Kas keegi omab Stax-se?

[redart]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

No mai tea. Minu arvates, arvestades keskmise kõlari + kuulamisruumi "lisandit" oleks kohasem võrdlus kummiga seksi ja telefoniseksi vahel, kus kõlaritega kuulamine oleks telefoni teel asja ajamine.
Heli registreeriv ja ajusse edastav organ kõrvas on siiski sama nii kõlari kui klapi puhul ja sobiva signaali puhul (milles osaleb ka klapi korpus ja väliskõrv) peaks saama protsessorile okei sisendi tekitada. Muidugi on siit ainult väike samm vaidlusse, et kas hea audiotehnika on nähtamatu või emotsiooni tekitav. Või peaks emotsiooni tekitama siiski muusika ise ja kui seda seal pole siis ei olegi tarvis kuulata, mitte otsida setupi, millega see emotsioon tekib. Viimast varianti võiks siis äkki võrrelda sooloseksiga?

[moi]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Minu arvates, arvestades keskmise kõlari + kuulamisruumi "lisandit" oleks kohasem võrdlus kummiga seksi ja telefoniseksi vahel, kus kõlaritega kuulamine oleks telefoni teel asja ajamine.

Kui kõlarid on keskmised, siis peaks neid võrdlema ka keskmiste klappidega ja siis jääb kindlasti kehtima kummita ja kummiga võrdlus, kus kõlarid on kummita variant.
Tegelikult ei ole asi selles kui hea kvaliteediga on klapid või kõlarid, klapp ise on põhimõtteliselt selline kuulamise variant, mis ei lase inimesel kogu tema kuulmisaparaati kasutada. Teleka pildi puhul oleks see näiteks umbkaudu võrreldav telekaga, kus on ainult sinine ja punane värv, roheline aga puudub.

[redart]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Kui kõlarid on keskmised, siis peaks neid võrdlema ka keskmiste klappidega ja siis jääb kindlasti kehtima kummita ja kummiga võrdlus, kus kõlarid on kummita variant.
Tegelikult ei ole asi selles kui hea kvaliteediga on klapid või kõlarid, klapp ise on põhimõtteliselt selline kuulamise variant, mis ei lase inimesel kogu tema kuulmisaparaati kasutada. Teleka pildi puhul oleks see näiteks umbkaudu võrreldav telekaga, kus on ainult sinine ja punane värv, roheline aga puudub.

Eks ma natuke kaalusin kättesaadavuse aspekti ka nende "keskmiste" mõttes. Klappide puhul saab alla 1000 euro sellise seti klapivõimust ja klappidest endist, mille puhul ma enam praktiliselt ei kuule nende mõju helile, või kuulen opvõimendi või daci "soundi". No muusikat ikka ka, aga sellele lisaks, eksju. Ma ei tea täpselt, palju oleks vaja maksta, et selline läbipaistvus saada kätte võimendisse, kõlaritesse ja kuulamisruumi investeerides, aga igal juhul on see enam kui suurusjärgu võrra rohkem.

Sellest inimese kuulmisaparatuurist võiks ka rääkida. Milliseid jubinaid sa silmas pead? Väliskõrv ja nahk on ainsad mis klappide puhul, esimene osaliselt, teine täielikult, kasutamata jäävad, või mida sa silmas pead?

[OSX]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Ütleme kui väliskõrv sisaldab ka kõrvalesta, siis normaalsemad kõrvapealsed klapid ju võiksid kaasata küll väliskõrva? In-earid jätavad küll kõrvalesta kus see ja teine.

[GU50]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Ma ei tea täpselt, palju oleks vaja maksta, et selline läbipaistvus saada kätte võimendisse, kõlaritesse ja kuulamisruumi investeerides, aga igal juhul on see enam kui suurusjärgu võrra rohkem.

Põigates korraks teemasse tagasi - Stax kuularite moonutustase on sedavõrd madal, et selleni ei küündi ilmselt ükski kõlar: mõningate allikate järgi 0.007% at 400 Hz at 100 dB SPL. Reaalselt siiski 0.03% (-70 dB) throughout most of the audio band, aga ka see on väga palju madalam kui mistahes kõlaril, mille moonutusi mõõdetakse protsendiühikutega, mitte sajandikega. Ülimadal moonutus koos elektrostaatilise kiirguri eripäradega ilmselt ongi Staxi fenomen.

[moi]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Mida ma siis mõtlen nende välja jäävate kuulmisaparatuuri osade alla. Kõrvalestad, pea, kael, õlad, vasakust paremasse ja vastupidi ülekostvus, pea liigutamine helide suhtes, kõik need jäävad kõrvaklappidega kuulamise puhul mängust välja. Kõrva peal olev kõrvaklapp toimib sisuliselt nagu kompressioon valjukas otse kõrva trummikilele ja kõrvalestade mõju pole.

[OSX]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Moonutused on mõnusalt väikesed Staxidel, ei saa nuriseda. Samas, ma ei teeks kõlareid ka nii väga maha, näiteks on mul olnud võimalus mõõta 1kHz juures oma kõlaritest 1kHz THD 0,125% minu tavalisel kuulamistugevusel, kriitilises piirkonnas 5867Hz aga isegi 0,072% samal korral (ribbon tweeter). Nii et saab ka kõlari selles plaanis arvestatavaks küll.

[Vinyylimees]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Õlgade ja kaela mõju jääb tõesti ära, ka pea mõju puudub, kuid reaalses elus avaldavad nad helile ainult tühist varjutavat mõju. Kunagi oli mingis raamatus tõesti mainitud, et haiglates kasutati pieeso elementi, mis pandi padja sisse, et patsiendid saaksid kuulata kõnesid moskvast. Seal toimis tõesti selline nähtus, mille puhul heli kandus keskkõrva läbi kolju ning kuuldav sagedusala polnudki oluline. Körvaklapid seda nähtust ka ei välista, nad on ju sidestatud peaga ning üle üldse on selle nähtuse mõju ja olemasolu vajalikkus küsitav. Kölarite ees pead pöörates heliallikate asukoht tõesti muutub, kuid mina istun kõlarite ees enamasti otse, pole proovinud sellist varianti, et kuulaks külje pealt või selg ees. Tegelikult olen, siis kui ruumis ringi kõnnin, aga see ei käi enam muusika kuulamise ja nautimise alla, vaid lihtsalt tapeedi tapeedi tekitamise alla. Antud teema ongi minumeelest keskendunud heli nautimisele. Moi Sa oled siin tuntud DSP mudija, asi see Sul siis signaal DSP-ga 0,5-5% ulatuses monoks keerata ning soovikorral ülekostvusele juurde tekitada ka kerge sagedussõltuvus ja kõlarite kaugustest tulenev faasinihe ning hilinemine. Ühes koduse helitehnika raamatus oli mainitud, et faasinihetega mängides saab kõlaritega heli kallutada päris vasakule või paremale, klappidega annab seda aga reaalselt ka ümber pea käima panna. Kõlarite puhul oleks sellise nähtuse tõetruuks esituseks diskreetset kvadrosüsteemi vaja.

[moi]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

See DSPga asja järgi aitamine oleks juba kaks kummi üksteise otsas, teeb ainult hullemaks.
Mul on ka õnnestunud kõlaritest 0.1% THD välja mõõta tavalisel kuulamistugevusel, piiriks on ilmselt mikrofoni ning ruumi müra, mitte valjuka enda moonutused. Peaks ükskord mõõtma täitsa membraani vastast siis ehk saaks veel parema numbri.

[OSX]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Kuna mul oli tahtmine aru saada olukorrast reaalses kuulamiskohas, siis mõõtsin mitte eriti lähedalt vaid umbes 2,4m kaugselt kõlaribaasist. Ühe kanaliga oli see 0,125%, kahe kanaliga korraga oli 0,15% THD. Et sa diboole ei karda, siis nimetan ka bassidel mõõdetu, 2,1% @ 30Hz.

Teema ainetel veel - olen täheldanud et mõnigi kord läheb näiline helialliakas umbes poole kõlaribaasi pikkuse võrra väljaspoole baasi, kaugemale pole osanud tähele panna. Et ruum väga kõlav ei ole, siis ei oska ka minu kuulmisprotsessor heli ringiratast käima panna, aga muidugi ega minu mudel ka enam kõige viimane pole .

[moi]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Mul bassis umbes sama moonutus, 22 Hz juures kuskil 1%, vahel natuke rohkem, samuti 2.4 m kauguselt. Võimendus on mul 20 Hz juures 20 dB peale keeratud võrreldes 100 Hz-ga.

Teemasse ka natuke, Staxide reaalne TDH on ilmselt ka ikka tiba suurem kui 0.03%, ühe mõõtmise graafik näiteks siin http://www.innerfidelity.com/images/StaxSR009.pdf
Üks teine Staxide THD on veel näiteks http://wiki.faust3d.com/wiki/images/..._detail_sm.jpg

[OSX]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

See Innerfidelity mõõtmine annab tasemel 90db keskmise moonutuste taseme sinna 0,1% kanti, 100dB juures juba märksa enam. Staxidega võrreldes palju tagasihoidlikumad dünaamilised Beyerdynamic'ud on normeeritud tasemel 98dB 0,2% THD.
Kui THD moonutused võibolla, nimelt võibolla, pole just kõige määravamad Staxi võlu saladuses, siis ilmselt impulskarakteristk võiks küll olla. Selge et kilemembraan on oma pea olematu kaaluga üks parimaid materjale selles rollis ning tema omadusi pole kerge ületada.

[moi]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Kui täpselt vaadata seda pilti, siis on vastupidi, 100dB juures on 0.1% ja 90 db juures on rohkem, ei tea kas on kellegi näpukas või on mõõdetud mürases keskonnas, mis võiks seletada miks 100dB THD on parem.
Teisel THD mõõtmise pildil on ka oma kiiks, näidatud on ainult teist harmoonilist aga paaritud harmoonilised peaks elektrostaatikul piiratud maksimaalse amplituudi ja membraani suure jäikuse tõttu just suuremad olema kui paaris harmoonilised.

[Vinyylimees]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

See DSP soovitus oligi mõeldud rohkem lõõpimisena. Kõlaritest tulenev ülekostvus ongi ju see, mis ruumipilti rikub. Tartu Audioklubis on kordi ja veel tõestatud, et stereobaasi kitsusest tulenev ülekostvus kaotab ruumi täielikult. Ülekostvuse vähendamiseks aga laiendatakse kõlaritevahelist kaugust, millest saab järeldada, et kuularid ellimineerivad selle puuduse-probleemi hoopiski. STAX-i mõõtmised on ilmselt nii ja naa ei tohi unustada ju, et elektrostaatilisi klappe saab käitada otse või läbi trafo, millest sõltuvad kindlasti ka mõõtmistulemused. GU50 võimendi käitas neid otse, millest tulenes kindlasti ka nende head helilised omadused, ma pole kuulnud ühtegi trafoga lampvõimendit siiamaani, mis ka reaalselt mängiks.

[moi]

Vs: Kas keegi omab Stax-se?

Ülekostvus tegelikult ei riku, heli on ju salvestatud juba arvestades seda ülekostvust. Ja õige ettekujutuse heli ruumilistest pildist saabki ainult siis kui mõlemad kõrvad kuulevad sama heli, mitte et mõlemale kõrvale on täieliuklt oma heli nagu kõrvaklappides.