Dsd

[moi]

Vs: BNC/RCA/USB sisendiga (async), DSD128 toega DAC?

Kõik ADC muundurid on täna ju DSD põhimõttel töötavad asjad, kus alles pärast muundamist hakatakse saadud infost niipalju maha tõmbama kuniks järgnevaks soovitud formaat mahutada jaksab... Praktiliselt kõik ADC kivid töötavad DSD128 signaaliga alguses.

Mõistlikum oleks seda nimetada siiski ainult muundamiseks, mitte maha tõmbamiseks. Kuskil teemas me juba vaidlesime selle üle. Kui mingi kahe formaadi maksimaalne signaali müra suhe ja ülemine läbilastav sagedus on samad, siis sisaldavad (lasevad läbi) mõlemad ühe ja sama palju infot, ehk kui muundus on PCM ja DSD vahel õigesti ja korrektselt tehtud ei lähe midagi kaduma.
Praktiline realisatsioon on muidugi eri küsimus, kes teeb halvast ja kes teeb hästi.

[OSX]

Vs: BNC/RCA/USB sisendiga (async), DSD128 toega DAC?

Nimeta kuidas tahad, tulemuseks saad ikka aliastega vürtsitatud "originaali" . Võtame asja lihtsalt - kas detsimeeritakse või mitte. DSD puhul ei detsimeerita. Ja ongi lugu otsas.

[moi]

Vs: BNC/RCA/USB sisendiga (async), DSD128 toega DAC?

Oled sa kindel, et PCM DSD-ks ja vastupidi ei saa muundada nii et mingeid aliaseid ei teki?

[OSX]

Vs: BNC/RCA/USB sisendiga (async), DSD128 toega DAC?

Ei ole kindel, kuid ei ole ka näinud et saaks, isegi tarkvaraliselt. Rauast ei hakka rääkimagi.

[moi]

Vs: BNC/RCA/USB sisendiga (async), DSD128 toega DAC?

Kas asi jääb selle taha, et ka teoreetiliselt ei ole see võimalik või puuduvad tegijatel oskused ja raha?

[OSX]

Vs: BNC/RCA/USB sisendiga (async), DSD128 toega DAC?

Pigem need viimased, sest kui asi oleks protsessi võimatuses, poleks täna tarkvaras konversioonide kvaliteet nii kõikuv.

[Novembre]

Vs: BNC/RCA/USB sisendiga (async), DSD128 toega DAC?

Enne kui hakata näppudel true salvestusi üle lugema , nendin kurbusega et te ei tea mis põhimõttel te praegu üldse muusikat kuulates DACi kasutate. Ja kui teile meeldib originaal, siis miks te kuulate PCM'i?? Kõik ADC muundurid on täna ju DSD põhimõttel töötavad asjad, kus alles pärast muundamist hakatakse saadud infost niipalju maha tõmbama kuniks järgnevaks soovitud formaat mahutada jaksab... Praktiliselt kõik ADC kivid töötavad DSD128 signaaliga alguses. Ja kõik mitte NOS DACid teevad upsamplingu, enamasti 384 kordse... NOS DACid aga töötavad downsamplitud "originaaliga"... Ja nüüd te tulete mulle rääkima upsamplitud heli kuulamistest?? .
Mul tuttav hankis septembris kõige viimase X-Mos mooduli, DSD1024 toega. Tal on majas kõik OSid olemas, aga vat vindoosnikuga see asi lõpuni sõber ei ole, seega ei saa me rääkida probleemivabadusest. Seda enam et driver sellele oli tasuline (mis siis et mitte kallis), heh...

Seda tehnoloogiat, mida te kirjeldate ADC-DSD128 alguses, teoreetiliselt võiks kasutada ainult viimastel aastatel, kuid arvan et seda ka praegu kasutavad üksikud. Muut jura isegi komenteerida ei raatsi. 80-90 aastatel salvestatiti otse DSD siis töödeldi 386 arvutil ja vaesed audiofiilid seda kuulasid, kes ei peaks seda kuulama kuna nad ei tea mis põhimõttel nende dac töötab.
See, et see xmos moodul windowsiga sõber pole, on tootja probleem, mitte kivi.

[OSX]

Vs: BNC/RCA/USB sisendiga (async), DSD128 toega DAC?

Seda tehnoloogiat, mida te kirjeldate ADC-DSD128 alguses, teoreetiliselt võiks kasutada ainult viimastel aastatel, kuid arvan et seda ka praegu kasutavad üksikud. Muut jura isegi komenteerida ei raatsi.

Ku kaua on kasutusel sigma-delta muundurid? Mis aastast? Mis tööpõhimõttel töötavab TDA154x seeria muundurid? Miks neil seadmetel on tihti märge "8x Bitstream Conversion" või "1Bit Dual D/A Converter/8 Times Oversampling Filtrer"? See on muide maha kirjutatud minu ees olevalt CD playerilt, toodetud 1991...

Te paraku ei valda seda "muud jura" mitte grammigi, kui lähtuda vastusest.

Ma ei hakka isegi küsima miks teised USB kivid, sõltumata tootjast, ei ole väärt kasutamiseks.

PS. Hakkas isegi ennast huvitama millal delta-sigma ADC ilmus...
"The dbx Model 700 Digital Audio Processor was a professional audio ADC/DAC combination unit, which digitized a stereo analog audio input into a bitstream, which was then encoded and encapsulated in an analogcomposite video signal, for recording to tape using a VCR as a transport. Unlike other similar pieces of equipment like the Sony PCM-F1, the Model 700 used a technique called Companded Predictive Delta Modulation,rather than the now-common pulse-code modulation. At the time of its introduction in the mid-1980s the device was the first commercial product to use this method, although it had been proposed in the 1960s and prototyped in the late '70s.<sup>[1]"

Hilisemad DAT süsteemid olid juba kõik SDM muunduritega. Viimased PCM plokid olid Sony PCM adapterid (Sony PCM-100; Sony PCM-701), mis tegid heli pseudo-videoks mida sai siis analoogvideomakile salvestada.

Otsisin üles ühe kõige esimese Sony DAT recorderi remondimanuaali, et olla kindel et ei eksinud. Selles on väga ilus SDM lahendus, ainult ajastu alguse kohaselt on formaat SDM/DSD64, kuna BCK on 64fs. Märkate et A/D muundurist väljub L ja R kanali signaal sõltumatult, nagu DSD puhul kohane? Sellele järgneva Digital I/O roll on detsimeerimine.

Skeem on trükitud 08.1988.
---
Tõstsin ostuabist osa postitusi DSD teemasse üle, et näidata millist mittemõistmist võib kergesti ette tulla kui teemasse ei süveneta.</sup>

[olavsu1]

Vs: BNC/RCA/USB sisendiga (async), DSD128 toega DAC?

see pildike on veel sellest ajast kui ADC kivid olid monofoonilised.

nüüd peaks kõik see mudru olema ühe suure juraka sees. Analüüsi parem neid wm8775 ja WM8768

Need on siis mul viimati kasutusel olnud helikaardi peal. Vaevalt et need kuskil mingis etapis DSD'd teevad.

1Bit Dual D/A Converter/8 Times Oversampling Filtrer

sest plaadi peal on ühe bitine jada, millest muusika tuleb teha.

[OSX]

Vs: BNC/RCA/USB sisendiga (async), DSD128 toega DAC?

Jah, see pilt on tõesti monofooniliste kividega, kuid PCM I2S ei saa sisaldada monos ainult kella ja signaali... kolm juhet on ka mono korral: master clock, audio interface bit clock, audio left/right word clock. NB nendes ei esine markeeringut L ega R sest I2S on multiplexed stereo isegi kui sisaldab mono signaali. Pildikesel aga väljub kivist SDATA nimeline signaal ja kõik, nii ADC kui Digital I/O on mõlemad hõlmatud ühe ja sama MCK ehk master clockiga.

Need uuemad kivid - mida sa seal analüüsida tahad, kui kohe esimesel lehel on mõlema puhul kirjas et "multi-bit sigma-delta ADC" ning "multi-bit sigma-delta DAC's"....

Ja see viimane mõte "sest plaadi peal on ühe bitine jada" on ikka sõnatuks tegev... Ma ei hakka keerutama, midagi nii "vaimukat" ma poleks oodanud kelleltki siin foorumis. Isegi mitte suvalisel päeval aprillis...

"Philips's true 16-bit DAC chip, the TDA1541, followed in 1985, but the seeds of ingenuity had obviously been sown: if the combination of oversampling and noise-shaping can increase the resolution of a DAC using too few bits, then why not go all the way and implement a system that used a simple 1-bit DAC and make up for the shortfall in resolution by taking the oversampling, noise-shaping process to the limit?
The result was a D/A system, internally referred to by Philips as "DAC3" (the two earlier systems were DAC1 and DAC2, of course), which was introduced in the summer of 1989. I discussed the design of the system in detail in June 1989 (Vol.12 No.6, p.57), but briefly, the SAA7321 DAC3 chip massively oversamples the input data at a 256x rate, interpolating the new sample values to produce a 17-bit datastream sampled at 11.02MHz (footnote 1). The data words are then fed to a 1-bit DAC, with the 16-bit error fed back in a noise-shaping loop. Mathematically, this should—and does—result in the pulse stream output by the DAC having the full 96dB+ dynamic range of a conventional 16-bit system. But unlike multibit systems, this "Bitstream" DAC is inherently linear and monotonic over its entire range—the reasons why were given in Peter Mitchell's "Industry Update" in January 1990 (Vol.13 No.1, p.36)—requiring no laser-trimming of on-chip resistor values or in-production adjustment of linearity, both of which add to a CD player's manufacturing cost, hence price."

Loe see mõttega läbi ja proovi mõelda kus on siin 1bitine jada plaadil... või mis teeb oversampling või miks on nimetatud Bitstream'i...

Ja lisan ühe pildi konkreetsets masinast mis teeb 1Bit/8x Oversampling'ut:


Kas märkate et suurest klotsist siseneb IC302 Digital Filtrisse kolm poissi nimedega LRCK, BCK ja DATA? Ning kivist väljuvad hoopis poisid nimedega BCKO, WCKO, DOL ja DOR ... ja vastu võtab seda L ja R'i D/A Converter... See on sagedusel 352,8kHz moduleeritud SDM/DSD signaal. 44,1x8=352,8.

[Vinyylimees]

Vs: CD vs HiRez, 16Bit vs 24Bit, DSD?

Kui vähegi võimalik, siis tuleks "Fade" tüüpi tegevused proovida teha analoogis mikseris. Ja seejuures siis tuleb mängu väike trimm mõne editoriga, sest dsd juures on probleemiks kahe faili vaheline üleminek, võib esineda väike "klick". See tuleneb dsd faili natuurist, kus ei ole konkreetset nullpunkti, mille suhtes pcm puhul saab leveli kergelt määrata.

Mõtlesin ja uurisin pisut ning jõudsin järeldusele, et DSD-l on kindel null punkt, PCM-il seda aga pole.

DSD puhul on ju 0 pattern 10101010 või vastupidi. PCM-il on kokkulepeliselt väärtus 0 aga väärtusi ise on ju paarisarv, mille keskele sümmeetrilist null punkti ei jää. Näiteks 16 bitine PCM võimaldab salvestada vahemikus -32768...32767, negatiivseid arve on rohkem ja null jääks kuskile 0 ja -1 vahele.

Heli editorid töötavad sisemiselt enamasti murdarvudega vahemikus -1,0...1,0, seal on kindel 0 punkt olemas. Sisend või väljund teisendatakse täisarvudeks. Seal tuleb pisut jõudu kasutada - http://patrakov.blogspot.com.ee/2010...o-samples.html

Kui kaks DSD bitijada on ülekuti kas seal saab ülemineku praksu tekkida? Ma olen aru saanud, et praks võib jada alguses tekkida, aga kui jada ei katke ning üks läheb üle teiseks.

[OSX]

Vs: CD vs HiRez, 16Bit vs 24Bit, DSD?

Saab tekkida praks. Seetõttu et esiteks DSD striimis pole paketti kontrollinfoga, mis aitaks selgust saada eelmise ja liidetava punkti väärtusest. Teiseks, DSD striimis määratletakse tinglik mõõtepunkt ainult eelmise mõõtepunkti suhtes, kuid PCM korral on iga mõõtepunkti esitatud väärtus määratud iseseivalt, st ei eelmine ega järgmine ei saa mõjutada keskmise mõõtepunkti väärtust. Siit tulenebki DSD ja PCMi põhimõtteline erinevus. See muide selgitab ka miks DSD on efektiivsem infomahu ärakasutamises - PCM puhul on vaja ühe mõõtepunkti kirjeldamiseks kõiki lubatud bitte, DSD juures aga on vaja teada ainult ühe biti niiöelda polaarsust.
Jada alguses ei teki praksu, sest puudub see mõõtepunkt mille suhtes tekitada suur vahe. Katkematus DSD stiimis ei saa tekkida olukorda et signaal on maksimaalselt negatiivne ja järgmisel mõõtehetkel max positiivne, aga see saab tekkida kui panna kõrvuti kaks katkestatud stiimi sest keegi ei tea mis oli nende hetkväärtus alustamisel/lõpetamisel. PCM puhul on see aga teada ja seda saab lihtsalt interpoleerida.

See DSD tinglik mõõtepunkt võimaldab ka muide valmistada puhast DSD helivõimendit, mille helitugevust reguleeritakse hoopis toitepinge ulatuse muutmisega... Kui aega saan proovin ära.

Venelased on proovinud teha täpsemat kirjeldust PCM olemuse kohta kui on seda täiesti vale "staircase" meetod. Kahjuks väga levinud ettekujutus.
https://en.wikipedia.org/wiki/File:Pcm.svg#/media/File:Pcm-ru.svg

See mida näidatakse PCM pähe, on sobivam just hoopis DSD jaoks.

https://en.wikipedia.org/wiki/Pulse-code_modulation#/media/File:Pcm.svg

Siin tuleb vaadata nii: ajatelg näitab iga kriipsuga modulaatori signaali täisperioodi, sinised täpid peavad olema iga täisperiood kriipsu ja ristuva kriipsu peal, ristuv kriips aga näitab 1 biti ulatuses kas signaal kasvab/kahaneb miskis suunas. Ja tekibki see 0 telg mida Vinyylimees määratles, kriipsu nr 8 kohal. Need numbrid muidugi on sellises tõlgenduses täiesti suvalised. Mõista tuleb et sinised täpid saavad muuta kõrgust ainult biti ulatuses. Nii saab ka selgeks miks on tähtis väga kõrge modulaatori sagedus.
PCM puhul nagu ütlesin, iga sämpel on tegelikult iseseisev, lõplikku väärtust kirjeldav ühik. Ja aeg sämpli võtmise vahel pole üldse kriitiline, kasvõi kord päevas . DSD puhul aga asi katkeb kui järgmise täisperioodi jooksul pole öeldud kuhu suunda sinine täpp läheb...

Näe, leidsin üles uuesti ka selle koha kus PCM nõelapadjana näha on - http://einstein.informatik.uni-olden...rnetze/pcm.htm

"Staircase" sobib kasutada PCM juures kui tahetakse näidata Quantization errorit:

[moi]

Vs: CD vs HiRez, 16Bit vs 24Bit, DSD?

PCM "staircase" pole vale, kuna praktilistes DAC-ides see väljund selline ongi, aga puht teoorias käib AD- ja DA-muundus PCMis nagu see nõelapadi.

[Vinyylimees]

Vs: CD vs HiRez, 16Bit vs 24Bit, DSD?

Mina olen kaa niiviisi aru saanud, et PCM on praktikas trepi kujuline. Teoorias saab ju aga igat moodi. Ka null punkt on ainult teoorias ju tegelikult, praktikas on alati mingi müra või mikro alalis pinge, mis null punkti liikuma paneb.

Kui DSD puhul tuleb vaadata pikemat biti jada, et saada mõõtetulemus, siis ongi küsimus, kuidas saab praks tekkida? Kui ühele jadale, mis on signaalilt mingis kindlas punktis lisada otsa samasugune jada, siis ei tohiks ju midagi tekkida. Signaal saab muutuda ju ainult sujuvalt. Mõned vigased bitid ei tohiks vist nivood väga kuskile kallutada. Erinevate nivoode puhul on selge, et tekib praks. Kui helilõikude hetkenivood on väga erinevad, siis tekib praks ka PCM-i puhul, sest lihtsalt lõikude üksteise otsa ajamine ei interpoleeri midagi, seda tehakse cross-fade puhul.

Katsetasin, tõmbasin 192kHz PCM puhul ühe sämpli maksimumi peale ja tekib kõva praks hoolimata sellest, et ainult üks sämpel 192000-st.

Aga jah, selliste asjade puhul tuleb ilmselt ise rohkem praktilisi katseid teha, siis saab teada, mis mida mõjutab.

[OSX]

Vs: CD vs HiRez, 16Bit vs 24Bit, DSD?

Ma tõesti rääkisin teooriast, mitte praktilisest väljundist, sest minu lootus on et praktiline väljund peaks olema analoogsignaal DAC'ist, mitte see trepiehituse joonis... või vähemalt võimalikult hästi analoogi kopeeriv signaal .
Signaali liitmise või ülekande või meediumi seisukohalt pole üldse oluline kuidas praktilise DAC'i väljundis signaal välja näeb.