Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Kui lugeda moi lingitud .pdf'i, siis sealt näeme et kõik sisenev muutub DSD64'ks... Huvitav kas see on ainult nii? Või on kasutajal ikka võimalik endal seda valida? Teadmata mida süsteem maksab, tean et maksab palju ja kui seejuures, kogu innovaatilisust arvestades, ei saa kasutada kõrgemaid formaate, on asi tegelikult kehvasti.
Soft ei ole kindlasti piduriks, pidurit võib panna see "bridge", mis ei pruugi kõrgemate formaatidega hakkama saada - ja see ongi kehvasti, sest sel juhul ei oska arvata et ta ka selle vähimaga korrektselt hakkama saab... Meeldiv oleks eksida, andke märku kui nii ongi .
Kui mõelda et süsteem kõlab tuimalt, kõrgsagedustel ja seejuures on VH riba antud kuni 40kHz, siis äkki on lihtsalt üle filtreeritud? Ei, see sobiks rohkem klassikalise käsitlusega, aga siin on meil ju "bridge", mis võibolla ei jaksa head tööd teha. Minu huvi igasugu D võimendite suhtes on jahutanud just see arvamine, et nad töötavad mida kõrgemale, seda ebaloomulikumalt, ehk et bassidele/subwoofrile veel sobiks. Kas see tuimus kõrgetel võiks viidata et D tehnoloogia ikkagi ei saa pädevalt hakkama? Eriti kui ta töötab piiripealses olukorras...
Kusjuures... ma hakkan vist taipama kuidas see "bridge" toimetab. Kui mul õigus on siis D klassi võimendiga on seosed nullis, kuid ülefiltreerimisega sellevõrra suuremad. Kõige üldisemalt, neid kõlareid ei saa "üle tüürida" ja VOL nupp reguleerib "bridge" toitepinget. Bridge on tegelikult reguleeritava toitepingega puhver. Ilmselt on igale konkreetsele VH'le oma FET kanal, muidu ei saa tagada sõltumatut "filtratsiooni".
Nii palju või vähe infot kui nende kohta on, öeldakse formaadi kohta kahel juhul DSD64 ja ühel juhul DSD512, mis on softile käkitegu muidugi.
Jussi käis ka ise neid Münchenis kuulamas, ehk saab mingeid muljeid temalt, aga muidugi ei saa eeldada et need väga erapooletud saaks olla, kuna tema osa on kas seal mängus...
Ega selle bridge elu lihtne ei ole, sagedus ju ikkagi 2,8 MHz ja amplituud peaks ka natuke rohkem kui mõni volt olema - mida suurem sagedus ja amplituud, seda keerulisem on ehitada hästi töötavat õigete parameetritega seadet. See võib ka üks põhjus olla miks DSD64-ga piirdutud on.
Kusjuures... ma hakkan vist taipama kuidas see "bridge" toimetab. Kui mul õigus on siis D klassi võimendiga on seosed nullis, kuid ülefiltreerimisega sellevõrra suuremad. Kõige üldisemalt, neid kõlareid ei saa "üle tüürida" ja VOL nupp reguleerib "bridge" toitepinget. Bridge on tegelikult reguleeritava toitepingega puhver. Ilmselt on igale konkreetsele VH'le oma FET kanal, muidu ei saa tagada sõltumatut "filtratsiooni".
Nii palju või vähe infot kui nende kohta on, öeldakse formaadi kohta kahel juhul DSD64 ja ühel juhul DSD512, mis on softile käkitegu muidugi.
Crossover on siiski analoogis, samuti on bridge väljundis kõrgsagedusfilter. Volume nupp mõjub jah silla pingele. Selles mõttes arhitektuurselt ikka täitsa norm d-class.
Crossover on siiski analoogis, samuti on bridge väljundis kõrgsagedusfilter.
Siis tekib küll küsimusi selle innovatiivsuse kohapealt, sääraseid passiivseid variante on juba ennegi proovitud, viimatine mis seostub nimetusega Power DAC, meenub aastast 2011, tegijaks keegi koon miski numbriga, arendus oli üleval DIY Audio foorumis.
Kui nii, siis minu huvi väheke raugeb, sest ma ei näe esiteks mingit eelist selles kui juba (või alles ) analoogsignaal konverditakse taas ümber, teiseks puudub süsteemil siis n.ö. puhas analoogsisendi võimekus, kolmandaks tekitab küsimusi sobivus kasutamiseks koos videosüsteemidega, milles võib karta sünkroonsuse probleeme. Jussi on reaalajas konversiooni koos videostriimiga pidanud tõsiseks väljakutseks. Eks on olemas ka raudvara mis käib reaalajas, kuid see on alati n.ö. trade-off kvaliteedi ja kiiruse vahel. Kui DSD video playback on ilma konversioonita, siis ma probleeme ei tabanud, sünkroonsuse hälve, kui üldse siis oli väga minimaalne.
---
Jussi arvamine oli poliitiliselt korrektne , et osad salvestised ongi kõrgetel tuimemad kui teised, ja üldiselt talle meeldis sound (it sounds good to me). Ka kuulas ta seal kõrval vaheldumisi demotud prototüübi tasemel lahendust kus elektroonika on eraldi moodulina väljaspool kõlareid ja mõeldud selleks et sama tehnoloogiaga saaks kasutada ka teisi Estelon'i passiivseid kõlareid (konkreetselt on seal väljas ka Estelon YB selles rollis).
Siis tekib küll küsimusi selle innovatiivsuse kohapealt, sääraseid passiivseid variante on juba ennegi proovitud, viimatine mis seostub nimetusega Power DAC, meenub aastast 2011, tegijaks keegi koon miski numbriga, arendus oli üleval DIY Audio foorumis.
Kui nii, siis minu huvi väheke raugeb, sest ma ei näe esiteks mingit eelist selles kui juba (või alles ) analoogsignaal konverditakse taas ümber, teiseks puudub süsteemil siis n.ö. puhas analoogsisendi võimekus, kolmandaks tekitab küsimusi sobivus kasutamiseks koos videosüsteemidega, milles võib karta sünkroonsuse probleeme. Jussi on reaalajas konversiooni koos videostriimiga pidanud tõsiseks väljakutseks. Eks on olemas ka raudvara mis käib reaalajas, kuid see on alati n.ö. trade-off kvaliteedi ja kiiruse vahel. Kui DSD video playback on ilma konversioonita, siis ma probleeme ei tabanud, sünkroonsuse hälve, kui üldse siis oli väga minimaalne.
Oot, aga kuidas sa seda siis esmalt ette kujutasid? Et kross on digis ja tehakse DSD striimi töötlemisel? Ma ei ole selle DSD formaadi matemaatilise poolega end kuigi kurssi viinud, aga mäletan siitsamast teemast, et DSD töötlemine on väga arvutusmahukas ja komplitseeritud. Nii et reaalajas digikross oleks suht kosmos?
Ei ole kosmos, on lihtsalt kallis, umbkaudu 10 kEUR koos 8 kanaliga korraliku DSD DACiga, kui ise ja odavalt asju ajad. See võiks muidugi ka Esteloni hinna sisse mahtuda kunagi tulevikus.
Reaalajas hardware digikross oleks kosmose poole, aga saaks olla. HQP aga saab softis krossimisega juba toredalt hakkama. Igale ribale kanalis on oma väljund, sestap lähebki vaja igasse kanalisse oma FET'i. Ja siis jääb turvalisuse mõttes üks päris kõrget otsa hammustav induktiivsus ainult vahele FET ja VH ahelasse. Ma küsisin seda spetsiaalselt Jussi käest et kas saab, moi nimelt soovis teada, ja et saabki.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Reaalajas hardware digikross oleks kosmose poole, aga saaks olla. HQP aga saab softis krossimisega juba toredalt hakkama. Igale ribale kanalis on oma väljund, sestap lähebki vaja igasse kanalisse oma FET'i. Ja siis jääb turvalisuse mõttes üks päris kõrget otsa hammustav induktiivsus ainult vahele FET ja VH ahelasse. Ma küsisin seda spetsiaalselt Jussi käest et kas saab, moi nimelt soovis teada, ja et saabki.
Ok, hea teada. Ma mängin hetkel ühe projekti tarbeks odavate linuxit jooksutavate arendusplaatidega, on uskumatu, mida need alla 10 taala quadcored suudavad tänapäeval teha. Nii et arvutusvõimsus ei ole piiriks. FET-i asemel on igas kanalis siiski mõistlik kasutada full bridge, kui võimsust ka vaja, aga see on detail.
Arvutusvõimsus oli piiriks küll, mäletamist mööda oli vaja Nvidia viimase otsa graafika kaarti DSD-s filtite reaalajas arvutamiseks.
Okei, siis on ikka päris palju powerit vaja tõesti. Nende ARM-ide GPUd annavad hetkel keskmiselt 6-20 GFlopsi-i, Nvidia tipud on 2500-4500 vahemikus. Võrrelduna hi end tehnika hindadega on ka graafikakaardist saadav arvutusvõimsus muidugi poolmuidu käes. Ainult jahutus tuleb saada vaikseks.
Äramärkimise mõttes, praegu kuulsin just raadiost "Kuldmikrofoni" auhinnagaalal öeldut, et ERSO Trio käis Jaredi juures Channel Classic'us albumit salvestamas, järelikult on seda varsti oodata valikusse.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Comment