Tartu Audioklubi

[Vinyylimees]

Minu väga üldine kuuldemulje kolme erineva võimendi kuulamisest https://markouibo.planet.ee/tak/kogu...e-23-03-23.php

[moi]

Hea et keegi ka sellised kirjatükke kirjutab eesti keeles.
Mul on aga üks üsna filosoofiline küsimus, kuidas aru saada, et võimendite erinev heli on põhjustatud just võimendite erinevusest mitte sellest kuidas kõlar suudab või ei suuda seda võimendi heli edasi anda?
Kirjelduses kirjas olev säravam bassiheli assotsieerub mulle suurema THD-ga.
Emitteril ei saa sagedusribas kesgsagedustel kerget lohku olla, sellised võimud on joonsirge ASK-ga 20-st 20 kHz-ini ja ka kaugemale igasugusel koormusel - 1 bis 100.000 Hz mit +/-1dB, 20-20.000 HZ +/- 0.2 dB, Dämpfungsfaktor: größer als 600.

[Vinyylimees]

Selle bassiheliga oli selline lugu, et tegemist oli elektrilise basskitarriga. Üldises plaanis sõltub salvestusel basskitarri heli sellest, kuidas see heli salvestati. Jutujupis mainisin ära, et kasutatavate keelte tüüp on üks tegur, väga suurt mõju omab aga ka ülesvõtmis tehnika. Nii elektribassi kui ka -kitarri saab üles võtta mikrofoniga pillivõimu eest, eelvõimendi signaali otse salvestades või kahte eelnevat kombineerides. Kõigi kolme salvestustehnika puhul on bass olemas kuid väga palju muutub kesk- ja kõrgribas olev ülemhelide spekter. Kõrgemaid harmoonilisi lisas ka "släppimin".

Moonutuste hulk on üks tegur, mis seda sära kindlasti muudab. Ega ma sagedusriba sileduses ei kahtle, need on siledad juba iidamast aadamast. Küll on mul huvi tekkinud faasikarakteristiku sileduse kohta. Räägitakse et faasinihked tämbrit ei muuda või ei tohiks muuta, aga mis juhtub kui faasinihe on sagedusest sõltuv? Kui võimendit mõõta puhta siinusega, näeb ju ainult sagedusriba ja moonutuste hulka. X-Y režiimis on väga üldist faasimõõtmis ju võimalik teha, aga sellest ei pruugi kuigipalju kasu olla. Kuidas käitub faasinihe näiteks kombineeritud signaalide mõõtmisel? Kindla sisendsignaali puhul väljundsignaal sagedusest sõltuvalt vastuside ahelas enam päris vastandfaasis ju pole? Sellest tulenevalt võiks ju oletada, et ka väljund signaal ei järgi enam sisendsignaali väga täpselt ja võib isegi mingeid osiseid hakkata summutama-võimendama.

Hiljuti juhtusin peale operatsioonivõimendi kergele faasinihkenähtuse katsele - https://www.youtube.com/watch?v=KdtUEesf85M

[moi]

Kui võimul on sirge ASK on tal ka faasikarakteristik sirge. Need on minimaalfaasisüsteemides üheselt seotud, kõik reaalsed võimsusvõimud on minimaalfaasisüsteemid.
Kui võimul oleks selliseid faasi probleeme nagu sina kirjeldad oleks see võimendi rikkis, ehk korras õigesti disainitud võimudes selliseid probleeme ei esine. Tagasiside faas muidugi muutub võimendi ülemise sageduspiiri lähedal aga see ei ole midagi sellist mille üle peaks muret tundma kuni see faasi muutus võimu genereerima ei aja kas staatiliselt või dünaamiliselt.

Kui sa seda opakate faasi mõõtmise pilti väga teraselt vaatad, siis on seal näha ka, et suurema faasi nihke puhul on ka väljundi amplituud väiksem, kui amplituud kukub, siis muutub ka faas. Faasi muutust on parem näidata kuna juba väike amplituudi muutus toob kaasa hästi mõõdetava faasi muutuse.

[Vinyylimees]

Vinüülihuvilise dilemma - MM või MC?

Kuna võrdlemine jäi pooleli, ei hakka klubilehele kokkuvõtet veel kirjutama.
Tekkis võimalus võrrelda kahte sama tootja väga sarnaste omaduste kuid erineva süsteemiga helipead. Tootjaks Audio-technica, peadeks AT150MLX (MM) ja AT33PTG/II (MC). Mõlemal peal on sama nõelaprofiil - Microlinear, sama nõelakandja - kullatud boor, ka mehaanilised parameetrid on peaaegu samad. See sarnasus tegi võrdlemise väga põnevaks ja ühtlasi andis ka aimu, kas ja kui palju siis MC pea on parem MM peast.

AT150MLX oli Revox tangentsiaalkäpaga grammofonil ja AT33PTG klubiruumi Technicsi mängijal.
Üldiselt võiks öelda, et kaalukauss on kaldu AT33 pea - MC pea - poole, samas AT150 pea - MM pea - sai nii mitmegi asjaga isegi vaata et paremini hakkama.
Võrdlemist segasid MC pea pingetõstesüsteemi probleemid, üks trafo uriseb, teine pole nii hea jne. MM peal neid müraprobleeme üldiselt ei esine - juba see on väga suur pluss MM pea kasuks. Nii palju kui õnnestus välja kuulata, oli AT33PTG peal natukene sügavam lavapilt, AT150MLX seevastu oli vokaalide poolelt parem.

Põnevust jätkub ja tuleb asjaga edasi tegeleda.

[erku]

Selle bassiheliga oli selline lugu, et tegemist oli elektrilise basskitarriga. Üldises plaanis sõltub salvestusel basskitarri heli sellest, kuidas see heli salvestati. Jutujupis mainisin ära, et kasutatavate keelte tüüp on üks tegur, väga suurt mõju omab aga ka ülesvõtmis tehnika. Nii elektribassi kui ka -kitarri saab üles võtta mikrofoniga pillivõimu eest, eelvõimendi signaali otse salvestades või kahte eelnevat kombineerides...

See tuletab meelde 1:1 kuidas me 80-datel "bändi" tegime. Mul peaks veel mõned lindid/ kasetidki alles olema tollest ajast. Oi-oi, jube-jube.
Seda nüüd päris tehnikaks on väga karm nimetada, aga töö käigus ja kiirkorras ülevaatuseks kärab küll; vähemasti kuuleb kirdramees ka omatehtud vead ära- asi seegi.

..Võrdlemist segasid MC pea pingetõstesüsteemi probleemid, üks trafo uriseb, teine pole nii hea jne. MM peal neid müraprobleeme üldiselt ei esine - juba see on väga suur pluss MM pea kasuks. Nii palju kui õnnestus välja kuulata, oli AT33PTG peal natukene sügavam lavapilt, AT150MLX seevastu oli vokaalide poolelt parem...

Vot siis, kuda siis võrdled asju, kui ühte ei saa sisuliselt töölegi?
Et, "natsa sügavam"... jaa, meil olid kunagi miksrid kus sai seda sügavust keerata kuipalju tahad, nagu ka laiust ja kõrgust. Ainuke millega oli probleem, oli mürageneraator, "bass booster".
Teete huvitavaid teste, aga kas teil on test-plaadid ja test-lindid olemas (ma ei hoomanud siit teemast nende olemasolu)?
Jutt jutuks, aga kas on ka kusagil helifaile, mida teised saavad ka kuulata ja mõnesse analisaatorisse susata?

[Vinyylimees]

Test helifaili saab teha, aga koguemusest ütlen kohe ära, sealt ei kuule muud kui seda et MC peal oli müratase suurem. Vinüülplaadi digiteerimine on suht mõttetu ettevõtmine. Võib-olla on midagi kuulda kui on väga hea ADC, mida mul käepärast ei ole ja kuulajal on väga hea DAC. Viimase osas on ka nii, et GU-50 poolt tehtud lambipuhvriga dual AK4497 dac mängis kordades üle minu S.M.S.L dual AK4499EX daci, mis on operatsioonivõimenditega. Seega võib arvestada et see digiots võib inimestel olla ikkagi nii ja naa ning testi digiteerimine on ajaraiskamine.

Korraliku tehnika peal kõlavad need sügavuse-laiuse-kõrguse nupud eriti rõvedalt. Ega ilmaaegu ole levinud kahemikri salvestus, seda just kvaliteetsemate plaadifirmade puhul On ka ise salvestamist proovitud ja mitmereasalvestise puhul otsustasin puhta, ilma protsessimiseta laia dünaamika ja madala nivooga salvestamise kasuks. Salvestasin enda asjad kõik -20...-25dBFS - K-20 meetri alusel.

[Vinyylimees]

Tartu Audioklubi Kogunemine 20. aprill kell 18.00, Õie 22 Tartu. Kontaktinfo: https://markouibo.planet.ee/tak/kontakt.php

Sissepääs 10€

Grammofonihelipeade kuulamine - MM vs MC

[Vinyylimees]

Tegime lõpliku võrdluse MM vs MC peadega https://markouibo.planet.ee/tak/kogu...e-19-04-23.php