Teade

Collapse
No announcement yet.

Erinevate DAC lahenduste kuulamisüritus Tallinnas

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

    Esmalt postitatud Rom poolt Vaata postitust
    Paar aastat tagasi tegin võimu plaadi (ühe kallimapoolse seeria võimendi kloon), kus sai ühendada nii lüüdiga tagasisides, kui ka ilma, mina kuulsin vahet, tõestama ei hakka kellegile midagi.
    Loomulikult. Võib vahet kuulda (võta parem konde teinekord ), aga signaaliteed lüüdivabaks teha on suht võimatu.
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

    Comment


      #47
      Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

      Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitust
      Loomulikult. Võib vahet kuulda (võta parem konde teinekord ), aga signaaliteed lüüdivabaks teha on suht võimatu.
      Konde pärast ära muretse, neid seal mitu erinevat proovitud ka BP tüüpi.

      Comment


        #48
        Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

        Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitust
        See lüüditeema ON enesepettus. Ja päris korralik. Omal ajal- ajee. Lüüdivaba taasesitusvõim. Tegelikult, mõelge isand Kirchhoffi seadustele ja joonistage astmete omavahelised seosed välja. Vool peab ju täisringi tegema, eks. Ja siis visakse välja enamikud filterkondensaatorid (joonistage mõttes kõlari toiteahel )ja kõik see mis on tagasisides.
        Vaidlen vastu.
        Korralikus võimus ongi kogu signaali voolugingist (ka toide ja tagasiside) need lüüdid kas välja visatud või vähemalt paraleelitatud kilekondedega. On ka olemas võimude toiteid, kus silumine toimub aktiivselt ja seal saab ka toite täitsa ilma lüütideta teha. No ja muidugi on ikka olemas väga erinvaid lüüte, milledel näiteks THD on mõõdetavalt väga erinev.

        Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitust
        Digisignaaliseerimisel jitteri kohapealt. Kui palju see vinüülplaadikiirus ajas kõigub ?
        Võite DAC/ADC ju jahuda, aga kui see kellatakse mingi käkkresonaatoriga, siis pole neid kiviparameetritest mitte midagi kasu.
        Kui jitterist räägitakse siis ikka kogu DA-muunduri komplekti omast koos saba ja karvadega, ainult DAC kivi jitterist pole nagu mõtet rääkida ja keegi vist ei räägi ka eriti. 99% juhtudest on resonaatori jitter suurusjärke väiksem kui kogu DA-muunduri oma.
        viimati muutis kasutaja moi; 24 m 2014, 19:35.

        Comment


          #49
          Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

          Esmalt postitatud moi poolt Vaata postitust
          .... On ka olemas võimude toiteid, kus silumine toimub aktiivselt ja seal saab ka toite täitsa ilma lüütideta teha. No ja muidugi on ikka olemas väga erinvaid lüüte, milledel näiteks THD on mõõdetavalt väga erinev.
          Palun "aktiivse silumise skeemi" . Ära jumalapärast pingestabilisaatori skeemi pane.
          Tegelikult jah...kõike saab, aga kas peale "raha hääle" ka muud muusikat on mõtet kuulata

          Lüütide kilekondedega paralleelitamine on tavaline nähtus.
          Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

          Comment


            #50
            Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

            Mis aga muudab "suht võimatuks" signaalitee lüüdivabaks programmi?

            Minu näitel, RIAA korrektor - konded on kiled, võimendi - lahtisidestus ja tagasiside, kaks kondekat, mõlemad kiled, kõlarites kõik on kiled... Helikaardid, sisendid ja väljundid on kiled. Tuuner, kuni vahesagedusteni on kõik kiled, miskit 5-6tk. DACid, direct out, kiled. USB DSD analog out - kiled... Aega võttis, aga ei ole võimatu. Ja klappidega ma seda vahet ei kuule, kõlaritega aga küll - sama võimendi tagant.

            Toitefiltrid on loomulikult lüüdid, võimendites bypassitud kilega.

            Ressiiveris jah, pole ruumi kilesid kasutada, seal on originaalsed kräpid asendatud Elna Silmic II seeriaga.

            Kvartside asemel ei kasutada profitehnikas resonaatoreid vaid lihtsalt, paremaid kvartse . Vähemalt nendes stuudiotes mis väljastavad oma tööd avalikule publikule, see nüüd ei kehti Eesti uuema aja stuudiotes kus on popim keldrist sang haarata kui tegemiseks läheb...
            Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
            Konfutsius

            Comment


              #51
              Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

              Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitust
              Palun "aktiivse silumise skeemi" . Ära jumalapärast pingestabilisaatori skeemi pane.
              Ega sellest pingestabilisaatori skeemist seal muidugi mööda ei saa, esimene ette juhtunu http://www.diyaudio.com/forums/blogs...apacitors.html

              Comment


                #52
                Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

                Esmalt postitatud moi poolt Vaata postitust
                Ega sellest pingestabilisaatori skeemist seal muidugi mööda ei saa, esimene ette juhtunu http://www.diyaudio.com/forums/blogs...apacitors.html
                Palju see "rööpstabilisaator" soojust korstnasse saadab ?
                Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                Comment


                  #53
                  Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

                  Kindlasti tuntavalt aga see on prioriteetide küsimus, kas hea heli või elektrienergia kokkuhoid.

                  Comment


                    #54
                    Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

                    Pisut OT, aga paraleelstabilisaatorist. Aastakümneid tagasi said mõned tehtud. On suurepärane asi, kui koormus on suht ühtlane. Kasutegurit saab kõvasti tõsta, kui skeemis R1 ja R9 asendada voolustabilisaatori või isega hööglambiga. Töötas suurepäraselt ja on iseeneset lühisekindel.

                    Comment


                      #55
                      Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

                      Üks härra on kinnitanud veel oma osalusest üritusel ja tema DIY DAC parameerid on:
                      -Sisendid --SPDIF COAX, Toslink ( WM8804 ) ja USB ( AT32UC3A3256 ) , mõlemad 24 bit 192 khz
                      - DAC 2 x PCM1792A mono lülituses I/V
                      - LME49990 balanseeritudjabalanseerimata väljund
                      - kõrvaklapi võimendaja TPA6120
                      Parem emotsioon helist - tõsine põhjus tehnika ümbervahetamiseks ! Hea tehnika on see, mida te ostaksite ülejärgmisena.
                      Õppige tundma helitasemete vahesid ja tehke valik parima helinaudingu , aga mitte odavaima hinna või suure hinnalanduse järgi !

                      Comment


                        #56
                        Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

                        Mul on ka paar odavamat Ultra Analog D20400 baasil DAC-i, kuid need vist ei sobi, sest puudub USB ja 24/192 valmidus.
                        "Me võime kuulata kõike, mida mõõdame, kuid me ei saa mõõta kõike, mida kuuleme."

                        Comment


                          #57
                          Vs: Plaadikogu digitaliseerimine (algaja küsib)

                          Esmalt postitatud Sonic poolt Vaata postitust
                          Mul on ka paar odavamat Ultra Analog D20400 baasil DAC-i, kuid need vist ei sobi, sest puudub USB ja 24/192 valmidus.
                          Peab kunagi märtsi keskel tegema valiku. Eks näis mis sõelale jääb. Süveneda suure hulga inimestega suudab võib-oll 4-5 DAC kuulamiseks.
                          Parem emotsioon helist - tõsine põhjus tehnika ümbervahetamiseks ! Hea tehnika on see, mida te ostaksite ülejärgmisena.
                          Õppige tundma helitasemete vahesid ja tehke valik parima helinaudingu , aga mitte odavaima hinna või suure hinnalanduse järgi !

                          Comment


                            #58
                            Vs: Erinevate DAC lahenduste kuulamisüritus Tallinnas

                            Esmalt postitatud Altec poolt Vaata postitust
                            Kuna ma olen paar korda alla laadinud J.Riveri prooviversiooni ja seda kuulanud, siis ütleks, et kavliteedivahe oli teiste playeritega--VLC, Foobar, Winamp, mäekõrguselt üle.
                            Kuidas tekib sisuliselt identsete asjade puhul see mäekõrgune kvaliteedivahe? Küsimus ei ole retooriline, sellele on võimalik adekvaatne vastus anda.

                            Comment


                              #59
                              Vs: Erinevate DAC lahenduste kuulamisüritus Tallinnas

                              Esmalt postitatud ihvike poolt Vaata postitust
                              Kuidas tekib sisuliselt identsete asjade puhul see mäekõrgune kvaliteedivahe? Küsimus ei ole retooriline, sellele on võimalik adekvaatne vastus anda.
                              Vaata, kui juba usb kaabli puhul on vahe mäekõrgune, mis siis mängijatest tahta. Üks saadab wav faili bitid veidike audiofiilsemalt teele
                              Aga tõsiselt. Neid dekoodrite erinivusi saab ju mõõta.
                              Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                              Comment


                                #60
                                Vs: Erinevate DAC lahenduste kuulamisüritus Tallinnas

                                Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitust
                                Vaata, kui juba usb kaabli puhul on vahe mäekõrgune, mis siis mängijatest tahta. Üks saadab wav faili bitid veidike audiofiilsemalt teele
                                Aga tõsiselt. Neid dekoodrite erinivusi saab ju mõõta.
                                Bit-perfect audiopleier on bit-perfect ja sellega on lugu lõppenud. Mp3dest siin ilmselt juttu ei ole. Kõik need mängijad toetavad WASAPi outputi, DACile saadetakse konkreetselt identne informatsioon. Samas muidugi ei ole ka out-of-the-box settingutega neil programmidel kuuldavat vahet, olgu siis bit-perfect või mitte.
                                Sisuliselt on selle (ja enamuse muude "mäekõrguste" kvaliteedivahedega) täpselt ja konkreetselt analoogne asi - kõrvuti on kaks eset, mis on samast värvipotist siniseks värvitud ja neid vaatleb inimene, kes tõsiselt väidab, et üks neist esemetest on punane, kuna ühte eset värviti pintsliga, mis osteti 50 euro eest, teist aga identse pintsliga, mis saadi tasuta kingiks.

                                Comment

                                Working...
                                X