Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

[Alari_H]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Ikkagi ei saanud päris aru kuidas, te seda testi tegite. 20x12x3 = 12 minutit, kui vahetamise aeg juurde liita, siis ajaliselt nagu ei mahuks ABX testi tegema 8-10 minutiga? Ehk, et kõige pealt kuulad A kaablit, siis B kaablit ja siis juhusliku valiku alusel kas A või B ja kumb tegelikult mängib tulebki testijal ära arvata ja nii 12 korda järjest, algul A siis B ja juhuslik X.

12 erinevat korda , 20 - 30 sekundit kord + vahetus - ütleme keskmiselt 45 sekundit kord
12 x 45 sekundit = 540 sekundit

Peale igat kuulamist pidin ütlema kumb mängis, seda kas vastus oli õige või vale vastu ei öeldud.
Tulemused :

b b
a a
a a
b a
b b
b b
a a
a b
b b
b b
b b
a b

[suur13]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Jah, selles mõttes tegime olulise lihtsustuse, et ei teinud klassikalist ABX testi, et enne A ja B ja siis X, vaid oligi ainult X. A ja B sai kuulatud enne testi. Vastasel juhul oleks test läinud 3x pikemaks ja vahetusi 3x rohkem. Selleks oleks juba switch-box'i vaja. Käsitsi lihtsalt ei viitsi niimoodi mässata. Usun et õige vastuse ära tundmine oli praegu isegi raskem, kuna enne igat katset ei mänginud A ja B ette.
Ühtegi olulist flaw'd/puudust ei suuda oma sellise lihtsama meetodi puhul välja tuua ?

[moi]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Ok, asi selge, lihtsam kindlasti polnud kui ABX, ennem keerulisem.

[ihvike]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Natuke pimedamalt tuleks seda testi teha. Juhtmete vahetaja ei tohiks peale iga testikorda teada, kas läks täppi või mitte. Enne testi peaks nii vahetaja kui kuulaja tegema teise eest salajas valiku, kumb kaabel on tema tabelis A ja kumb B. Kuulaja peaks valiku kirjutama peale iga testikorda paberile, pärast testi siis ülelugemine. Taolise lahenduse korral on juba peaaegu topeltpime test.
Samuti tuleks kasutada mingit korralikku juhuslike numbrite generaatorit, näit http://www.random.org/integers/?num=...t=html&rnd=new

[suur13]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Juhtmete vahetaja ei tohiks peale iga testikorda teada, kas läks täppi või mitte

Seda tingimust me tõesti ei täitnud. Aga minu sõna selle peale, et ma tegin järgmise kaabli valiku alati enne seda kui Alari vastuse ütles (u. samal hetkel kui lugu mängima hakkas. Ma lihtsalt olen selline, et mul peab mingi rutiin/süsteem olema ). Tõestada seda muidugi ei saa. Probably biggest flaw.
Igaks juhuks ütlen, et iga korra järel ühendasin kaablid lahti, tõstsin maha, ootasin kaks sekundit ja tõstsin üles ja ühendasin, isegi kui kaabel jäi samaks kui eelmine trial.

Enne testi peaks nii vahetaja kui kuulaja tegema teise eest salajas valiku, kumb kaabel on tema tabelis A ja kumb B.

Nii oli. Teineteise pabereid me enne testi lõppu ei vaadanud.

Kuulaja peaks valiku kirjutama peale iga testikorda paberile, pärast testi siis ülelugemine.

Nii oli. Peale testi võrdlesime ja läks kokku.

Samuti tuleks kasutada mingit korralikku juhuslike numbrite generaatorit

Jah, võiks. Teine kord oleme kogenumad.

[Markunn]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

http://www.youtube.com/watch?v=xs1aUws0Lrs

Lühifilm audofiilidest Siin ka ulmeasju ikka Igaüks räägib, mis tema jaoks olulisem.
Vinüülplaadimängija mootor on ala teises toas, et oleks täielik vaikus jne

[ihvike]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Seda tingimust me tõesti ei täitnud. Aga minu sõna selle peale, et ma tegin järgmise kaabli valiku alati enne seda kui Alari vastuse ütles (u. samal hetkel kui lugu mängima hakkas. Ma lihtsalt olen selline, et mul peab mingi rutiin/süsteem olema ). Tõestada seda muidugi ei saa. Probably biggest flaw.
Igaks juhuks ütlen, et iga korra järel ühendasin kaablid lahti, tõstsin maha, ootasin kaks sekundit ja tõstsin üles ja ühendasin, isegi kui kaabel jäi samaks kui eelmine trial.

Nii oli. Teineteise pabereid me enne testi lõppu ei vaadanud.

Nii oli. Peale testi võrdlesime ja läks kokku.

Jah, võiks. Teine kord oleme kogenumad.

Ma oletan, et metoodika kõige suurem nõrkus oli hoopis see, et sa testi käigus otsustasid kaablite järjestuse, see tuleb enne testi juhuslike numbrite generaatori abil paika panna.
Taolises testis on see silmsideme, üksteise näoilmete ja liigutuste lugemine samamoodi sisuliselt märkamatu tegevus, mille tulemusi siiski alateadlikult ära kasutatakse.

Teisalt jällegi, teie testi tulemus paneb huvi tundma, kas nendel kaablitel pole mingit lihtsalt tuvastatavat mõõdetavat erinevust - 9/12 pole naljaasi.
Samas kui metoodika jamad kõrvale jätta, siis see sai päris kindlasti selgeks, et ei ole ikka öö ja päev vahe midagi kaablitel. Veel soovitaks ma ikka julgelt äärmusi testida, mitte kalleid kaableid omavahel võrrelda, vaid selliseid, mille vahe peaks une pealt selge olema, kui audiofiile uskuda.

[moi]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Nii väikeste katsete arvu juures pole oluline kui "korralik" juhuslike arvude generaator on, võib kasutada ka pseudo juhuslike arvude generaatorit, mille tsükkel on paar suurusjärku suurem kui katsete arv.

[suur13]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Lihtsalt huvi pärast, kas kulli ja kirja viskamine enne iga katset oleks OK ?

[moi]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Kui sa just selline viskamis spets ei ole, et viskad seda, mida sulle vaja, siis piisab, on piisavalt juhuslik.

[ihvike]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Kulli ja kirja viskamine enne iga katset pole hea mõte mitmel põhjusel - esiteks segab see sahmerdamine kuulajat, teiseks raiskab niisama aega ja kolmandaks tekitab veel ühe "mittepimeda" muutuja juurde. Kõige lihtsam on enne testi sealt random.org pealt endale piisava pikkusega juhuslik jada genereerida ja ongi korras. Või siis enne testima asumist kogu see jada kulli-kirja teel genereerida.

Üks "pimendamise" soovitus veel - kui kõlarikaablid lubavad, siis saaks kogu selle kaablivahetuse kolida ka kuulaja selja taha, sel juhul oleks võimalik tahtmatud liigutused-näoilmed testist eemaldada. Veel parem variant oleks kaablivahetust toimetada mingi läbipaistmatu kardina taga - siis ei pea kuulaja paigal istuma ja ühte kohta jõllitama. Ainuke info, mida testi ajal vahetataks, oleks kuulaja märguanne, kui ta on valmis järgmist testikorda alustama, ABX testi puhul A/B/X tellimine vastavalt soovile.

Mis puutub testi, kus ei ole kasutuses ABX vaid nii-öelda ainult Xide jada, siis ei suutnud mina ka sisuliselt mingit muud puudust sellisele testile mõelda, kui et tõesti on vahe tegemine ilmselt veel keerulisem ja kui selline test on piisavalt "pimedalt" korraldatud, näitaks sellises testis vahe tegemine küll üsna selgelt kuuldavat vahet konkreetse kuulaja kohta. ABX, juhul kui vahetamise kiirus on suur (lülituskarpi kasutades), on eriti tundlik meetod ja annab ka imeväikesed kuuldavad vahed välja.

... Üks asi veel - kui aeg väga peale ei suru, siis on hea tava ka rollid vahetada - vahetaja läheb kuulab ise ka. Sellisel juhul on kohe kaks subjekti testitud, info märksa kaalukam.

[olevtoom]

Re: Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

Nii väikeste katsete arvu juures pole oluline kui "korralik" juhuslike arvude generaator on, võib kasutada ka pseudo juhuslike arvude generaatorit, mille tsükkel on paar suurusjärku suurem kui katsete arv.

Mõni arvuti ikka ligiduses leidub; Exceli juhuslike arvude funktsioon on maailm hea.

[sacher]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

kuulge noorsandid, mis seal vahet on kui vahetaja ise järjestuse välja mõtleb? Kas temavalitud jada on siis kuida halvem? või on võimalik vahetaja nö üle mõelda?
nalja on juba rohkem kui delfi kommentaariumis.

minujaoks oli test tehtud korralikult. pole vaja karpe, riideid, linasid, sadadesse ulatuvaid valimeid või katsealuseid... kunagi tuttav tegi ülikoolis tõenäosusteoorias katse. pidi pillama nõela kindlalt kõrguselt ning arvestama katsemeetodil ja valemi järgi tõenäosuse, mil see kukkus/ks lehel oleva joone pihta. mitu nädalat loopisid koos mehega seda nõela tõestus aga läks teooriaga vastuollu- kuidaspidi, ei mäleta!

[ihvike]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

kuulge noorsandid, mis seal vahet on kui vahetaja ise järjestuse välja mõtleb? Kas temavalitud jada on siis kuida halvem? või on võimalik vahetaja nö üle mõelda?
nalja on juba rohkem kui delfi kommentaariumis.

minujaoks oli test tehtud korralikult. pole vaja karpe, riideid, linasid, sadadesse ulatuvaid valimeid või katsealuseid... kunagi tuttav tegi ülikoolis tõenäosusteoorias katse. pidi pillama nõela kindlalt kõrguselt ning arvestama katsemeetodil ja valemi järgi tõenäosuse, mil see kukkus/ks lehel oleva joone pihta. mitu nädalat loopisid koos mehega seda nõela tõestus aga läks teooriaga vastuollu- kuidaspidi, ei mäleta!

Vahetaja võib järjestuse ise välja mõelda küll, aga siis ikka enne testima asumist, mitte kuulaja reaktsioone jälgides. Teisalt jällegi ei ole lihtsalt mõtet ise seda jada välja mõelda, kuna see on aja raiskamine ja lisab ikkagi paratamatult ühe subjektiivse nüansi juurde, mida on lihtne ja mugav vältida. Pole mingit mõtet hakata oma pead vaevama sellega, et "alguses A, pärast B, siis kolm korda A ja kaks korda B jne).

Juhul kui rääkida teaduslike uurimistööde läbiviimisel tõestusmaterjalina standardiks peetavast testist, siis ei olnud test korralikult tehtud. Kuna aga taolise käsitsi vahetamisega testi puhul topeltpimedat testi on ikka väga keeruline saavutada, tuleb leppida, sellega, mis on lihtsalt võimalik, et subjektiivseid mõjutusi vähendada. Ei tasu arvata, et pole vaja karpe ja linasid (kes ütles, et sadadesse ulatuvaid valimeid või katsealuseid vaja on?) - on vaja küll, kui tahad, et testi usaldusväärsus oleks võimalikult suur. Asja mõte ei ole mitte see, et vahe tegemine keerulisem oleks (ei ole keerulisem, sama keeruline - või lihtsam, kuna segavaid faktoreid on vähem), vaid see, et test oleks usaldusväärne ja see on oluline just kuulaja seisukohast.
Üldsegi, selleks, et netis tähelepanu saada, pole vaja mitte midagi muud, kui valetada - tegin testi 15/15, mis te nüüd ütlete? Aga siin me sellistest asjadest ei räägi - suur13 ja Alari_H ilmselgelt tegid väga huvitava testi, mis paneb paljusid mõtlema selle peale, et prooviks ikka ise ka. Kuigi selle testi puhul ei saa kindlalt väita, et kuuldav vahe oli olemas, ei saa ka kindlalt väita, et vahet polnud. Juhul kui võimalikult palju metoodilisi vigu vältida, on nii testijate enda, kui teiste jaoks info suurema väärtusega. Samuti, kui on juba päris konkreetne alus järeldada, et vahet kuuldi, siis on veel põnevam, et millised mõõdetavad erinevused nende kaablite (ja kaabli-süsteemi koosluse) vahel on.

Ma ise testisin oma kodus helikaardi lindistuse ja Diffmakeri abil oma kõige kallimat (0,5 m Profigold, ~15 €) ja mingisugust tavalist Bandridge 1,5 m RCA kaablit. Null tuli 100/105 dB - märksa identsemad on need kaablid, kui ma isegi oodata oskasin. Aga muidugi, see minu mõistes kallis Profigold on totaalne budget, vaatamata sellele, et see kaabel (või õigemini kaablid, kuna sisuliselt on audiofiilsel moel tegu kahe eraldi kaabliga) on füüsiliselt väga hea kvaliteediga, väga korralikud pistikud ja selline mõnusalt paks ja pehme on ka. Bandridge on aga üsna tavaline odav kaabel, suht kehvade liiga tihkete pistikutega. Samas on Profigold muidugi ka Bandridge kaubamärk :P. Ei imestaks, kui füüsiline kaabel seal sees ongi identne. Pikkuse ja pistikute vahe siiski jääb vett pidama.

[moi]

Vs: Kaablid ja audiofiilsus (eraldatud müügiteemast)

... Kuigi selle testi puhul ei saa kindlalt väita, et kuuldav vahe oli olemas, ei saa ka kindlalt väita, et vahet polnud...

Ütleks hoopis, et skoor on hetkel 0:0,927 kuuljate kasuks.