Minu arusaamist mööda ongi see asjaolu just see mis kogu selle teema siin on tekitanud. Piltlikult saan ma sellest nii aru, ilma moonutuste ja harmooniliste teooriasse laskumata, et kui meil on helisignaali üks periood ja sellel perioodil kaks nõlva, üks tõusev ja üks laskuv, siis selle nõlva kuju muutus läbi kaabli surumisel sõltub küll kaabli sageduslikest omadustest. Pakuks et vähemalt kaks komakohta 20 kHz-st ülespoole võiks küll olla. Asi sõltub ilmselt ka sellest kas see konkreetse signaali periood asub parajasti veel madalama sageduse nõlval või on omaette. Kes matemaatikas rohkem kodus, ehk täiendab, siin käisid vist mingid Fourier teisendused ja muu mudru, mida ma ei oska. Peale selle igasugused kõrgsageduslikud peegeldused piki kaablit, mis sõltuvad kogu komplektist (signaaliallika väljund-pistik-kaabel-pistik-võimu sisend) ja samuti "määrivad" madalamaid, kuuldavaid sagedusi.

Selline siis minu tagasihoidlik ettekujutus. Muidugi võib igasuguseid muid füüsikalisi tegureid juurde leida kuni pesade kontaktpinnal olevate sõrmejälgede mõjuni helikvaliteedile, kui paljud neist on märgatavad-tuvastatavad kooslusele kuldkõrv-kuldaju, on iseasi ja vaidlemise koht.

[OSX]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Ma seepärast pakkusingi välja pinnaefekti, kuna ka minu meelest on see üks oluline tegur teemas. Ja mis "kõvasti üle 20kHz" kuulmisse puutub, siis mõttekohaks: kaablitel esitatakse takistus tavaliselt DC ehk alalisvoolu jaoks, kuid juba sagedusel 60Hz (hertsi) on vase takistus kasvanud 23% 1000 ruutmillimeetri kohta!
Või näiteks pinnaefekti ulatuse erinevus: 60Hz juures 8470um, 10kHz juures aga 660um.

[radiotehnika35]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Ma seepärast pakkusingi välja pinnaefekti, kuna ka minu meelest on see üks oluline tegur teemas. Ja mis "kõvasti üle 20kHz" kuulmisse puutub, siis mõttekohaks: kaablitel esitatakse takistus tavaliselt DC ehk alalisvoolu jaoks, kuid juba sagedusel 60Hz (hertsi) on vase takistus kasvanud 23% 1000 ruutmillimeetri kohta!
Või näiteks pinnaefekti ulatuse erinevus: 60Hz juures 8470um, 10kHz juures aga 660um.

Kindlasti tal on oma osa aga iselugu, et kui kaalukas see on.
Samas ka kõrgemad sagedused mida kuulda ei ole, annavad ikka heliteosele oma "ruumilisust" juurde. Siin eelpool olnud kaablijupid mis "tasuta" aparaatidega kaasas - neil tõesti on juhtsooned peened, mõnel vaid seitse karva ja varjestus on ka nigel, punutisest pole juttugi, mingi määratu traadipunt lihtsalt ümber juhtsoont, sedagi sammuga kuidas parajasti juhtus.
Kuigi kõlarikaabel ise pole päris siinne teema siis litz traadist tehtuna saab sedagi mõõtmetelt vähendada, et tema näitajad jääksid endisele tasemele, madalsagedusel aga peab ikka olema mõningane lisa.
Meenus üks niisugune nöör: Päris aastad tagasi sai see soetatud ja võrreldes nende "tasuta" juhtmetega on ta parem, sellest läbikostvusest siin ülalpool ka juba olnud juttu ja see kaabel on ses osas parem kui "tasuta" kaablid.
Ilmselt kuskil hiinas tehtud see aga üsna korralik, juhtsoon võiks jämedam olla aga varje on tal küll korralik, punutis.

http://www.oomipood.ee/product/vell_puc2025p/puc2025p-prof-audiokaabel-2-x-0-25mm-sup2-h-otilde-bedane-kuldne

[tartu pets]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

pinnaefekti vähendamiseks see hõbetamine ette võetakse. kaablis ei lähe läbi AINULT signaal (kui just kõigil aktiivkõlarid on), vaid võimendatud signaal. volte per amper on rohkem ja elektrone "surutakse" läbi kristallvõre rohkem. see "surumine" tekitab aga tagant järgi tulevatele elektronidele peavalu: "kuhu meie siis läheme?" Selge see, on kaabli sees väiksed sildid: kõrvalteed. (detour). Sinna "kõrvalteele" need ülejäänud elektronid lähevadki. Aga elektronid on nagu inimesed: neile ei meeldi kuumas passida kaua. Ehk siis need elektronid, kes viitsivad "peateel" (ehk siis soone keskel) liikuda...noh, neil on kaasa antud parem varustus (loe algne kiirendus). Teistel, vähem kiirendatud elektronidele meeldib jahedamas liigelda ja lähevadki kõrvalteedele. Hõbetamine on sellisel juhul nagu puud tee kõrval, mis liiklemise kergemaks peaks tegema. (loe, vähem kuumust, vähem takistust jne). Suurema kiirendusega elektronid kannavad madalamaid sagedusi edasi, väiksema kiirendusega kõrgemaid.

kunagine elektriõpetus koolis tuli meelde

[raxz]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Induktiivtakistus? Kõrgem sagedus ja suurem induktiivsus põhjustavad seda. Palju on hea kaabli induktiivsus? Mõõdetav uH või nH skaalal?
2*pi*f*L

[moi]

Vs: M: XLO Reference 3 (RCA kaabel, 1m)

Näiteks midagi seesugust: http://albums.rate.ee/0/4/4/044310679693.jpg
...

Kust see pilt pärit on, millega mõõdetud?

[moi]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Soone materjali ja selle pinnakatte osas ei saa kõlari- ja signaalikaableid ühte patta panna. Füüsikalised protsessid on täiesti erinevad sest ühes on amprid ka aga teises ei ole. Need va elektronid hakkavad just siis läbijooksmise materjali valima kui neid on palju ja läheb trügimiseks. Kes hõbedasse ei mahu ja vaskepidi peavad jooksma, huvitav kas need väsivad lihtsalt ära ja higistavad kaablisoone kuumaks või jõuavad nad hiljem kohale ka ?

Mäletamist mööda liikus elektron voolu all olevas kaablis kiirusega suurusjärgus mm/s. Ehk küsimus pole elekroni vaid elektrivälja levimise kiiruses.

[tiidu93]

Vs: M: XLO Reference 3 (RCA kaabel, 1m)

Kust see pilt pärit on, millega mõõdetud?

See oli lihtsalt näitena tehtud, integreeritud helikaardiga. Põhimõtteliselt kui kellegil oleks tipptasemel helikaart, siis saaks niimoodi väikese võrdluse teha.

[moi]

... kaablis ei lähe läbi AINULT signaal (kui just kõigil aktiivkõlarid on), vaid võimendatud signaal. volte per amper on rohkem ja elektrone "surutakse" läbi kristallvõre rohkem. see "surumine" tekitab aga tagant järgi tulevatele elektronidele peavalu: "kuhu meie siis läheme?" Selge see, on kaabli sees väiksed sildid: kõrvalteed. (detour). Sinna "kõrvalteele" need ülejäänud elektronid lähevadki. Aga elektronid on nagu inimesed: neile ei meeldi kuumas passida kaua. Ehk siis need elektronid, kes viitsivad "peateel" (ehk siis soone keskel) liikuda...noh, neil on kaasa antud parem varustus (loe algne kiirendus). Teistel, vähem kiirendatud elektronidele meeldib jahedamas liigelda ja lähevadki kõrvalteedele. Hõbetamine on sellisel juhul nagu puud tee kõrval, mis liiklemise kergemaks peaks tegema. (loe, vähem kuumust, vähem takistust jne). Suurema kiirendusega elektronid kannavad madalamaid sagedusi edasi, väiksema kiirendusega kõrgemaid.

kunagine elektriõpetus koolis tuli meelde

Kas tõesti seda BS laadset asja koolis õpetatigi?

See oli lihtsalt näitena tehtud, integreeritud helikaardiga. Põhimõtteliselt kui kellegil oleks tipptasemel helikaart, siis saaks niimoodi väikese võrdluse teha.

Et kaableid mõõta, peab teadma RCAd toitva seadme väljundtakistsust ja tema sagedussõltuvust ning sama ka selle seadme sisendtakistuse kohta kuhu RCAst signaal tuleb. Antud pilt neid kuidagi ei arvesta vaid mõõdab rohkem helikaardi sisendi ja väljundi summaarset ASK-d.
Põhimõtteliselt saad kasutada ka integreeirtud helikaarti, kui sisend-väljund takistused välja oskad mõõta.

[tartu pets]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Kas tõesti seda BS laadset asja koolis õpetatigi?

et hoida teema puhtana, siis see jutt oli suunatud lastele...kes pole tehnilise haridusega. Kes ei tea veel, mis asi on pinnaefekt või reaktiivtakistus. Kes ei mõtle ossi ja testriga. See pole BS lastele, vaid tundub BS sulle...

Kui sul on parem seletus, kuidas elekter kannab sagedusi edasi, siis ootan seda huviga

[Sonic]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Ūritaksin teada saada, kui oluliseks keegi peab pistikute ja pistikupesade puhtust? Kas keegi neid puhastab ka aeg ajalt? Kui ja, siis kuidas ja millega seda tehakse?

[D.D.D.]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Selle: http://www.audiohobby.eu/et/dh-labs-...lightning.html esindaja võiks ka midagi kommenteerida (mitte müügimehe vaatenurgast), et kuidas need ka on? Kui võrrelda reaalselt seda ja mul ülalpool olevat oomipoe 1€ pistikut - äkki võimalik need kõrvuti panna?
Hind tundub odav ja pistik näeb täitsa kobe välja - ega ta illustratiivne pilt ei ole?
Kas need on ühte värvi? Milline on kaabliava läbimõõt?
DH toitekaabel tundub ka üsna soliidne, ehk on need pistikudki?

Arvan et 1€ on väga suur hind selle kvaliteedi eest. Teadmatust materjalist valmistatud ühe eurosed teosed ei puutu kokku audiokonnektoritega. Siinkohal tekkib küsimus kas on tegemist hinna ja kvaliteedi suhtega või Hiina ja kvaliteedi suhtega , kuld pole kuld ning nad on magnetiseerivate omadustega.
DH-Labsi RCA-600 on sästlik pistik, aga ei oksideerib ja ei ole magneetne.

RCA-600: Cable entry hole: 6.5mm, ja värv on ainult valge - nad on tehtud WhiteLightnig kaablidele, mis maksab 45€ (valmis RCA-kaabel, 1m stereopaar) - võid võrdleda kaabliga mis on 2-3korda kallim, seest et DH-Labs ei investeri raha marketingusse nagu Chord, QED, ja tesed...


paar pildid:

See on Oomiposest ostetud 1-euriline üleminek (magnetis):



Siin on kuld vs "kuld":

[mikumaku]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Mäletamist mööda liikus elektron voolu all olevas kaablis kiirusega suurusjärgus mm/s. Ehk küsimus pole elekroni vaid elektrivälja levimise kiiruses.

Väga õige. Kirjutasin lihtsalt vähe huvitavama sõnastusega. Nii nagu valguse kiirus keskkonnas sõltub keskkonna omadustest, on sama ka elektrivälja levimise kiirusega juhis. Üldse, selle kaabliteema füüsikalise sisu lahkamisega jõuame otsaga kvantelektroonikasse välja koos kogu kaasaskäiva matemaatikaga ja siin ma eriti sõna ei võtaks, sest sellenimelise aine eksamil õnnestus mul kunagi vaevu kolm välja venitada... ei meeldinud mulle see teooriavärk eriti.

[scanspeak]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Ei olnud algselt plaanis sellesse vestlusesse sekkuda aga kuna minu igapäevatöö seisnebki just otseselt selles, milles osad teist kas kahtlevad või suisa jamaks tembeldavad, siis lisaks omalt poolt ka natukene:
Kui ma kuulan ja hindan kõlareid (aga vahel ka kõikvõimalikke juhtmeid, kaableid, poole ja kondekaid ja isegi takisteid ja ka nende suuna mõju helile), siis muusikat kuulates on kõige olulisem tunnetada just tervikut. Kuid terviku mõiste on igaühe jaoks erinev... mõistusel ja analüüsimisel ei ole sellega mingit pistmist ja kõik taandub lõppkokkuvõttes intuitsiooni ja kogemusteni...

Toonaalsus, kiirus, mikrodünaamika, detailsus, keerulisemate kohtade lahutusvõime, helipildi sügavus, laius, pillide vahele jääv ruum, fokusseeritus, ruumi suurus tervikuna, loomulikus, kompressioon, üleüldine atmosfäär, emotsioon, isegi omaenda keha reaktsioon, need on vaid üks osa sellest tervikust mida hea süsteem pakkuda suudab. Osade sõnade tähendus võib ka ilmselt jääda arusaamatuks neile, kelle kuulamiskogemus on väiksem või kelle tehnika ei võimalda esile tuua kõiki neid nüansse, kuid sinna pole midagi teha.

Aga kuidas kõike seda mõõteriistadega ja füüsikaseadustest lähtuvalt mõõta ja siis pärast teaduslikult põhjendada, seda mina tõesti ei tea. Inimkõrv ja kuulmismeel on nii palju keerulisemad ja praeguse hetkeni teadaolevad füüsika seadused on selle kõrval alles üsna lapsekingades. Loodan et teoreetikud ja füüsikud ei võta seda isiklikult, kuigi kunagi saadeti selliste mõtete eest tuleriidale

Need kes ütlevad, et vahet pole, osa neist kas tõepoolest ei kuule seda vahet või on nad juba ette ära otsustanud uskuda, et seal ei saa ju mingit vahet olla. Need kes kuulevad seda vahet, neist osa tõepoolest kuuleb vahet ja osa neist on valinud uskuda, et seal on vahe... Mine võta siis kinni kuhu gruppi keegi kuulub...))

Kuid eelkõige soovitan oma "arvamuse kujundamisel" mitte lähtuda teiste inimeste arvamustest, või veel hullem - netis avaldatud kuulmistestidest (ja neile siis oma arvamuse põhjendamiseks linkidega viidata), vaid saatke see kõik pikalt ja usaldage vaid iseennast ja oma kõrvu. Isegi pimetesti edukas korraldamine, ei suuda teid lõpuni veenda, kui kuulajaks on keegi teine. Aga kui te ise oma kõrvaga seda neid erinevusi juba kord tajunud olete, siis ei hakka te enam kunagi "katselehmade" käest 10-st 10 või 10-st 9 tulemusi nõudma... Teile piisab täiesti omaenda kogemusest. Ja see on Fakt!

Mis aga puudub "hinna ja kvaliteedi suhtesse", mille üle ka palju kiputakse polemiseerima, et kas on mõtet maksta 500 euri mingi juhtme eest, siis siin on alati kehtinud ja kehtib ka edasi reegel, et viimase 5% kvaliteedi eest tuleb maksta 95% hinnast.
Ja teine oluline reegel on see, et kaablid peavad olema hinna poolest õiges proportsioonis kogu ülejäänud tehnikaga, muidu ei tule paremus lihtsalt ilmsiks. Ja loomulikult peab salvestus olema piisavalt kvaliteetne(ja kavailteetseid salvestusi on väga vähe), sest ka kõige parem süsteem ei suuda sitast saia teha.
Kuid ekstreemsustees pole mõtet minna ja kõige mõistlikum oleks võtta näiteks mingi 3 eurine "originaaljuhe" ja tavaline korralik 50-100eurine RCA ning neid siis omavahel võrrelda. Eelnevalt tuleb muidugi süsteem ja juhtmed soojaks mängida ja paika häälestada(alates toitejuhtmete polaarsusest, sobivate kõlarikaablite valimisest antud süsteemile, kuni kõlarite asukohani ruumis) ja valida mõni korralik salvestus. Ja seejärele võib juba igaüks ise kuulata kas ta kuuleb erinevust või mitte

PS! ise ei tunne vähimatki vajadust kellegile midagi tõestada, kuid võin olla abiks testi läbiviimisel ja süsteemi eelneval paikahäälestamisel.

Tervitades Scanspeak

[moi]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Väike OT aga läksin lihtsama vastupanu teed ja mõõtsin kõlarikaablite erinevusest tekkivaid ASK erinevusi mikkriga. Mikker oli 30 cm kõrgete valjukast.
Tulemused on eri kaablite ASK graafikute jagatised, mis annadvad paremini aimu kuidas kaabli ASK-d üksteise suhtes erinevad.
Testis in nelja kaablit, mis kodust leidisn, kaks hõbetatud 2,5 mm2 kaablit Dietz ja Alfatec, üks noname 4 mm2 vask (magnet külge ei hakka) ja kolmest CAT5-st punutud kaabel, kõik umbes 2,5 m pikad. Kõlar/valjukad on 8 oomised.
Võimuks oli järgi aidatud 80ndate lõpu trantsvõim suht suure negatiivse tagasisidega.
Pildid sellised:

https://sites.google.com/site/moijmoij/Home/kaablid1.PNG

https://sites.google.com/site/moijmoij/Home/kaablid2.PNG

Ehk siis ka mikriga on vahed mõõdetavad aga CAT5 punutise suhtes langab ASK teistel kaablitel kuskil 20 kHz juures ja null koma detsibelle. Mõõtmine pole muidugi väga korrektne, sest oleks pidanud võrdlema kogu sagedusriba.

Tegin teise mõõtmise veel, võtsin keskriba valjuka ka sekka. Ega midagi oluliselt ei muutunud:

https://sites.google.com/site/moijmoij/Home/kaablid3.PNG

https://sites.google.com/site/moijmoij/Home/kaablid4.PNG

Absoluutskaalas erinevusi ei maksa tähele panna, see on HolmImpulse omapära, vahest tuleb ka kahe mõne sekundilise vahega tethud mõõtmise nivoode erinevuseks 0,5 dB või rohkem kuigi midagi ei muuda.