Teade

Collapse
No announcement yet.

Huvitavat lugemist kondensaatoritest

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

    Vat ei teagi... "For transistors, the current-gain–bandwidth product is known as the fT or transition frequency.[3][4] It is calculated from the low-frequency (a few kilohertz) current gain under specified test conditions, and the cutoff frequency at which the current gain drops by 3 decibels (70% amplitude); the product of these two values can be thought of as the frequency at which the current gain would drop to 1, and the transistor current gain between the cutoff and transition frequency can be estimated by dividing fT by the frequency."

    On nigu on. Ihaldatud 100kHz tekitavad edukalt ära .
    Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
    Konfutsius

    Comment


      #17
      Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

      Ehk jagad fT vooluvõimendusteguriga läbi ja saadki -3 dB punkti.

      Comment


        #18
        Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

        Vähemalt oli meil jutuksoleva aia aadress sama.

        A.R. Mis arvad, paljudel on võimalus teha spektraalmõõtmisi soovitud parameetritele? Teisalt, kas nendel kellel on (mõnel ju ikka on) - kas neil on huvi ja tahtmist niisuguseid asju mõõta?
        Selline test kus prooviti kuulata ainult üle 20kHz sagedusi, on tehtud. Sellele on viidatud siinsamas audiofoorumis.

        rainadov - kui on võimalik leida üles link kus on kondekaid testitud, ma arvan et paljud oleksid huvitatud ja tänulikud selle info eest.
        Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
        Konfutsius

        Comment


          #19
          Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

          OT jätkub natuke.
          Kuna transidel ülemine piirsagedus sõltub vooluvõimendustegurist ja see omakorda absoluutsest voolust, siis on siin ka üks põhjus, miks võimude (ja üldse elektroonika) ülemist sagedust niipalju reaalsest kuulmislävest kõrgemale aetakse (seda peab ka oskama teha, lihtsalt tugev tagasiside peale pole ka lahendus ning siin tuleb juba mängu kondekate kvaliteet) - et tekkiv moonutus ei oleks kuuldav.
          Teistpidi ka üks põhjendus miks mõned eelistavad lampvõime.

          Comment


            #20
            Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

            Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust
            A.R. Mis arvad, paljudel on võimalus teha spektraalmõõtmisi soovitud parameetritele?
            Eks see sõltu mida on soovitud mõõta.

            Aga võimendaja piirsageduse jaoks ma annaks sisendisse kuskil 0,1 us frondiga pulsi ja vaataks mis välja tuleb.
            Väljundfrondi pikkus peaks olema otseselt seotud sagedusribaga.
            Seda annab teha kui on oss ja kasvõi 555.

            Täpsema mõõtmisega on keerulisem.
            Vanasti oleks saanud seda teha Tartu ELFA poes.

            Katsusin rääkida AHAAs. EI
            Rääkisin Anne noortekeskuses. EI
            Rääkisin Ülikooli füüsikutega. Gümnaasiumid pole huvitatud.
            Eile ajasin üle tunni juttu Oomipoes. Vaatame, mis seal saab.
            YE-s peaks ka proovima.

            Mul on üks tuttav, keda katsun meelitada PICe kasutama.
            Pakusin tööstuslikku CNC pingi seadistamist õppimiseks ja testimiseks. Ajab vastu.
            Aga vast võimendaja mõõtmisega saab ära meelitada.

            Comment


              #21
              To AR: Liin liiniks, kehtib sagedustel ja füüsilistel mõõtmetel, aga ~100 [kHz] juures on kondeka rulli lintide pikkus väikesevõitu, et olla pikaks liiniks.

              Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust
              Vähemalt oli meil jutuksoleva aia aadress sama.

              A.R. Mis arvad, paljudel on võimalus teha spektraalmõõtmisi soovitud parameetritele? Teisalt, kas nendel kellel on (mõnel ju ikka on) - kas neil on huvi ja tahtmist niisuguseid asju mõõta?
              Selline test kus prooviti kuulata ainult üle 20kHz sagedusi, on tehtud. Sellele on viidatud siinsamas audiofoorumis.

              rainadov - kui on võimalik leida üles link kus on kondekaid testitud, ma arvan et paljud oleksid huvitatud ja tänulikud selle info eest.
              : Oi k...rt! Polnud teine isegi kaua aega tagasi, mõni aasta. Aga pane "Yandex.ru" otsingusse mingid märksõnad. Oli justkui mingils vene, akustika foorumis! Ikka spektri ja moonutuste põhjuste teemal. Uurisin, egas keegi eelmises töökohas meelde ei jätnud,...ei, sest mälu hea põhiomadus on igasugune mittevajalik konkreetne pahn unustada. Jäävad ainult põhiseosed.
              viimati muutis kasutaja Scott; 04 m 2013, 10:25. Põhjus: järjestikpostitused kokku

              Comment


                #22
                Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

                Üks võlusõna on тест конденсаторов.
                Kiire otsinguga jäi silma http://www.electroclub.info/other/conders0.htm
                Siin on reaalselt mõõdetud http://www.noresin.com/knigi/53-2010...-09-48-55.html
                Siin lihtsalt võrreldud http://lampobaron.spb.ru/?page_id=129

                Comment


                  #23
                  Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

                  Esmalt postitatud rainadov poolt Vaata postitust
                  To AR: Liin liiniks, kehtib sagedustel ja füüsilistel mõõtmetel, aga ~100 [kHz] juures on kondeka rulli lintide pikkus väikesevõitu, et olla pikaks liiniks.
                  Võimalik, aga ma riskiks ja arvutaks. Kui oleks tõsiselt huvitatud.

                  Vaatasin teisipäeval seminaris kuidas kaasajal trükkplaate tehakse.
                  Ikka kaugele on see eluke jõudnud.
                  Kena, seal olid sagedused xx GHz aga selles stiilis testiv simulaator oleks tehtav ka madalamal.

                  Mingi kursusetööna oleks vast sobiv koostada kompleksarvuline kondensaatori mudel ja
                  natuke arvurvutada nt excelis.

                  Pika liini asendskeem on induktiivsused ja mahtuvused. Valemid on ka enamvähem olemas.
                  Selline rulli keeratud lint on nagu asendskeemi praktiline realisatsioon.

                  Mahtuvus on teada, laius on teada, epsilon ja lindi paksus panna muutuma ja
                  saab leida kui pikk võiks lint olla ja kuidas ta käituks.
                  Kaabli ja konde C ja L on niipalju erinevad et huvitavad sagedused VÕIKS kõvasti alla tulla.
                  Muuseas, seal seminari testis analüüsiti ainult ühe null-üks frondi mõju skeemile.

                  Need lintkonded on loodetavasti ühendatud kontaktidega keskelt, seega lahtine ots on väliskihis.
                  Nii oleks võimalik linti ka praktikas testida nii lühisele kui lainetakistusega koormusele.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest


                    Järsku oli sellest juttu? Sama artiklit võib ka mujalt leida (vegalab.ru vist).

                    Comment


                      #25
                      Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

                      Esmalt postitatud bnman poolt Vaata postitust
                      http://interlavka.narod.ru/stats03/conder.htm
                      Järsku oli sellest juttu? Sama artiklit võib ka mujalt leida (vegalab.ru vist).
                      ;
                      Tubli, seda ma just meenutasingi! Spektrid on ju muljetavaldavad. Nüüd mõelge, kui kogu see tippude (nendes on piisavalt energiat) "supp" hakkab liituma-lahutuma omavahel. Seega väljundis on hulgim sagedusi, mida algselt polnud!
                      viimati muutis kasutaja rainadov; 07 m 2013, 10:20. Põhjus: täht

                      Comment


                        #26
                        Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

                        Jah, midagi niisugust ma just ootasin.
                        Mis mind natuke häirib seesuguse mõõtmise juures - Juli@ helikaardis kasutatakse sisendites/väljundites mitte just ideaalselt kõlavaid tantaalkondensaatoreid originaalis. Ma oletan et nende mõju pole just olematu . Aga võimalike muutuste suund on igatahes ilmselgelt näha.
                        Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                        Konfutsius

                        Comment


                          #27
                          Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

                          Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                          Võimalik, aga ma riskiks ja arvutaks. Kui oleks tõsiselt huvitatud.

                          Pika liini asendskeem on induktiivsused ja mahtuvused. Valemid on ka enamvähem olemas.
                          Selline rulli keeratud lint on nagu asendskeemi praktiline realisatsioon.

                          Mahtuvus on teada, laius on teada, epsilon ja lindi paksus panna muutuma ja
                          saab leida kui pikk võiks lint olla ja kuidas ta käituks.
                          Kaabli ja konde C ja L on niipalju erinevad et huvitavad sagedused VÕIKS kõvasti alla tulla.
                          Muuseas, seal seminari testis analüüsiti ainult ühe null-üks frondi mõju skeemile.

                          Need lintkonded on loodetavasti ühendatud kontaktidega keskelt, seega lahtine ots on väliskihis.
                          Nii oleks võimalik linti ka praktikas testida nii lühisele kui lainetakistusega koormusele.
                          Arvutus peaks olema keskmisest keerulisem, kui mitte palju keerulisem kui sa arvad, lihtsam on mõõta.
                          Tavaliselt on rullis kondedel mõlema lindi pikkuses kogu serve väljaviiguga ühendatud, Üks ühest teine teisest servast, nii et korrektset liini ei teki.
                          viimati muutis kasutaja moi; 07 m 2013, 16:30.

                          Comment


                            #28
                            Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

                            Esmalt postitatud moi poolt Vaata postitust
                            Tavaliselt
                            See on siis ainus lootus mõõtmiseks.

                            Selle arvutuse mõte oleks tunnetada sellist tobedat süsteemi.
                            Ta on niiiiiiiiii sarnane liinile.

                            Kui esialgu jätta kõrvale keerud siis, on tegu peaaegu tavaliiniga.
                            Keerud lisavad induktiivsust. Muutuvat. Seda arvutaks hiljem.

                            Mahtuvus võiks ju olla pikkuse kohta konstant. Kile paksuse ja epsiloni funktsioon.
                            Arvutustes võib ka muutuda.

                            Kolmemõõtmelises graafikas oleks huvitav pilt.
                            Täpsemalt tuleks vist graafikute jada.
                            Selline lõbus liin.

                            Kus see arvutuse rängim probleem võiks paikneda?

                            Comment


                              #29
                              Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

                              Probleem ongi selles, et tavaline rullis kilekondekas ei ole pika liini moodi, lisaks sellele, et mõlema riba üks serv on täielikult väljaviiguga ühendatud on rullis kondeka üks riba alati kahest küljest teise riba vahel.

                              Mõõtmised lehel http://interlavka.narod.ru/stats03/conder.htm midagi nagu näitavad aga väge tõenäoline on, et ei ole ellimineeritud võimalust, et moontused on tegelikult helikaardi väljundist pärit, mis ei suuda nii suure mahtuvusliku koormuse puhul moonutusteta heli välja anda. Samas on referentsina kasutatud ahelas väljundi koormus palju kordi suurem kui kondekate mõõtmisel, mis ka kohe näitab kondekaid halvemas valguses.

                              Comment


                                #30
                                Vs: Huvitavat lugemist kondensaatoritest

                                Esmalt postitatud moi poolt Vaata postitust
                                Mõõtmised lehel http://interlavka.narod.ru/stats03/conder.htm midagi nagu näitavad aga väge tõenäoline on, et ei ole ellimineeritud võimalust, et moontused on tegelikult helikaardi väljundist pärit, mis ei suuda nii suure mahtuvusliku koormuse puhul moonutusteta heli välja anda. Samas on referentsina kasutatud ahelas väljundi koormus palju kordi suurem kui kondekate mõõtmisel, mis ka kohe näitab kondekaid halvemas valguses.
                                Mis peaks siis seda moonutust lisama selles lahenduses?
                                Kaardi väljund on originaalis 47uF kondekaga, lehel näidatud skeem on seega selle kondekaga jadas. Sisendis on täpselt samasugune kondekas.
                                Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                                Konfutsius

                                Comment

                                Working...
                                X