Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

[Altec]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Kuigi kaablite teema on valgunud minema ja asemele on tulnud kõrvaklapindus ja bitindus, siiski on neid ühendavaks elemendiks KAABEL. Sellest ei saa üle ega ümber. Ma ei hakkaks tegelema inimeste paadunud tõekspidmiste ümberveenmisega teoreetiliselt ( ka tublil MBL ei soovita oma aega raisata ) , kes püüavad mitte kvalitatiivseid/kallihinnalisemaid tasemeid uskuda, aga vastu vaielda ilmselt oma vähese materialikvaliteetide tundmise põhjal..

Ma soovitan ikkagi otsida tõde ja heli maa alt ja maa pealt, kuni ükskord saate oma audionirvaana kätte.
Loomulikult ei mängi heli ainult kaabel. Kuid ma ei ole siiani veel kogenud , et ilma hea kaablita on võimalik saada hea heli. Näidake keegi mulle , et see on võimalik. Palun privassse võimalusel ikka kirjutada siis , eks ja ma saaksin oma kallid kaablid maha ärida .

[lepikoff]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Bitte ei lähe ju kaotsi. Lihtsalt nad tulevad kumuleeruvalt valel ajal, ja kuna aeg on absoluut, siis on vaja sellega midagi ette võtta, aga olemasolevad valikud viivad algsignaali taastamisse moonutuse sisse. Mida rohkem allika (transpordi) arusaamine ajast triivib, seda suurem on probleem.

Nüüd põhiteemaga seostades: jättes DACid ja ADCid kõrvale, kuidas saab tavaline vaskkaabel seda ajalist nihet tekitada võrreldes 100x kallima nn "hõbekaabliga"?
Siiski ei mõista kuidas need asjad saavad nii erinevad olla. Kaabli enda takistus on niivõrd tühine võrreldes mängijate sisendtakistusega ja reaktiivtakistuste erinevused ka peaksid selliste kaablite pikkuse ja kuju kohta olema tühised. Kas kellelgi pole tõesti vastavaid mõõteriistu, et need hinna poolest nii erinevad kaablid samadel tingimustel teatud sagedustel ära saaks mõõta. Ma sügavalt kahtlen, et tavalist (odavat) vaske kasutades ja natuke pikkust või ristlõiget korrigeerides ei saa TÄPSELT samasuguste parameetritega kaablit nagu see on 1500 eurosel kaablil.

[Markunn]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Markunn jälle oma küsimusega
Banaanid ?? Tasub võimaluse korral otse võimendi väljundite külge kaabel keerata või korralik banaan midagi kaotsi ei lase? Tänud.

[hiq]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Mõtlesin ka juppaega tagasi sama küsimust
Peaks rohkem olema teadusliku meditsiinivaldkonna alla klassifitseeruva nähuga tegemist.


E: päevaga teema venib nagu benjiköis

Teema venib tõesti aga siin siis kliinilise haige poolt paar küsimust minu lihtsale probleemitõstatusele:

Kui ma küsisin harmooniliste kordajate mõõtmist siis ehk ikka põhjusega - olen suhteliselt kindel, et erinevatel kaablitel on erinev harmooniliste sumbumine erinevatel sagedusvahemikel. Ja seda on võimalik mõõta - olen näinud graafikuid kõlarite harmooniliste kordajate kohta siinsamas Eestis mõõdetuna ja kui nüüd lisada ahelasse kõlari asemel muutujaks kaabel, kas siis on vahe ja kui suur see on, kui on mõõdetav. Üritan siin lihtsalt tulla vastu elektroonikutele, et näidata neile ka teistsuguseid mõõtmisvõimalusi, kui elementaarsed induktiivsus, mahtuvus ja takistus, mida on võimalik sama kalli testriga mõõta, kui kõige odavam hiina kaabel maksab.

Väidetavalt muudab hõbekaabel heli kõrgemat otsa - olen siinsamas teemas näinud ka mõõtetulemusi selle kohta ja sellega see kisa piirdus õnneks. Nüüd aga tahaks, et mõõdetaks hõbetatud kaablite harmoonilisi ja võrdleks omavahel veel paaris ja paarituid kordajaid ning nende sumbumist ajas näiteks tavalise odava hiinakaga (või siis selle puudumisel mingi suvalise vaskkaabliga).

Pole tähtis kui väike see erinevus on - eesmärk oleks leida erinevus, kuna teema on jõudnud sellest punktist, et erinevust ei ole juba praeguseks selle juurde, et on küll võibolla väike vahe aga see ei määra heli kuulamisel mitte midagi.

EDIT: Ja lepime nii kokku, et vahe all ma mõtlen ikka midagi muud kui hinnavahe.

[martinj]

....

Kui ma küsisin harmooniliste kordajate mõõtmist siis ehk ikka põhjusega - olen suhteliselt kindel, et erinevatel kaablitel on erinev harmooniliste sumbumine erinevatel sagedusvahemikel. ....

Mis asi on harmooniliste sumbumine erinevatel sagedusvahemilel ? .
On olemas kaks asja amplituud-sageduskarakteristik ja amplituud-faasikarakteristik. Amplituudi ülekannet võib nimetada ka sumbuvuseks.
Ja miks põhisignaali kordsed signaalid (harmoonilised) teistmoodi sumbuma peaksid ?

Palun seleta oma jutt lahti.

Bitte ei lähe ju kaotsi. Lihtsalt nad tulevad kumuleeruvalt valel ajal, ja kuna aeg on absoluut, siis on vaja sellega midagi ette võtta, aga olemasolevad valikud viivad algsignaali taastamisse moonutuse sisse. Mida rohkem allika (transpordi) arusaamine ajast triivib, seda suurem on probleem.

Nad jäävad lihtsalt kõik korraga veidi hiljaks. Üks bitt ei saa ju teisest ette minna. Nihkeregistrid on vist olemas. Ma saan aru, mõtled Jitterit. see saab tekkida ainult AD&DA muundamisel .

[hiq]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Mis asi on harmooniliste sumbumine erinevatel sagedusvahemilel ? .
On olemas kaks asja amplituud-sageduskarakteristik ja amplituud-faasikarakteristik. Amplituudi ülekannet võib nimetada ka sumbuvuseks.
Ja miks põhisignaali kordsed signaalid (harmoonilised) teistmoodi sumbuma peaksid ?

Palun seleta oma jutt lahti.

Harmooniliste kordajate all ma mõtlen heli "laialivalgumist" ajas ja sagedusribas. Võtame näiteks trummilöögi või kontrabassi keeletõmbe. Ei ole sellist asja, et meie ümber olev maailm on siinussignaalidel, vaid naturaalne, mitte tehislik heli moodustab nö kuusekujulise "kaja" enda ümber. Aga kaja all ma ei mõtle ka põhitooni ajas kordumist vaid põhitoonist mõjutatud teiste sageduste sumbumist ja võimendumist. näiteks põhitoon 200hz peal mõjutab kindlasti 400, 800, 1600hz jne. Nüüd ma sooviksin, et keegi mõõdaks lihtsalt näiteks ühte trummilööki ja vaataks kas erinevate kaablitega on selles vahe. Ilmselgelt tuleks seda mõõta ajalises ruumis aga sealt tuleks välja filtreerida põhitooni kaja, et pilt oleks selgem ja lihtsam jälgida.

Anna andeks, ma ei ole füüsik ega elektroonik, niiet oma mõtete väljendamisega võin ma jänni jääda, kuid mul on teadmine, mida soovin, et vähemalt proovitaks mõõta. Nimelt on see üks asju, mida ma kuulan kaableid vahetades ja millest võib (olenemata hinnast) erinevused kõige lihtsamalt üles leida.

Ja Sinu küsimusele, et miks need peaksid teistmoodi sumbuma on minu poolt vastuküsimus, et aga kui sumbuvad? Ja minu kõrva järgi mõjutavad kaablid nii faasi kui sagedusi (mitte küll otse põhitoonile ja põhihelile) ning ei taha hakata kuulama jälle kommentaare, et kui ühe kõlari faasid vastupidi, siis ongi kõik valesti. Minu kuulamisorganile mõjub faas täpselt samamoodi, kui sagedusriba ja faasi sumbumine mõjutab ka sagedusi ning vastupidi - sagedused mõjutavad faasi. Niiet tuleks mõõta siis mõlemat koos ja eraldi võrdlemaks, mis muutub.

Ja veel võiks proovida väljundi takistuse muutmist, et kui palju muutub kaabli enda takistus erinevate sageduste juures stabiilse sisendpingega? Sooviks seda ma, et mõõdetaks, kuna minu arusaamade järgi kõikidel asjadel, millel on takistus ja induktiivsus muutuvad need väärtused erinevatel sagedustel? Või ma olen jälle asjadest valesti aru saanud?

Probleem on äkki selles, et füüsika õpikus on mingid kindlad reeglid paika pandud lihtsustamaks maailmast arusaama, kuid reaalsus on natuke teine. Ei ole konstante vaid on keskmine näitaja nagu eesti keskmine palk ja nii lihtsalt ongi. On ju lihtne võtta arvutustesse teatud väärtused ja siis elimineerida sealt muutujad, mis väidetavalt ei muutu, sest nii on lihtsam.

Niiet äkki suudab keegi minu soovitud asjad (ei oska nendele isegi nimetust anda) ikkagi ära mõõta?

[tartu pets]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

isand hiq peab vist silmas kokku pakkimise ja digitaliseerimise kadusid... eks ta ole, et arvutisse 20-20000hz vahemiku saamine mikrosekundi täpsusega nõuab päris mahukalt ruumi. Selleks, et kõvaketas ennast kooma ei tõmbaks iga 1/16 harmoonilise sageduspunkti peale, on vaja spets riistvara... või siis kuulake vinüüle

[ihvike]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

hiq, selle asemel et pseudoteaduslikke seletusi välja mõelda, tee oma kaablitega pimetest ja kuula, kas see "faas sumbub".
Füüsika on lihtne - juhul kui need komponendid, mille vahele sa oma kaabli ühendad, pole katastrofaalselt kehvasti teostatud, ei ole mingit vahet, kas kaablitel on mikroerinevused takistuses, mahtuvuses, induktiivsuses. Kõiki neid asju on küll ja küll mõõdetud ja mõõtetulemused kinnitavad pimetestide tulemusi - vahet pole.
Siin midagi lugemisväärset - http://dspace.mit.edu/bitstream/handle/1721.1/46225/41567257.pdf

[Jeekim]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

No ja siis.....
Jutu iva on ju teine.
MIKS SA SEDA TEED...........?

No ei viitsi inimene lugeda, aga kirjutada viitsib.
Jutu iva (millest küll juba terve puu kasvanud) on täpselt see, MILLEKS SEDA TEHAKSE (SEDA=ostetakse/kasutatakse hirmkalleid kaableid). SELLEKS, et oleks PAREM. Või hoopis selleks, et oleks HALVEM? Ja järelikult, kallim kaabel on PAREM? Parem millest? Ma ju ütlesin, terminoloogias pole kokku lepitud ning tegelikku vaidluse objekti (PAREMUST) varjatakse nagu vistrikku.
Aga mis sest ikka - niikuinii ei viitsi keegi lugeda.

[moi]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Anna andeks, ma ei ole füüsik ega elektroonik, niiet oma mõtete väljendamisega võin ma jänni jääda, kuid mul on teadmine, mida soovin, et vähemalt proovitaks mõõta. Nimelt on see üks asju, mida ma kuulan kaableid vahetades ja millest võib (olenemata hinnast) erinevused kõige lihtsamalt üles leida.

Ma arvan et ma sain enam vähem aru, mida sa mõtled. Siin on kaks probleemi, mõõdetavad erinevused kaablites on kaugel väljaspool kuulmise sageduspiirkonda või nii väikesed, et kellelgi ei ole kodus sellist aparatuuri et neid ülesse mõõta. Vaata näiteks soomlaste Hifi-Lehti RCA kaablite testi, seal on ka kaablite põhilised parameetrid ülesse mõõdetud: http://www.hot.ee/moij/
Muide kõik helid, ka kõige imelikumad saab füüsikas lahutada erinevate siinuste summaks, arvutis teeb seda piltlikult, nii et kõik aru saavad FFT (fast Fourier transform - http://en.wikipedia.org/wiki/Fast_Fourier_transform). Enamus sinu tõstatatud parameetrid määratakse iga kui viimase seadme juures ära tema amplituudsageduskarakteristikuga ja faasisageduskarakteristikuga (spetsialistid nimetavad neid koos ka ühe lühema sõnaga: ülekandefunktsioon). Ehk mõõtes ära mingite koosluste amplituudsageduskarakteristikute ja faasisageduskarakteristikute erinevused on ka üheselt ära mõõdetud sinu pakutud erinevused.
Kui sa aga mõtlesid ka THD-d (ehk harmoonilist moonutust), siis on need kaablites nii väikesed, et neid koduste vahenditega keegi mõõta ei suuda. Erandiks vast ainult koledasti oksüdeerunud pesa ja pistiku vaheline ühendus.

[redart]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Nad jäävad lihtsalt kõik korraga veidi hiljaks. Üks bitt ei saa ju teisest ette minna. Nihkeregistrid on vist olemas. Ma saan aru, mõtled Jitterit. see saab tekkida ainult AD&DA muundamisel .

Ma ei pea silmas jitterit. Kujuta ette lihtsustatud varianti sellest nähtusest, kus digistreami allika takt on 47999 hertzi ja daci takt on täpne 48000 Hz. SPDIF ega tavalise USB soundi implementatsioon on tagasisidestamata. DAC peab mängima 48000 sämplit sekundis, aga tal ei ole seda ühte sämplit, sest seda ei tule vajalikus ajaaknas mitte kunagi. Või teisipidi, allika kell on 48001 Hz. Üks sämpel jääb lihtsalt üle, DAC ei saa neid igavesti puhvrisse koguda. Jah, dacini jõuavad kõik bitid, mis on sinna teele saadetud, aga see ei ole piisav, et tagada täpset taasesitust. Ja me räägime siin ju lõpptulemusest ehk taasesitusest, mitte bittide saatmisest kuhugi.
Nagu ma juba kirjeldasin, lahendatakse seda minu teada kolmel moel- profitehnikas käivad kõik seadmed ühe välise kella pealt, aga dacide implementatsioonis on võimalik kas freime ära visata/juurde interpoleerida või siis oma kellaga vaikselt triivida lähtuvalt sisendsignaali kellast. Mida labasema ehitusega digiallikas, seda rohkem ei ole kell mitte ainult ebatäpne, vaid seda rohkem ta ka ujub, näiteks sõltuvalt seadme toite ebastabiilsusest erineval koormusel (cd-s laseri kelgu positsioneerimine ntx).
PS see on kaabliteemast tõesti üsna kaugel. Rohkem ma sel teemal ei seleta, kes tahab saab aru, kes ei taha, las olla

[scanspeak]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Moi, aga seal soomlaste kaablite testis ongi ju näha, et kõik kaablid ongi erinevate mõõdetud parameetritega.
Ja selles, et nad erinevad omavahel heli poolest, pole vähimatki kahtlust.
Milles sel juhul küsimus, või olen mina millestki valesti aru saanud?

[moi]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Küsimus on selles, et need erinevad parameetrid hakkavad kasutatud tehnika sisend- ja väljundtakistuste puhul heli (ASK-d) mõjutama alles kaugel kuulmise sageduspiirist üleval pool. Testis ka üks pilt, kus näha kui palju ASK ülemine ots kukub kõige halvemal juhul, kõig suurema mahtuvusega kaablil. On seal samas kõrval ka tõdemus: Toisaalta tuli todistetuksi, että laitteiden mukana tulevat ilmaiskaa-
pelitkin saattavat olla täysin käyttökelpoisia, eikä niitä kannata suinpäin heittää pois.

[martinj]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Ma ei pea silmas jitterit. Kujuta ette lihtsustatud varianti sellest nähtusest, kus digistreami allika takt on 47999 hertzi ja daci takt on täpne 48000 Hz. SPDIF ega tavalise USB soundi implementatsioon on tagasisidestamata. DAC peab mängima 48000 sämplit sekundis, aga tal ei ole seda ühte sämplit, sest seda ei tule vajalikus ajaaknas mitte kunagi. Või teisipidi, allika kell on 48001 Hz. Üks sämpel jääb lihtsalt üle, DAC ei saa neid igavesti puhvrisse koguda. Jah, dacini jõuavad kõik bitid, mis on sinna teele saadetud, aga see ei ole piisav, et tagada täpset taasesitust. Ja me räägime siin ju lõpptulemusest ehk taasesitusest, mitte bittide saatmisest kuhugi.
Nagu ma juba kirjeldasin, lahendatakse seda minu teada kolmel moel- profitehnikas käivad kõik seadmed ühe välise kella pealt, aga dacide implementatsioonis on võimalik kas freime ära visata/juurde interpoleerida või siis oma kellaga vaikselt triivida lähtuvalt sisendsignaali kellast. Mida labasema ehitusega digiallikas, seda rohkem ei ole kell mitte ainult ebatäpne, vaid seda rohkem ta ka ujub, näiteks sõltuvalt seadme toite ebastabiilsusest erineval koormusel (cd-s laseri kelgu positsioneerimine ntx).
PS see on kaabliteemast tõesti üsna kaugel. Rohkem ma sel teemal ei seleta, kes tahab saab aru, kes ei taha, las olla

Su jutt on õige, aga kuidas kellade käimise täpsus on juhtmetega seotud.
Loogiline ongi, et mängimisel kasutatakse korraga vaid ühte kella. Erinevate kellade puhul tuleb tahes tahtmata asi ümbersämplida. Vahet pole , kust kohast need bitid kokku jooksevad.

[amper]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Su jutt on õige, aga kuidas kellade käimise täpsus on juhtmetega seotud.

hoolikalt valitud juhtmesse on "integreeritud" tipptootjate "nõiaköögis" "shamaani vaim" kes piitsaga hilinenud bitte "juhtme algusest" ajahetkesse hilinemast "utsitab" ...