Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

[OSX]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Lepikoff võiks proovida mõttega süveneda teema pealkirja... kui õnnestub siis peaks ju arusaadav olema kuidas lingitud materjalid võivad teemaga seotud olla.

Teiega on ikka raske küll - kui lähed natuke off-topicusse, saad sõimata. Räägid siis teemast, ikka saad sõimata... Mis teil viga on, kes teid käsib lugeda teemakohased postitusi?? Minge lugege siis parem kuidas keevitada.

Millega olete TEIE hakkama saanud et OSKATE anda diplomeeritud professori (kelle töid kasutab USA armee ja rahvuslik lennuohutusamet, kellele on väljastatud antud temaatikaga seoses hulganisti patente) tööle hindeks kokkuvõtvalt "horseshit"?
Kas teil on esitada oma tegevusest näiteks midagi sellist:

http://biomedical.egr.vcu.edu/faculty/lenhardt/

http://www.faqs.org/patents/inventor/lenhardt-va-3/ ?

Ma olen peaaegu kindel, et teil pole ette näidata isegi mitte "horse sized load of total f-ing ---shit'a" ega ka mitte arusaamist sellest mis on teema subjekt ja kas ning kuidas on see seotud kõrgekvaliteedilise helitehnikaga.

Isegi lauseid ei suuda te kopi-pasteda: ihvikese rebitud lause on ju selline - "The ultrasonic speech must be conducted by an awkward laboratory device that transmits it through the bones of the skull, but when delivered in this manner even those who are profoundly deaf can comprehend the words". Boldiga rõhutasin mina. Lugedes tervet lauset või ainult poolt sellest, muutub lause mõte väga oluliselt.

Sakslased andsid venelastele sõjasaagiks keemiatehnoloogia kuidas floori ja lihtsat joogivett kombieerides mõjutada inimajus kujundlikku mõtlemisvõimet, millest sõltub kas ja kuidas inimene suudab leida seoseid eri asjade vahel, mõista üldpilti.
Mulle hakkab tunduma et hakka või seda Jüri Lina esitatud väidet uskuma... .

Täna on kalapäev, aitab küll nüüd.

[vxx]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

"The ultrasonic speech must be conducted by an awkward laboratory device that transmits it through the bones of the skull"

Kas mitte saientoloogia isa Ron Hubbard ka midagi sellist ei kirjeldanud,
75 miljonit aastat tagasi röövis Xenu-nimeline kosmosetürann sadu miljardeid hingi, kasutades täpselt sama läbi 'bone of the skull' Ultrasonic kõne, igatahes kuskil blogis nii väideti

[lepikoff]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Laskun ise väheke offtopikusse, üritasin siis selle Lenharti ühest patendist (ultrasonic acoustic warning device) satuke sotti saada. Ausalt, palju aega ei raiskand ja pole antud teemas üldse pädev, aga kuda see asi töötab aru ei saanud. Mida see inimene peaks siis kuulma, tundma - valu?
Kui pimedale joonistada silmalaule ristkülik ja pime tunneb füüsiliselt joonistamist ja vastab "ristkülik" ja testi tegija väidab "näedsa näeb küll", siis ei saa seda nägemiseks nimetada.
Ei seosta järgnevat väidet Lenhartiga, aga patentide väljaandmine ei tähenda veel midagi, ja üldiselt andtakse selliseid patente välja mustmiljon sekundis, põhimõttel äkki joppab st. raha. Sõnajalgadel on ka mitmeid patente, see ei tähenda, et neid saab usaldusväärseteks pidada.

[ihvike]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Isegi lauseid ei suuda te kopi-pasteda: ihvikese rebitud lause on ju selline - "The ultrasonic speech must be conducted by an awkward laboratory device that transmits it through the bones of the skull, but when delivered in this manner even those who are profoundly deaf can comprehend the words". Boldiga rõhutasin mina. Lugedes tervet lauset või ainult poolt sellest, muutub lause mõte väga oluliselt.

Ei muutu ju. Minu tsiteeringu mõte oli see, et kuna me siin räägime kuulmisest ja ikka enamasti sellest, kas kõrgsageduslik info, mida üldjuhul kuuldavaks ei peeta, omab (laivis, kõlarite või klappidega) muusikat kuulates tähtsust, siis võimalikud aistingud, mida saavutatakse mingisuguse vibreeriva konstruktsiooni kolju külge monteerimisel, ei puutu nagu eriti asjasse.
"When delivered in this manner" tähendab selle lause kontekstis seda, et kuigi kasutada tuleb mingisugust ebamugavat kolju külge kinnitatud aparaati (awkward laboratory device that transmits through the bones), annab see (lause kirjutaja arvates ebamugav ja ebapraktiline) lahendus väidetavalt täiesti kurtidele inimestele võimaluse tekstist aru saada. Ehk siis võimalik tulu kaalub üle aparaadi awkwardness'i.

Et siis, OSX, selgita, kuidas see diplomeeritud professori töö on seotud kõrgekvaliteedilise helitehnikaga?
Ei, nali naljaks - igasuguseid asju maailmas uuritakse, erilise innuga uuritakse selliseid asju, mille positiivsete tulemuste puhul on hea võimalus raha kasseerida. Aga seda, et >CD on mõttekas heli lõppformaat tarbijale kuulamiseks, ei ole mõtet teaduslikult tõestada? On, ja kuidas veel. Paraku ei ole see õnnestunud. Miks? Äkki kasutaks Occam's razor printsiipi - seetõttu, et lihtsalt pole kuuldavalt tolku ei 24 bitist ega >44,1 kHz sämplimisest. DACide, SACD plaatide, "high-end" kaablite jne kola tootjatel on sõna otseses mõttes miljardid mängus, kuid mitte keegi, mitte ükski neist ei ole mitte kunagi mõelnud, et teeks teaduslikult tõsiseltvõetava pimetesti oma toodangu väidetavate kuuldavalt positiivsete omaduste tõestamiseks? Too good to be true... Mõeldakse küll ja ilmselt ka tehakse, kuid kuna see põhiline, inimkõrv, ei vea seda koormat ära, siis piirdutakse tavalise igava müügiloraga, high-end "ajakirjanike" reklaamirahade ja tasuta aparaatidega äraostmisega, foorumites suvaliste kasutajanimede all oma toodangule kiidulaulude laulmisega...

[OSX]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

patentide väljaandmine ei tähenda veel midagi, ja üldiselt andtakse selliseid patente välja mustmiljon sekundis, põhimõttel äkki joppab st. raha. Sõnajalgadel on ka mitmeid patente, see ei tähenda, et neid saab usaldusväärseteks pidada.

Jah, mõneti on sul ka õigus - mitte patent ise kui selline ei anna aimu usaldusväärsusest, pigem hoopis fakt kuidas või kes patendiobjekti kasutab.
Usa sõjavägi kasutab oma "pealuuklappides" Lenharti patente, Panasonicu vastavate klappide tsiviilkäibesse ilmumisest oli meil siin just juttu. Usa rahvuslik lennundusamet kasutab Lenharti patente ultrahelidega lindude peletamisel lennujaamade lennukoridoridest. Kui vastavad patendid oleksid mingi umbluu, ei kasutataks neid, ei pandaks nendest sõltuvusse inimelud, need patendid ootaksid tolmusel riiulil oma aegumise lõppu. Nii et konkreetsel juhul on siiski selgelt näha et Lenhart on liikunud õiges suunas.

Kui võrrelda üldiselt Oohachi ja Lenharti töid, siis võiks ehk järeldada et Oohachi küll märkas midagi seoses üle 20kHz signaalidega, kuid ei suutnud selgitada mis kuuldemehhanism selle juures toimis. Lenhart seevastu suutis näidata et ultrakõrgete "kuulmises" osaleb silmamuna ja selle kaudu ka organ mida me oleme pidanud vaid tasakaaluorganiks. Siinkohal pole otseselt tähtis et ihvikese rõõmuks musa ei lastudki - see polnudki uurimuses esmatähtis.

Mul on kurtusega oma suhe, mida paljudel vast õnneks pole, nimelt on mul õde kes on täiesti kurt. Ma olen saanud jälgida kuidas niisugune inimene ümbritsevas keskkonnas hakkama saab, ümbrust ja võimalikke helisid tunnetab. Kõnekas on fakt et ta sai üsna hästi aru kui ma teises ruumis olles panin muusika mängima - seejuures oli uks avatud ning mängis puht vinüülheli läbi kõlarite kus oli veneaegne nn "ribbon tweeter", mis kirjade järgi üle 30kHz esitab (tol ajal polnud veel digitehnikast õieti kuuldudki). Ma oletasin siis et võibolla tunnetab ta kopsudega mingit rütmilist muutust. Lenharti uurimus aga annab võimaluse seletada ka teisiti. Ma siinkohal ei välistaks mõlemaid võimalusi, kuna inimene on juba kord niisugune et kui üks taju kaob, muutuvad teised tugevamaks.

Nii et mul pole vaja meenutada 75 miljoni aasta taguseid kosmosekoletisi, tegeleda saientoloogiaga - reaalsemad asjad võivad meid puudutada lähemalt kui me seda isegi tahaksime.

[OSX]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

seda, et >CD on mõttekas heli lõppformaat tarbijale kuulamiseks, ei ole mõtet teaduslikult tõestada? On, ja kuidas veel. Paraku ei ole see õnnestunud. Miks?

Sinu jaoks pole küll mõtet midagi tõestada. Võtame kasvõi selle vihatud 24bitti. Ma olen isiklikult siin foorumis näidanud et 24bit signaal moonutab kordades vähem kui 16bit signaal - sinu vastus on alati selline: 24bitti annab teoorias parema mürataseme mida keegi ei suuda välja kuulda. Mis vähem moonutust - inimene ei kuule, kõlar ei esita, pimetestis vahet ei tee, ei ole pointi mingit.

Kas ma eksisin sinu vastuste laadi kirjeldades?

Ma arvan et mina ka ei saa midagi kasu sellest et teoreetiline müratase on väga madal, ma nõustun et ma ei pruugi vahet kuulda. Aga ma kuulen et 24bitine heli kõlab puhtamalt... Mis nüüd teha siis - ihvike ütleb et pole võimalik kuulda - lähen nurka häbenema?

Jama on selles et me ei mahu ju kodus kõik sinna nurka ära - naine kuuleb samamoodi erinevust, lapsed ka. Keegi neist ei tea tehnikast muud kui seda kuidas käima panna - järelikult hakata väitma et nad teavad mida nad kuulevad pole kohane. Jah, nad tegelevad muusikaga, nii et neil on suurem arusaam kuidas miski üldse kõlama peab. Võibolla suurem isegi kui mul endal...

[ihvike]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Nonii, oletame, et me kuuleme muusikat kuulates silmadega (või misiganes teadusele tundmatu imemehhanismiga) kõrgsageduslikke komponente, kusjuures see aisting (ehk kõrgsageduslike komponentide olemasolu helitehnikast või instrumentidest väljuvas signaalis) tagab kvalitatiivselt positiivse efekti. Kas on tõenäoline, et see aisting on kuidagi seotud teadmisega kõrgsageduslike komponentide olemasolust signaalis? Ehk siis, et kui sa tead, et need kõrgsageduslikud komponendid on olemas, siis silmad ja aju võtavad selle informatsiooni vastu (ja tekitavad kvalitatiivselt positiivse efekti aistingus). Kui aga inimene ei ole teadlik, et see kõrgsageduslik info on seal olemas (no näiteks kuulaja ei ole kunagi tutvunud materjalidega, mis väidavad, et kuuldava instrumendi, helisalvestusmeediumi või kõlari efektiivne sagedusala on üle ~20 kHz), siis aju blokeerib selle informatsiooni? Ei tundu loogiline, eks.
Seega, isegi kui inimene ei tea, kas helis on kõrgsageduslikke komponente, peaks nende olemasolu tooma kaasa positiivse kvalitatiivse muutuse heliaistingus, juhul kui >16 bit ja >44,1 kHz formaatide toetajatel on õigus.

Lühidalt, pimetest on täiesti valiidne meetod tõestamaks, kas konkreetne inimene üldse eristab kõrgsageduslike komponentidega muusikalist signaali sellisest signaalist, kus neid ei ole, kvalitatiivsetest määratlustest rääkimata. Absoluutselt mingit muret ei ole ka testitava materjali leidmisega - tuleb lihtsalt võtta see helimaterjal, mille puhul testija arvates kvalitatiivne eelis avaldub, konvertida see 16/44,1 või 16/48 formaati ja testida. Nii uskumatu kui see ka pole, see ei tee ei haiget, tapa kassipoegi ega tekita põuda Ugandas. Ja isegi aega ei võta eriti kaua.


OSX: "Aga ma kuulen et 24bitine heli kõlab puhtamalt... Mis nüüd teha siis - ihvike ütleb et pole võimalik kuulda - lähen nurka häbenema?"
Vt. ülespoole. Kuna sa ei välista mitmesuguseid psühholoogilisi mõjureid seda väidet toetavat testi sooritades, siis on see nullinfo. Täpselt samasugune nullinfo nagu ülitüüpiline audiofiilide anekdoot "aga isegi mu naine ja lapsed kuulsid ilmselget vahet". See on nagu niivõrd stereotüüpne jutt, et kogu selle maailmaga ammusest ajast tuttav olles on see ikka päris lõbus, et me nüüd selleni ka jõudsime.

[OSX]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Ma olen suhelnud inimesega kes kasutab Sony esimesi SACD jaoks tehtud kõlareid, koos supertweeteriga mis ulatub kuni 100kHz. Ta ütles nende kuuldavuse kohta nii - kui külge panin siis ei tekkinud nagu mingit muljet et midagi läks särvamaks. Aga jama tekkis siis kui selle hoopis ära võtsin... Tekkis kohe tunne et midagi on valesti.
Inimene katsetas oma sõpruskonnas seda momenti et kas keegi veel midagi märkab - ütles et mõni ikka märkas küll, aga enamik ei teinud mingit vahet.

Ratsionaalne lähenemine annab võimaluse selgitada nähtust parema signaali transientide esitusega.
Psühholoogline seletus aga kõlab ka loogiline - tõesti, ka kuuldavas muusikakvaliteedis on sarnane lähenemine et kui läheb paremaks siis eriti nagu ei teki emotsioone, kui aga sellest läheb uuesti kehvemaks, hakkavad krdid lendama...

Ma ei seoks kõrgsageduslikke komponentide küllasust bittidega nagu sa ihvike seda miskipärast tahad teha, kas sul on mingi luul et kui 24bit siis peab olema kohe 96kHz?
Kui mul tekkis küsimus miks mulle 24bitti parem tundub, ei tormanud ma kohe kõrgete sageduste poole, vaid võrdlesin just 24/44 signaali 16/44 omaga - nii et rääkida üle 20kHz komponendist pole tingimata selles momendis vajalik. Kui ma kuulen mingi trummi löökhelis erinevust või keelpilli heli detailsust siis kõik need nüansid ei taandu sugugi kõrgete helide arvele.

Ja niisamuti ei tee 24bitti haiget, ei tekita näljahäda (või tekitab?) ja ajakulu võrreldes 16bitiga samuti null...

Selles et jutt läheb vahel pereliikmetele ei ole ju midagi imelikku - on ju pere see kes kõige rohkem nn audiofiili süsteemiga kokku puutub.
Või tohib avalikult muljetest rääkida vaid siis kui oled oma süsteemi kolmeks kuuks Balti jaama üles pannud ning kõik Moskva rongide plekkhambad selle aja jooksul peavad igal juhul vahet kuulma - sest siis on kindel et nad ei tea eelnevalt mitte midagi asjast ja vastus on aus?

[ihvike]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Kui mul tekkis küsimus miks mulle 24bitti parem tundub, ei tormanud ma kohe kõrgete sageduste poole, vaid võrdlesin just 24/44 signaali 16/44 omaga - nii et rääkida üle 20kHz komponendist pole tingimata selles momendis vajalik. Kui ma kuulen mingi trummi löökhelis erinevust või keelpilli heli detailsust siis kõik need nüansid ei taandu sugugi kõrgete helide arvele.

Huvitav, kas on kuidagi võimalik olukord, et su ajus arvutub lõpuks välja, et kui sa (ja sinu perekond) seda võrdlust ei teinud statistiliselt valiidses topeltpimedas testis, siis ei saanud sa mitte midagi kasulikku teada? Ma kipun aina rohkem selgusele jõudma, et ilmselt on see täiesti lootusetu ja sa jäädki elu lõpuni silmi kinni pigistades, käsi kõrvadele surudes ja "aa-aa-aaa, ma ei taha midagi teada" hüüdes seda luulut uskuma.

[sebastian]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

OSX, kas polnud äkki nii, et su õde "tundis" madalsageduslikku võnkumist ja sellest järeldas, et muusika pandi mängima?

Enda kogemusest, ehkki mitte üldse sama situatsioon: kui kuulen klappidega midagi suhteliselt valjult, siis alati ka nägemata tean, kui keegi korteris kõnnib. Mingi võõras vibratsioon, mis klappidest ei tohi ju tulla.
Kogemuse teeb eriti tugevaks veel (alateadlikult?) üsna ebamugav situatsioon - kui kõrvadega ümbritsevat ei kuule, siis iga võõras vibratsioon ülimalt ehmatab. Teatud valvelolek, või midagi sellist.
Sellisel juhul, ma pakun, on kah muud meeled kõvasti erksamad, kui muidu.

[OSX]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Ah, mine oma luulude sugereerimisega "statistiliselt valiidsesse topeltpimedasse"! Ma sain kasulikku teada, seda et on vahe kuulates ja ka tõestasin endale vähemalt ühe objektiivse mõõdetava parameetri mis võib olla osaline 16bit vs 24bit vahe kuulmises. Ma ei lugenud seda netist, vaid tegin ise testid, mõõtsin asjadega mille nimegi sa ei tea. Sinu jaoks ei ole see kasulik, sest sulle tuleb näljahäda külla kui peab kuulama rohkem bitte - mis siis, mis see teiste asi on? Mida sina oled tõestanud oma topeltpimeda testiga? Näita üks (1) test kus korraldajaks on ihvike ja testitulemused on näe siin - ...tahaks siia panna viite aga peale väljendi "horseshit" ei taha midagi meenuda...

OSX, kas polnud äkki nii, et su õde "tundis" madalsageduslikku võnkumist ja sellest järeldas, et muusika pandi mängima?

Jah see on võimalik, seda ka pakkusin ühe võimalusena. Samas aga ei olnud kõlarid eriti usinad bassipumbad, tegemist oli kaheribaliste kõlaritega kus 25GD oli alumises ribas ja 10GI 1-8 oli ülemises, mahtu mälu järgi ehk 12-14l, custom build. Seepärast ma väga suuri panused madalasgeduste tajumisele ka ei julgeks panna. 50-60Hz ehk esitasid...

[vxx]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Sinu jaoks ei ole see kasulik, sest sulle tuleb näljahäda külla kui peab kuulama rohkem bitte .

tuleks ikka tagasi ABX testi juurde, see on ainus asi mis tõestab või siis lükkab ümber meie uskumused ja eelarvamused. Kas poleks mõistlik plaan, et kui ABX testi tulemusel audiofiil ei tee vahet millise allikaga tegu, siis võiks teema kokku tõmmata, ja oleks rahu Maa peal?

[OSX]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Rahu eest Maa peal ei anna ma sentigi - see pole lihtsalt võimalik, see pole kasulik.

Allikaid ei ole samuti vaja kuulata, konkreetseid faile on vaja kuulata - ja üks ja sama allikas peab seejuures suutma esitada bit-perfect tasemel mõlemat, nii 16 kui 24 bitti. Siis on mingi lootus et vahet tehakse.

Vahe tegemisega on ka see moment - mitte iga kell ei saa seda teha, kuulaja peab olema ka valmis kuulama, see aga ei tähenda automaatselt et ülejäänud testis osalejad oleksid kohe valmis heebleid tõmbama. See valmisoleku määramatus on üks põhiline probleem ABX testide juures, mis paneb kuulaja nagu sundseisu - ta peab kuulma vahet ka siis kui ta mingil põhjusel ei suuda kuulda. Võibolla oli mõnel näiteks sünnipäev eelmisel õhtul nagu avastati. Mõnel vahel on isegi sõnade kuulmisel probleem - kuuled aga ei saa aru mis öeldi... ütled vaiksemalt ja saab aru küll, st et kuuleb küll.

Isegi kui teha ABX siis ei muuda see tühiseks objektiivseid andmeid 16 ja 24 bitise signaali parameetrite suhtes - selles mõttes ei oma see ABX erilist tähtsust kes ja mida kuuleb. Tõestagu keegi vastupidist!

Sul vxx on analoogahelas reaalne potekas, mul on ka. Aga need kel on digitaalsed potekad, mida peavad nemad kuulama kui nende signaaliahel on vaid 16bitti sest ihvikesel pole rohkem vaja?
Kui on juba mingis ahelas vajalik digitaalne regulatsioon siis suurem bitisügavus on alati eeliseks, miks muundada pidevalt igatmoodi seda signaali - küll 16 to 32bit, küll 44,1 to 96 või 192kHz? Miks ei või siis kohe algusest olla hea signaal - ikka peab ära shittuma et midagi pärast teha oleks?
Praegu on isegi 32bitine esitus optiliselt meedialt võimalik - ei, parem ikka vana hea 14bitine köögiraadio, sest muusika mõte peab ju läbi tulema... Jah, tulebki, tuli ka vene ajal kui AM raadiost Radio Luxeburgi kuulati, aga see ei pea ju nii olema kui saab olematu vaevaga korraliku tulemuse.

[sebastian]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Ühed piraadipoisid digivad oma vinüülid 192kHz/24bit failideks, laovad üles ja teised "sama pahad" tirivad neid üüratuid faile alla oma aeglase neti otsas. Peab ju selle saama, sest see on PARIM.

...Lihtsalt näide, et rohkem bitte ja kilohertse võib ka natuke negatiivseid emotsioone tekitada. Kirjutaks sinna 2GB faili mingit kuuldamatut jama ja lisaks paarisaja mega ringis 44/16 kah juurde,
oleks vist suurem enamus neist "tõmbajatest" samamoodi õnnelikud ma arvan.

[ihvike]

Vs: Kõrvad, aju ja 20 kHz ehk kuidas me kuuleme

Ega siin muud midagi öelda polegi - kordan veelkord, 24 ja 16 biti (faili formaadis) erinevuse kuulmine muusikat kuulates on lihtsalt täielik nonsenss, sellest rääkimine näitab täielikku ignorantsust antud teemas, rääkimata veel ABX testist kõrvale põiklemisest, mis on iseenesest juba piisav tõestus, et inimene ise ka ei usu, et ikka tegelikult see vahe olemas on. Aga uhkus ei luba loomulikult oma eksimust tunnistada. Midagi ilustada siin pole, täpselt nii ongi, kogu lugu. Ja see on niivõrd stereotüüpne audiofiilne käitumine, selles ei ole absoluutselt midagi uut. Küll on sada häda ABX testiga (muidugi ainult siis, kui mõni ebaõnnestunud ABX audiofiilseid arvamusi ei toeta - siis on ABX issanda kingitus), aga tohutult tõsisemad probleemid avatud testidega ei arvutu kuidagi välja. Ja no kui vähegi on võimalik, siis muidugi põiklemine, straw man, täiesti teemassepuutumatu jura ajamine jne. Kes on midagi rääkinud 16/24 bitti signaaliahelast, digitaalsetest "potekatest", köögiraadiotest, shittumisest, blaa-blaa-blaa. Võta 24bitine fail, salvesta 16bitisena, tee ABX. Kõik, pidu läbi, vahet ei kuule mitte keegi siin planeedil ja kui keegi selle ümber lükkab, on see teaduslik sensatsioon. Selle asemel, et vabandage väljendust, paska puhuda, tee see test ja saa kuulsaks ning rikkaks. Ja ära hakka rääkima, et ei taha. Kui tõesti ei taha, siis lõpeta see jura ajamine ükskord ära ka.

Pühapäeval on ETV2s alates 19.45 sobilik vaatamismaterjal demonstreerimaks, kuivõrd vähe me saame oma meeli usaldada, kui tingimused ei ole kontrollitud.